Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
Maimu ruttas üle oru Põllemäele. Isa tuhariismete ette, mida kivikangur varjas, heitis ta kummuli maha ja hüüdis: ,,Isa, kuule mind! Ma küsin sinult: oled sa rahul sellega, mis su tütar teinud ja teha tahab? Anna mulle märki! Valgustage minu vaimu, oh jumalad, et ma oma isa vastust mõistaksin!" Ja põlvitades jäi neiu vaga südamega ootama. Näe, mis liblendas üle kivikangru õhus, kui väike valge täpikene, kui elab õis? Lähemale ja lähemale lendas see, - valge liblikas, hiline sügisene laps, laskis enese silmapilguks Maimu käele ja liblendas siis jälle ära. ,,Ma tänan sind isa, ma tänan teid, jumalad, et teie mu palvet kuulsite ja mulle rahumärgi andsite!" Hüüdis neitsi. Kokkuräägitud ajal ja kohal said peid ja mõrsja metsas kokku. Nende silmad hiilgasid, nende südamed tuksusid, nad teadsid, et neid nüüd miski enam ei lahutanud. Nende tee viis koopasse.
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
10 · Neli prelüüdi III vihikust (koost. 1929-1932; es-moll 1921, h-moll daatumita, es-moll daatumita, cis-moll 1932) · Perpetuum mobile D-duur (1933) · Eesti tants (1934) · Nokturn es-moll (1934?) · Viis prelüüdi (h-moll 1934, A-duur 1934, cis-moll 1934, H-duur 1932, cis-moll 1932) · Väike valss E-duur (1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail) · Liblikas (1935) · Skertsiino h-moll (1935) · Danse-caprice (1936?) · Méditation (1936?) · Prelüüd g-moll (hiljemalt 1937) · Allegro scherzando D-duur (1938) · Intiimne hetk es-moll (1938) · Mõtisklus H-duur (1938) · Allegro animato dis-moll (1939) · Moderato assai (Variatsioonid) h-moll (1939) · Tants h-moll (1930. aastad) · Tempo di marcia fis-moll (hiljemalt 1939) · Vivace As-duur (1930. aastad) · Klaverisonaat nr. 2 cis-moll (1939-1940)
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Säärtele kinnituvad enamasti kannused. Liblikatel on tavaliselt kaks paari tiibu, mis kinnituvad kesk- ja tagarindmikule. Enamusel liblikatest on tagatiivad eestiibadest väiksemad ning lihtsama soonestusega. Lisaks varjevärvusele on olemas veel ka mitmesugused hoiatusvärvused (tavaliselt musta- punase või musta-kollase kombinatsioonid). Potentsiaalsele ärasööjale on tegu signaaliga: see on kibe ja/või mürgine liblikas, parem on ta rahule jätta. Olemas on ka kombinatsioone, mille eesmärk on liiga lähedale sattunud vaenlase (linnu) ehmatamine. Lisaks võivad tiivasoomused täita ka spetsiifilisemaid ülesandeid peale värvussignaalide edastamise. Nii leidub paljude isaste päevalibliikate tiibadel lõhnasoomuseid. Need soomused eritavad spetsiifilisi feromoone, mille ülesanne on hõlbustada sugudevahelist suhtlemist. Lisaks soomustele on kõigi liblikate tiibadel olemas ka tiivanarmad. Need asuvad tiiva
o Õielõikaja o Lõo pesa o Kägu o Linavästrik o Väike Mall karjas o Äike o Jaaniõhtu o Meri o Õngitsemas · Metsas kõnnib väike Juss o Väike jahimees o Kivikasukas o Jänesepoeg o Mängulaul o Karu-taat maiustamas o Sipelgapesa o Siil o Sääsk ja konn o Ats ja liblikas o Metsas o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis... o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
1. Kohanimelähtesed priinimed. Munk, Linnamägi, Anijärv, Paenurme, Eomõisa, Narva, Jurjev, Lübek, Petlem, Muhu, Karjala jne. 2. Isikunimelähtesed priinimed. Adamson, Berendsen, Madisson, Peterson, Pärtelpoeg, Jüriado, Sillamik, Jurkatam, Metsamärt, Alajaan jne. 3. Loodussõnavara perekonnanimede allikana. Allikas, Järv, Kallas, Jõhvikas, Katai, Pihlakas, Karu, Naarits, Koger, Säär, Süda, Keel, Pägapart, Varblane, Ahven, Liblikas jne. 4. Ametite, elukutsete nimetused priinimede allikana. Sepp, Raudsepp, Leesment, Puusep, Pütsep, Köster, Opman, Kütt, Kalamees, Kipper, Kattel jne. 5. Iseloomustavad (austavad või halvustavad) nimed. Raudjalg, Raudmees, Ausmeel, Õigemeel, Kuningas, Aus, Julge, Kindlam, Mõistlik, Nõukas, Tark, Ustav, Vapper, Käkk, Luta, Lakkur, Äbarik jne. 6. Eseme-ja tootenimetused priinimedena.
