Raha
ja inimesed kirjanduses
„Mäeküla
piimamees“, „Kippari unerohi“, „ Kauka jumal“, „Isa Goriot “; „Punane ja must“.
Väga
paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust
inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea
sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja
heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju
inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja
upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus
oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli
sarnane.
Mäeküla
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiirustaja123
Õppematerjali autor
Raha ja inimesed kirjanduses Essee ,,Raha eest saab osta maja, aga mitte kodu. Raha eest saab osta kella, aga mitte aega. Raha eest saab osta voodi aga mitte und. Raha eest saab osta raamatu, aga mitte teadmisi. Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must".
See kohtumine jäi nende viimaseks. Balzac ,,Isa Goriot" Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata teisi kui see oli võimaik. Temaga suhtles üks noormees nimega Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei armastanud ja ,et neil plaanis
Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse Balzac „Isa Goriot“ Nuudlikaupmees Isa Goriot elas Pansionis. Ta oli Tütred kasutasid oma isa heatahtlikust ja väga abivalmis ja lahke. Ta suhtles ühe lahkust julmalt ära. Tegelikult nad ei hoolinudki noormehega – Rastignac, kes armastas ühte oma isast, vaid tahtsid ainult tema raha. tema tütart.Ta oli valmis tegema kõik, et ta tütardel oleks hea elu. Kuid tütred külastasid teda vaid raha pärast. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda külastama. Surivoodil käis Goriot vaatamas vaid Rastignac. Noormees püüdis ka tütreid isa surivoodile
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu
Eetika: mõisnikel oli kombeks talupoegade naistega magada' Mina arvan et kirjanik on leidnud väga hea viisi tolleaegse ühiskonna kritisseerimiseks läbi nende tegelaskujude. Tähtsamad tegelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Mida autor õelda tahtis Minu arvades tahab autor selle teosega seda väljendada,et milline oli elu kunagi ja mis moodi ültse naistega ümber käidi võrreldes praeguse ajaga.
Teised kalurid imestasid marliini korjuse Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab, et Mari on küps ja ahvatlev suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata naine. Tõnu tunnistab mõisnikule, et teda vaevab armukadedus. Ka sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib
Lõpus nad kokku ei saa ja kumbki elab oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena. Anton Tsehhovi elu ja novellid 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Sai hea hariduse ja õppis arstiteadust. Ta oli väga viljakas autor kirjutas, et peret üleval pidada. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. Tsehhovi novelliloomingut
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid