ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI
Referaat
Koostaja : Anton Adoson
12. klass
Tallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4
Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5
Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6
Neljas üldlaulupidu..............................................................................................................................7
Viies üldlaulupidu................................................................................................................................8
Kuues üldlaulupidu..............................................................................................................................9
Seitsmes üldlaulupidu........................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned.
Aastail 1879 - 1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. ( http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ )
Esimene üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja , peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen . Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts  Vanemuine . Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor  Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda . Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.
Laulupeo kava : Kirikukoraalid ("Siionis kõik vahid hüüdvad" Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast"), Vene riigihümn ("Jumal, keisrit kaitse Sa"), Vaimulikud laulud ("Sind, Issand , meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner ) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus " (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven ) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer )), Ilmalikud laulud ("Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn ) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul " (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm " (F. Pacius ) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) ( http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED
Teine üldlaulupidu
II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann  ning pasunakoore David Otto Wirkhaus  ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner . Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse . Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust . Kava: Vaimulikud laulud ( "Sull', sull', Jehoova , tahan laulda" ( koraal ) "Sanctus" (F. J. Künkel) "Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) "Jumala vägevus " (L. van Beethoven) "Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) " Kiituse laul" (H. G. Nägeli) "Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) "Sa Israeli karjane " (D. Bortnjanski) "Eks mu kohus täna teha" (koraal) "Kindla lootuse laul" (F. Brenner) "Ärgake" (koraal)), Ilmalikud laulud ( " Kuule , kuidas hääli helab" (F. Pacius) "Eesti laul" (K. A. Hermann) "Laulupidu marss" (K. A. Hermann) "Meeskoor" (Trube) "Laulu võim" (I. Heim) "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) "Laulma kutsumine" (Vallinn) "Nüüd üles, Vene alamad " (J. V. Jannsen) "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. von Weber )) ( http://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu )
Kolmas üldlaulupidu
III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel  ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, etTartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistingshausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja   Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat.
Neljas üldlaulupidu
IV üldlaulupidu toimus 15.–17. juunil 1891 . aastal Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa  kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks Aleksander III kümnenda valitsemisaasta tähistamine. Peoüldjuhid olid sega- ja ühendkoore juhatanud Karl August Hermann, meeskoore juhatanud Robert Julius Erlemann, oma laule juhatanud Aleksander Läte, pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus ja keelpilliorkestreid juhatanud  Joosep Heinrich Wirkhaus. Peol osales 170 esinejate rühma enam kui 2700 tegelasega, kellest umbes 1400 olid segakoorilauljad, 1400 meeskoorilauljad japuhkpillimängijaid 400. Kuulajaid oli hinnanguliselt 15 000. See oli ka esimene pidu, kus esinejate seas olid naised. Esmakordselt oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus Kirjameeste Seltsi aias.
( http://et.wikipedia.org/wiki/IV_%C3%BCldlaulupidu )
Viies üldlaulupidu
V üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1894. aastal. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aasta juubelit. V laulupidu on Tartus peetutest viimane. Koore juhatasid Karl August Hermann, Johannes Kappel ja  Konstantin Türnpu ning puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Peotoimkonna sekretär oli Jaan Tõnisson. Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 39-st peokavas olnud teosest 11 olid eesti heliloojatelt.
Kuues üldlaulupidu
VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai II kroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhtideks Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410 esinejate rühma 5681 tegelasega, sealhulgas 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat. Pidu toimus Risenkampfi platsil praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda.
( http://et.wikipedia.org/wiki/VI_%C3%BCldlaulupidu )
Seitsmes üldlaulupidu
VII üldlaulupidu toimus 12.–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig  ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem-Suetukist,Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis . Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, millest erandina eesti autorite teosed ei olnud vaid kaks lastekoorilaulu. Välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala . ( http://et.wikipedia.org/wiki/VII_%C3%BCldlaulupidu )
Kasutatud kirjandus
1. http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/
2. http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
3. http://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu
4. http://et.wikipedia.org/wiki/III_%C3%BCldlaulupidu
5. http://et.wikipedia.org/wiki/IV_%C3%BCldlaulupidu
6. http://et.wikipedia.org/wiki/V_%C3%BCldlaulupidu
7. http://et.wikipedia.org/wiki/VI_%C3%BCldlaulupidu
8. http://et.wikipedia.org/wiki/VII_%C3%BCldlaulupidu
9. http://www.delfi.ee/archive/vanad-fotod-vaata-haruldasi-pilte-paris-esimesest-laulupeost-kuni-iseseisvusaja-lopuni?id=68903491