See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 1.2.1 Siidiussist siidiniidini 1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad 2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest 3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad 4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema ...
paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua-täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal.
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Ära kunagi lakka naeratamast , sest kuskil leidub keegi, kes võib sellesse naeratusse armuda. Igaüks teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa. Kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde. Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! If life gives you limes, make mojitos. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad
laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne jazzfusion), Radar (jazzfusion) ja Ruja, aga nagu juhtus ka välismaal, algas hiljem Eestiski punkmuusika liikumine (JMKE ja Vennaskond) ja see pani seisaku progerockile. Tänapäeval tegutseb Eestis progerockikga näiteks Rown, Juur ja Liblikas, luues modernsemat progerocki. Kuulamine: Ruja – Eesti Muld ja Eesti Süda https://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M JAZZ ROCK Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock’n’rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
sugulastest ning arvas, et on maailma ihuüksi jäänud, kuid teose kujunemisel ilmuvad välja Marilyni isapoolsed sugulased. Reesi helistab Marilynile ning kutsub ta välja kokku saama. Marilyn on väga üllatnud ning lubab tagasi helistada. Pärast uurimist oma ema asjades avastab ta tõepoolest piltidelt arvatavad sugulased. Marilynil erilisi huve pole ning oma aega sisutab ta pigem sopates. Mõnikord imestabki Jan, et ta naine mitte millegagi ei tegele, et ta on justkui liblikas, pelgalt ilus. Marilynil on ka üks halb komme, ta armastab vahel napsitada. Näiteks, kui meest kodus pole, siis ta ikka vahel avab oma lemmik konjaki Remy Martin`i ja naudib seda. Vahel tundus Marilynile endalegi, et ta on nõme beib, kes võeti tööle vaid ta ilu pärast, kuna peale gümnaasiumihariduse tal muid koole läbitud ei olnud. Marilyn on väga töökas, erinevalt tavalistele beibedele, tegi ta oma sünnipäeva jaoks kõik salatid ise, mille üle kõik imestasid
Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest. Intervalljooks - kui jooksed, kõnnid, jooksed, kõnnid vaheldumisi. 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Sinu vastus oli: Erki Nool kümnevõistleja Mikk Pahapill kümnevõistleja Ksenja Balta kaugushüppaja Andrus Värnik odaviskaja Gert Kanter kettaheitja Jaan Talts tõstja UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Sinu vastus oli: Krool ehk vabalt, selili, konn ehk rinnuli ja delfiin ehk liblikas. 2.Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? Sinu vastus oli: Delfiin - selili - rinnuli - vabalt. 3.Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin. Veest tuleb sooritada selilihüpet. 4.Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Sinu vastus oli: Rinnuli pöördel tuleb kindlasti panna kaks kätt korraga vastu seina ja siis sooritada pööret.
Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne jazzfusion), Radar (jazzfusion) ja Ruja, aga nagu juhtus ka välismaal, algas hiljem Eestiski punkmuusika liikumine (JMKE ja Vennaskond) ja see pani seisaku progerockile. Tänapäeval tegutseb Eestis progerockikga näiteks Rown, Juur ja Liblikas, luues modernsemat progerocki.12 Kuulamine: Ruja Eesti Muld ja Eesti Süda https://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M 12 Salumets, V. (2013). Rockrapsoodia. Tallinn: SE&JS. KASUTATUD KIRJANDUS Biela, L. (2006). Progressive-rock. Külastatud: 10.12.2016, aadressil: http://www.progarchives.com/Progressive-rock.asp#development Salumets, V. (2013). Rockrapsoodia. Tallinn: SE&JS. Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017).
