Eesti vabadussõda (3)

Eesti Vabadussõda Sisukord
· Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 ­ 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november ­ Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918 · Jaanuar ­ Asutava Kogu valimised · 19. veebruar ­ Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi ­ kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik ) Vabariigi sünd ·Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi ·23. veebruar ­ Pärnus "Endla" teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik, loeti esmakordselt ette iseseisvuse manifest. ·24. veebruar ­ Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. ·24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees ·25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast Vabariigi sünd · Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed · 4. märts ­ Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti · Aprill ­ J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha · 22. november ­ enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi · 27. november ­ K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Eestimaa iseseisvuse manifest Konstatin Päts (18741956)
· Eesti Vabariigi esimene president · Eestimaa Päästekomitee esimees · Mitmekordne peaminister · Riigivanem Sõja algus · 11. nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne ´i vaherahule. · 13. nov tühistas Lenini poolt juhitud Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud BrestLitovski rahu. · 16. nov alustasid Vene väed pealetungi laialdasel rindel, Soome lahest kuni Ukrainani. · 22. nov ründasid Nõukogude väed Narvat, tänu Saksamaale löödi rünnak tagasi. · 25. nov vallutati Pihkva · 28. nov ületas 12 000. liikmeline armee Eesti piiri, vallutasid Narva. · Eesti püüdlused iseseisvust kaitsta oli alanud. Sõja kulg 1918 · 14. detsember ­ loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember ­ algas Rägavere lahing. · 21. detsember ­ enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember ­ loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon . Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 24. detsember ­ Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots . · 24. detsember ­ Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember ­ Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". Sõja kulg 1918
· 27. detsember ­ Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember ­ Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3.­4. jaanuar ­ eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar ­ Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar ­ Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.­6. jaanuar ­ PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar ­ enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar ­ Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar ­ vabastati Tapa ja Jõgeva. Sõja kulg 1919 · 12. jaanuar ­ eestlased vabastasid Rakvere. · 14. jaanuar ­ eestlased vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu. · 17.­18. jaanuar ­ toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20. jaanuar ­ Johann Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 31. jaanuar ­ toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses läti kütte, surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov . · 1. veebruar ­ Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru. · 4. veebruar ­ eestlased jõudsid Petserisse. · 22. veebruar ­ Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. · 24. veebruar ­ Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. Sõja kulg 1919 · 15. märts ­ Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 12. mai ­ algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai ­ eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni ­ Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung PõhjaLäti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni ­ Landeswehr vallutas Võnnu. Sõja kulg 1919 · 14. detsember ­ Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember ­ kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember ­ lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember ­ sõlmiti vaherahu . Sõja kulg 1920 · 3. jaanuar ­ kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar ­ sõlmiti Tartu rahu. · 30. märts ­ vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus. · Tartu rahuga lõppes sõjategevus Venemaa vastu. Soomusrong · Soomusrong oli lahingutegevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid .
· 1918 aasta lõpuks oli eestlastel kaks soomusrongi, vabadussõja vältel ehitati neid juurde. Pildil eestlaste miiniristleja Vambola Laeva üldandmed: P ikkus : 9 5 ,7 1 m La ius : 9 ,2 9 m S üvis : 2 ,9 4 m Ve e vä lja s urve : 1 2 6 0 t P e a m a s in: 2 a uruturb iini ko g uvõ im s us e g a 2 9 0 0 0 h j Kiirus : 2 9 s õ lm e Relvastus: 4 s uurtükki ka liib rig a 1 0 0 m m (la s ke ula tus e g a 1 3 ,9 km e h k 7 5 kb t) 3 ko lm ikto rug a to rp e e d o a p a ra a ti ka liib rig a 4 5 0 m m s e niits uurtükk ka liib rig a 4 0 mm Soome vabatahtlikud Tallinnas Johan Laidoner (18841953)
· Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Jaan Soots
· Jaan Soots oli Eesti Vabadussõja ajal sõjavägede staabiülem ja kindral Joh. Laidoneri lähim kaastöötaja, täites mitmel korral ka ülemjuhataja kohuseid. Ta kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni ja võitles välja Eesti riigipiiri. Sõjaliste teenete eest ülendati kindralmajoriks. Landeswehr · Balti maakaitsevägi e. Landeswehr, kuna Lätil puudus ametlik sõjavägi, siis tunnistati see ametliku Läti sõjaväena. · Koosnes enamasti sakslastest ja oli Läti vastu vaenulikult meelestatud. · 29. dets Winningi leping kõik Saksa kodanikud said Läti kodakondsuse (sealhulgas ka õiguse maad nõuda) · Jaanuaris liikusid Nõukogude väed Läti territooriumil kiiresti edasi, okupeerides Riia ja Jelgava. · Märtsiks oli armeeritud 13500 meest, kellest lätlasi oli umbes 1400. · Eesti andis loa Läti vägede tulekuks Eesti pinnale, kõik Eestis elavad lätlased mobiliseeriti, Märtsi lõpuks oli armee tugevus 9800 meest. · Märtsis võeti Punaarmeelt tagasi Jelgava ja Tukums. · Suhted Saksamaaga halvenesid, valitsus kukutati ja võimule tuli Saksameelne valitsus. Landeswehr: konflikti algus · Kokku oli lepitud kohtumine Csises, kus saavad kokku Laidoner ja Landeswehr´i esindaja, viimane aga ei ilmunud kohale ja Laidoner andis käsu soomusrongidel Läti aladele tungida . · Landeswehr´i väed vallutavad kerge vaevaga Csise, Eesti väed üritasid linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. · Eesti väed suutsid Narva lähistel alla tulistada 3 saksa lennukit, mis olid teel Vene loodearmee poole eesmärgiga kaasata neid Eestivastasesse võitlusesse. Landeswehr : vaherahu · 10. juunil tehti Antandi vahendusel vaherahu. · Eestlastelt nõuti oma vägede välja viimist Läti aladelt ja nõuti ka PõhjaLäti alade okupeerimise lõpetamist. · Alanud konflikt oli ka arutlusel Pariisi rahukonverentsil, kus 11. juunil käskis Antandi ülemsõjanõukogu sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma väed Eesti poolt nõutud joone taha. · Saksamaa tõi kriisipiirkonda vägesid juurde. · 19. juuni lõppes vaherahu, sõda oli puhkemas. · 3. juulil sõlmiti vaherahu, millega sakslased tõmbuvad Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Landeswehr´i sõda · Oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. · Saksamaa alustas pealetungi Limbazi ja Stalbe suunas, vallutades samal päeval ka Vidrizi. · 20. juuni ründas Rauddiviis kaitsepositsioonidel olevat Eesti 9. polku, rünnak löödi tagasi · Stalbe suunal vallutas Rauddiviis ka Straupe. · Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul, Landeswehr´i väed ründasid Eesti ja Läti vägede positsioone Rauna jõel. · Tänu appi tulnud kahele soomusautole suutsid eestlased oma positsioone kaitsta, samuti lasid eestlased alla ühe madalalt lendava saksa lennuki. Vabadussõja tagajärjed · Narvas toimus Vabadussõja suurimaid lahinguid, venemaa saatis eestlaste vastu 2 armeed 160 000 meest, eestlasi oli ca 85 000. · Nõukogude Venemaa ei suutnu kaitsest läbi murda ning 1919 aasta lõpuks nõustus vaherahuga. · 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping . Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti Nõukogude Vene piir. · Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit. Tartu rahu
· Sõlmiti 1920. · 2 veebruar. See lõpetas Vene NSV sõjategevuse Eesti pinnal Jaan Poska (18661920) · Tallinna Linnapea · Venemaa valitsuse Eesti Kubermangu komissar · Vene Asutava kogu liige · Välisminister · Peaministri asetäitja · Kohtuminister
Pildil J. Poska kirjutamas alla Tartu rahulepingule. Eesti Vabariik peale iseseisvumist 1922 Kasutatud kirjandus · Lähiajalugu 9. klassile I osa · http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da · www. neti .ee · www.google.com