Raha ja inimesed kirjanduses (2)

Raha ja inimesed kirjanduses
„Mäeküla piimamees“, „Kippari unerohi“, „ Kauka jumal“, „Isa Goriot “; „Punane ja must“.
Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane.
Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik ja nüüd talle avalduski võimalus. Prillup läks muidugi ettepanekust põlema ja üritaski veenda Mari seda vahetuskaupa tegema. Algul Mari küll põikles, aga sai siiski aru, et pole mõtet ja hakkaski mõisniku armukeseks. Mari oli üdini solvunud Prillupi peale. Lapsed olid ka õnnetud ja ei saanud aru, miks Mari ära läks. Prillupile pakub küll rõõmu, et ta on ka kõrgema seltskonna inimene. Alles hiljem märkab ta seda, et Mari on väga ilus ja ahvatlev naine. Mees tunnistas ka oma viga mõisahärrale, et ta on siga ja mida kõike veel. Tema äril hakkas halvasti minema. Tõnu hakkab purjutama ja külma ilmaga kodupoole minnes jääb ta tukkuma ja tema elu lõppes. Mari seevastu teatas mõisahärrale, et tema jätab kõik ja kolib linna. Niimoodi lugu lõppes. Selles loos mõtles mees ainult endale. Samas ise oli süüdi, et niimoodi tegi. Kaotas naise ja armuvalus kui seda võib nii öelda hukkus. Selles raamatus oli rahal halb mõju. Inimeste suhted muutusid. Prillup ei saavutanud selle tehinguga mitte midagi vaid kaotas kõik mis tal oli.
Kauka jumala peategelane Mogri Märt oli vanemas eas mees, kelle mõtetes keerles ainult raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi päästma, juhtus õnnetus toas olnud piirituslamp lõhkes ja noor Märt jäi sinna sisse. Ta riskis oma poja eluga tühise raha pärast. Selline traagika . Peale matuseid oli vana Märt väga muutunud. Ta oli justkui teine inimene. Ta rääkis tühise vihmaussiga, ta hoolis inimestest. Miili poeg Mäit tundus talle tema enda poja Märdina. Põhjus oli selles, et mees oli muutunud vanaks ja ka tulekahi mõjutas teda. Mõeldes sellele mis oleks saanud siis kui noorem Märt poleks tulekahjus surma saanud, mis siis oleks juhtunud? Võibolla vana Märt poleks muutunud leebemaks. Kes seda teab. Kui poleks raha olnud, kas siis Miili oleks ära läinud? Üles kerkivad küsimusi on palju, aga lahendused puuduvad. Selles loos oli rahal väga suur tähtsus. Võiks öelda, et raha tappis noore Märdi. Süüdi on ka kindlasti Mogri Märt ise kuna tema riskis poja eluga kuna ta ei mõelndu riskidele. Tulemused käes. Seegi lugu lõppes mõneti kurvalt.
Isa Goriot-raamat, kus räägitakse mehest isa Goriot-ist, kes oli rikas nuudli kaupmees . Ta kolis elama pansionisse. Tal oli ka kaks tütart, kellest keegi midagi ei teadnud . Tütred olid nii ahned , et käisid isa käest kogu aeg raha küsimas. Pansionis elavad inimesed arvasid, et Goriot peab armukesi, aga hiljem selgus, et need olid tema tütred. Mees hakkas järk järgult vaesemaks jääma. Ta pidi isegi pansionis odavamatesse tubadesse kolima, et tütred varustatud saaksid. Tütred isast ei hoolinud vaid kasutasid teda oma kasuks ära. Isa läks põhja, ta pidi müüma kogu oma varanduse . Kui isa haigeks jäi käis üks tütardest ta voodi juures ka palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur.
Raamatus „Punane ja must“ oli peategelaseks 19 –aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga . Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme. Hiljem oli neil suhe. Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse. Selles loos mängis tegelikult raha väikest rolli. Rohkem oli tegemist armastusega. Võibolla ainult see, et Julieni isa lootis raha saada, aga Julien ise küll raha peale ei olnud väljas.
Kippari unerohi-raamat kus räägitakse naisest Maarja ja sellest kuidas ta lootis rahaga võita mees endale. Maarjale meeldis juba ammu Mait Näkisaar. Mait pidi aga minema ära. Ta ütles, et ta tahab kindla rahasummaga naist endale. Mait läks. Maarja tädi suri ära ja tema oli ainuke sugulane, seega jäi talle kogu tädi varandus . Maarja saatis Maidule kirja. Vahepeal aga magas naine Kippariga, et raha saada. Kippari tervis muutus aga päev-päevalt halvemaks. Ta oli peaaegu juba suremas. Kippar ütles Maarjale, et too temaga abielluks, leseks jäädes saab kõik mehe varanduse endale. Maarja kahtles, aga Kippari tervis läks aina hullemaks. Ta abiellus, siis kuulis Maarja, aga sellest, et Mait olevat kodus tagasi. Teda valdas hirm, mõtles, mis saab kui Kippar paraneb ja Mait sellest loost kuuleks. Maarja oli kimbatuses Kipparil läks öösel halvemaks, ta palus, et Maarja talle unerohtu annaks. Maarja tuli mõttele, et annab Kipparile suurema toosi. Seda ta tegigi. Kippar ütles, et tal on juba parem ja jäi magama. Hommikuks oli Kippar surnud. Siis kui Maarja kohtus Maiduga teadis Mait sellest, et Kippar surnud. Maarja ütles, et ta on nüüd rikas ja võib Maiduga abielluda. Mait oli veidike vihane ja ütles, et ega ta ei mõtlegi nii palju raha peal, ja et tal naine olemas. Maarja oli ahastuses. Ta läks koju ja mõtles, et võtab ka seda unerohtu mis pidi rahustama. Juhtus, aga see, et ta ei arvestanud sellega, et Kippari organism oli harjunud sellega ja tema oma mitte. Ka tema oli hommikuks lahkunud. Selles loos oli naine väga alatu selles suhtes, et tema lootis meest endale saada rahaga. Juhtus see, et nii ei läinud. Ta tegi end vaid lolliks.
Raha teeb inimesed pimedaks . Paljud inimesed ei oska raha eraelust eemal hoida. Mõne jaoks raha ongi elu. Nendes lugudes tegi raha enamasti inimeste elu halvaks. Punases ja mustas oli lugu võibolla teistest veidi erinev kuna sealne peategelane ei olnud nii rahamaias. Seal oli rohkem tegemist armastusega.