on ilus, ent ilmastiku kujunemine Maal tundub olevat keerulisem. Oma osa on siin kahtlemata Päikese aktiivsuse muutustel, oma osa mängib inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside kuhjumine atmosfääris. Ja oma osa etendab mereplankton, mis eristab õhku dimetüülsulfiidi nimelist gaasi, see omakorda soodustab pilvede teket. Maa on keeruline ning nagu nüüd kombeks öelda, kaootiline süsteem, milles imepisikesed algtingimuste muudatused tekitavad milliseid tahes lõppmuudatusi. “Kui liblikas tõuseb lendu Californias, võib see vallandada tsunami Jaapanis,‿ ütlevad kaose-usksed. “Maa käitub nagu superorganism Gaia, nii et kõik selle bioloogilised ja füüsikalised süsteemid töötavad koos, et hoida see hea tervise juures, ‿ ütlevad Gaia-usksed. KUI LOODUS oleks toiminud omapead, oleks meie planeedi kliima viimase kahe aastakümnega hoopis külmemaks muutunud. Just inimese aktiivsus on temperatuuri tõstnud nii kõrgele, et 90.
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Huvitavamad tegevused: 1. teema 2 Lillekaarik Kasutatavad tehnikad: naaskliga kujundite punkteerimine, kleepsude paigaldamine, paberi ja hambaorkide liimimine. 2. teema 4 Kevadine maastik Kasutatavad tehnikad: sõrmeotste ja käeküljega trükkimine, lehetrükk. 3. teema 5 Lepatriinu 1 Kasutatavad tehnikad: pintsli või sõrmega värvimine, kujundite punkteerimine või väljalõikamine, kartongi ja kleepsude liimimine, plastiliinist voolimine. 4. teema 6 Liblikas Kasutatavad tehnikad: pintsli või sõrmega värvimine, kujundite punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, kartongi kleepimine. 5. teema 7 Lilled Kasutatavad tehnikad: naaskliga kujundite punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, paberi ja hambaorkide kleepimine. 6. teema 8 Kaks liblikat Kasutatavad tehnikad: naaskliga punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, paberi liimimine.
Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved lauatäied jahisaaki selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
La vita e bella elu on ilus . It hurts when you have someone in your heart,but you can´t have them in your arms ! The one guy that deserves you is the one who thinks he doesn't. I hate barbie, because this blond bitch has everything. Everyone smile in the same language. Ja autojuht võttis oma käe kapoti alt välja, vaatas seda mõtlikult ning ümises siis endamisi: "Jagajale jäävad näpud..." Armastus on nagu liblikas peos kui liiga õrnalt hoiad, siis läheb lendu, kui liiga tugevalt hoiad, siis puruneb. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame? Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. My problem, my rules and my life! Should I smile because you are my friend, or cry because that's all we'll ever be? Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Naera, naera ..
SISSEJUHATUS Aastal 1947 olid arvutid suured, ruumi suurused masinad mis töötasid mehaaniliste releede ja ja hõõguv vaakumlampidega. Uusi ja parim arvuti mis ehitati oli Mark II, mis ehitati Harvardi Ülikoolis. Teadlased jooksutasid arvutit omas tempos kuni see järsku seisma jäi. Nad uurisid, miks arvuti end välja lülitas ja avastasid, et sügavale arvutisse relee kontakti peale oli lennanud liblikas. Arvatavasti oli ta lennanud sinna, kuna seal on soe ja valge. Ning kui ta maandus releele sai ta elektri löögi ja suri. Niimoodi sündis esimene viga. Lihtne on kasutada tarkvara ja selle eest olla mitte tänulik. Paljud inimesed ei saa aru kui palju tarkvara meie elu tänapäeval puudutab. 1947. aastal vaja Marki II tervet leegioni programmeerijaid, et teda käimas hoida. Sel ajal ei mõelnud keegi, et kunagi on kõigil kodus personaalne arvuti.
puutuda kokku teistega. Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise näib magavat. Magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ei leia väljumise kohta ülesse. Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing Hing võib ka siirduda teise kehasse, et sinna elama jäädagi. Surnuhing võib kehast lahkuda näiteks täi kujul, või saab temast mardikas (surnumatja-mardikas), konn
Kohastumine * Bioloogilise evolutsiooni põhilisteks muutusteks on olnud kohastumine ja liikide teke. Kohastumused seisnevad kaitsevärvustes, kaitsekujus. Kohastumisi on kõikidel organismidel, bakteristes inimeseteni. Kuid kohastumused tagavad organismide ainult teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumused on organismidele ainult suhtelised kasulikud. Suhtelisus avaldub seoses keskkonnatingimustega. Näiteks saab tume liblikas hakkama tööstuspiirkondades. Hele mitte. * Mimikri sarnasus teise liigiga. Liigi teke * Liik on looduslik organismi rühm, kelle isendid võivad vabalt ristuda ja kellel on oma areaal. Erinevatesse liikidesse kuuluvad isendid omavahel ei ristu. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Ühise geenifondi ja elutingimuste sarnasuse tõttu, kujunevad sama liigi isenditel ka sarnased niinimetatud liigiomased tunnused, mille järgi on võimalik neid eristada
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
See on hea märk. Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse Põhimõtteks-kui kaarte mängid, siis tead et esimene kord võidad, kuna algaja õnn. See on nii kuna elu tahab, et elaksid Oma Loo järgi. Poiss siis uuris, et kus ta varandus on. Vanamees vastas: Egiptuses püramiidide juures. Et sinna jõuda pead sa järgima märke. Enne kui poiss jõudis midagi vastata lendas nende vahele liblikas. Poisile meenusid vanaisa sõnad, et liblikas on hea õnne märk. Vanamees nõustus ta mõtteid lugedes ja ütles, et see on üks märkidest. Äkitselt tegi mees oma mantlihõlmad lahti ja sealt alt säras vastu kalliskividega kaetud rinnakilp, mida mees kaelas kandis. Vanamees andis poisile ühe musta ja ühe valge kivi, mille võttis oma rinnakilbilt ja seletas: üks neist on Uurim ja teine Tummim ehk siis must=jah või valge=ei. Kui sa märkidest aru ei saa aitavad nemad sind. Aga küsimused, mis neile esitad peavad olema objektiivsed
kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. Koolmekoht. Päev langes. Üle silla nad läksid paljapäi. Ja viies, kõige väiksem, jõe äärde maha jäi. Neil olid laiad seljad. Päev loojus, verine. Ta tõusis pikkamisi, põsk porine. Jõeveega uhtus nägu ja peoga jõi. Siis hingas sügavasti taas valu lõi -, ei või! Üks liblikas kui unelm sääl lehvis üle vee. Liisk langes, kivi veeres. Tal oli teine tee. Külaline. Uks kääksatas tasa. Võib olla et tuul selle avas. Kõik istusid lauas ja vaikides õhtust sõid. Pilgu kui tõstsin, nägin Sind ukseavas. Seisid ja muigasid - nii nagu Sina vaid võid. Käest panin tassi ja tõusin. Muud teha ei suutnud. Pikalt Sa vaatasid mind ja Su pilk oli kurb.
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
· Kategooria piirid pole selged Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Kogemus · Liikmete tüüpilisus · Meetodid Mõistete esitamise kolm taset · Superordinaarne (superordinate) tase e üldmõiste (nt mööbel). Hästi laialivalguva ja tähendusega mõiste. (elusolend) · Baastase (basic level) (nt tool)(inimene) inimeste mõtlemises erinev tase. See meenub meile kõige kergemini. Koer, kass, lind, liblikas. Seda hakkavad ka lapsed kõige esimesena kasutama · Subordinaarne (subordinate) tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool). (vanaema). Detailsed, Baastaseme erilisus 1. Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid 2. Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem 3. Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära 4
lõppeb surmaga 1) otsene: · inimesed, linnud · juveniilne noorukiiga, ei ole paljunemisvõimeline, intensiivne kasvamine · generatiivne suguküpse, töövõimeline, järglaste üles kasvatamine · raukumisiga intensiivne organismi vananemine · lõppeb surmaga 2)moondega · täismoone: 1)vastne 2)nukk 3)valmik Nt liblikas · vaegmoone 1)vastne 2)valmik Nt sääsk, konn, kala Surmaeelne seisund: 1) agoonia aju hapnikupuudus 2) kliiniline surm südametegevus, hingamine on peatunud, elustamisvõimalus, 3) bioloogiline surm Pärilikkus Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
.......................................................................................14 MINU PADI.....................................................................................................................15 VÕILEIVAMÄNG..........................................................................................................15 MUUSIKAKUJUD..........................................................................................................16 TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA......................................................................................16 Alates 4. eluaastast....................................................................................................................18 MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD.........................................................18 MÕTLE JA ÜTLE!..........................................................................................................18 TUHLAJA.......................
Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi-paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua- täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid
1Mis on kasvuhoone gaasid? 0 ·Süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid(N2O), fluorosüsivesinikud(HFC), perfluorosüsivesinikud(PFC), väävelheksafluoriid(SF8) jne. Gaasid, mis takistavad UV- ja infrapunakiirgust peegeldumist maapinnalt kosmosesse. 2 3Mida toob kaasa kliima soojenemine? Kliima soojenemisel võivad muutuda kiskja-saak suhete ,areaalide, lindude pesitsusalad, taimede pungade puhkamise muutused.Kevad algab varem. Areaalide liikumine põhjapoole: liblikas pruun kuldtiib liigub põhjapoole, kuna vajab jahemat kliima. Lookalsed muutused: Amasoonase vihmamatsade alade asemel tekkivad hoopis muud metsad. ·Ookeani hapestumine ja soojenemine toob kaasa korallirahude häired ja võimalik ka hävingu ning mõju on kõigile ökoteenustele mida rahud pakuvad ·Järgmise aastatuhande jooksul tõuseb merede tase ·Mäestike liustikud kaovad, mis toob kaasa niisutussüsteemide hävingu ning muudab umbes 20 25% elanikkonna praegust eluviisi
Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
üldse - uudishimu. Migratsioon - suure hulga isendite vôi populatsiooni liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni liigid: 1) Multiple return ticket e. kuupilet - korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired. 2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet - rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lôhelised. 3) One way ticket e. ühe otsa pilet - üks pôlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja -3/2 astme e. isehôrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus - ükskôik, millise tihedusega taimi ei istuta, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehôrenemise seadus - käistleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevat suremust e. tihedusest sôltuvat suremust. w = cN-1 graafik: logw = logc - logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik:
pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees. Istus konn ja mõtles konn: ,,Asi päris tüütav on, kui see sääsk teeb kaua nii: pii-pii-pii ja pii-pii-pii!" Rõõmsaks muutus konna meel, sääse suhu ahmis keel. ,,Ha-ha-haa ja hi-hi-hii! Kas teed veel nüüd pii-pii-pii?" Ats ja liblikas Väike Ats läks marjule astus põõsa varjule, noppis neli maasikat, märkas kõrrel liblikat. Pani marjad ära käest, võttis kähku mütsi pääst, tegi viipe sellega, püüdis kinni liblika. Liblikas on mütsi all. Väga paha olla tal, hakkas poissi paluma, vabakslaskmist nuruma: ,,Miks mind piinad, väike mees? Mul on paha mütsi sees. Lase välja lendama, siniõhku hõljuma!" Metsas
Migratsioon suure hulga isendite või populatsiooni liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni liigid: 1) Multiple return ticket e. kuupilet korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired. 2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lõhelised. 3) One way ticket e. ühe otsa pilet üks põlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas. Inbriding lähemas ümbruses on rohkem lähemaid sugulasi Autbriding suguvõime langeb, kui vanemate vahel on liiga suur distants. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja 3/2 astme e. isehõrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus ükskõik, millise tihedusega taimi istutada, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehõrenemise seadus käsitleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevast suremusest e. tihedusest
Unenäoliseks teeb luule inimhäälte ja helide puudus. Inimesed on olemas, aga nad ei räägi ega laula. On linnud, aga pole teada, mis häält nad teevad. Olemas on isegi pillid, aga flööt ei helise, vaid ,,väänleb tuule südames. Puudub jutt, kuid on naeru ja nuttu. See sarnanebki unenägudega, me ei mäleta sageli, mida unes rääkisime, kuid mäletame, mida tundsime. Laabani luules võib laulda aga see, kes ärkvelolijate maailmas ei laula-nimelt liblikas. Hääletus maailmas saab surmast kergesti unenägu ja unenäoliseks muutub isegi armastus. (Ehin,1996) Oluliseks märksõnaks selles luulekogus on ka meri. See pole enamasti mürisev meri, see on selline meri, millest ,,tõuseb aeglaselt metsasarv". See on täiesti unenäoline meri, sest ainult unes ,,kummipall põrkab vastu merepõhja". Seal elavad unenäolised kalad, üks vaiksem ja unenäolisem kui teine, on kalad, kes ,,rändasid trepest üles-alla/ magasid heinakujade all/ nad
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
