Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis (0)

1 Hindamata

1. Progressiivse rockmuusika ajalugu välismaal

Sissejuhatus
Esiteks, enne kui minna edasi, tuleb eelkõige mõista, mis on progressiivne rockmuusika. Progressiivne rock (ka progerock ) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire , muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1
1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues , jazz kui ka klassikaline muusika . Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, kes olid tihti läbinud ka professionaalse koolituse muusikakoolides.2
Tunnused, mis vihjavad, et tegu on progressiivse rockmuusikaga, on näiteks pikad instrumentaalsektsioonid, samuti laulud, mis on tihti 4-6 minutit või isegi pikemad , pikad improvisatsioonid, eriti live - esinemistel. Grandioossed lavakaunistused ja kostüümid - see on omapärane just progressiivsele rockmuusikale. Progressiivses rockmuusikas kasutatakse samuti hulgaliselt pille: kitarrid (90ndate lõpus hakati kasutama 7- ja 8-keelseid kitarre), orel , mellotron, flöödid, Grand Stick (10-12-keelne instrument, mida mängitakse kahe käega), süntesaatorid3. Nendele instrumentidele lisatakse veel hulgaliselt efekte . Üha enam hakati kasutama elektroonilisi pille. Iga bänd üritas luua oma nii- nimetatud soundi ning tänu sellele arendati välja uued instrumendid, efektid ja pillimängimise tehnikad . Samuti kasutati niinimetatud “odd time singatures-i“, mis tähendab imelikku taktimõõtu. Enamik laule on üldiselt kirjutatud 4/4 taktimõõdus, mis kõlab hästi ja ühtlaselt. Imelikud on mõõdud nagu 9/8, 7/8 ja 8/8, mida kasutasid bändid nagu Tool ja Dream Theater. Suurem enamus laule progressiivses rockmuusikas olid siiski 4/4 ajas.4
Kõige kuulsamad progressiivse rockmuusika esindajad olid Emerson , Lake & Palmer (ELP), Yes, Rick Wakeman, Genesis , Peter Gabriel, Phil Collins , Pink Floyd ja Frank Zappa.
1.2 1960-1970. aastad
Kõik algas psühhedeelse (Psühhedeelset kogemust iseloomustab vaimule varem tundmatute ettekujutuste tajumine või vaimu loominguline joviaalsus , mis on vabanenud tavalisuse ahelaist)5 muusikaga, mida esindasid The Jimi Hendrix Experience , Pink Floyd ja The Beatles . Psühhedeelne rockmuusika üritas jäljendada ja tugevdada psühhedeelsete ainete mõju (LSD)6. 60ndate lõpul kogusid populaarsust bändid nagu King Crimson ja Yes. Yes mängis sümfoonilist rocki sellepärast, et seal esines neil võimalus kasutada sümfoonilisi orkestreid. King Crimson koos Vander Graafi Generatoriga aitasid määratleda progressiivse rockmuusika alateema nimega „raske progressiivne rock“. "Raske" - viidates piinatud atmosfäärile nende loomingus.
Bänd Genisis alustas lindistamist juba 60ndate lõpus, aga nende muusikat ei seostatud tollel ajal veel progressiivse rockmuusikaga. Album „Tresspass“, mis ilmus 1970. aastal, oli aga nende progressiivse rockmuusika karjääri algus. Yes ja Genesis on tänapäevani sümfoonilise rockmuusika ikoonid. Teised bändid - Gentle Giant, Camel - jätkasid nende sammudes.
Samal ajal arenes sümfooniline rock edasi Suurbritannias ja ka paljud Itaalia bändid hakkasid esitama sarnast muusikat. Suurbritannia ja Itaalia olid kõige tähtsamad riigid progressiivse rockmuusika arengus, luues suure enamuse progressiivse rockmuusika alaliikidest. Inglismaal keskenduti enim progressiivse rockmuusika alaliigile " Canterbury ", mis arenes välja Canterbury linnas. Seda žanrit iseloomustavad raskesti mõistetavad sõnad ning improvisatsioonid, mis võtavad eeskuju jazz-muusikast. Cantenbury pani aluse ka jazz- fusioni arengule. Inglismaa bänd Caravan ühendas "Canterbury" enda teise albumiga ning bändid, nagu Hatefield, The North ja hiljem National Health, järgnesid neile. Esimene Gong `i album kuulub just sellesse alaliiki . David Allen koos Rober Wyattiga lõid bändi Soft Machine, kelle esimesed kolm albumit kuulusid Canterbury alaliiki, kuid hilisemad albumid kuulusid pigem jazz- fusioni alla.
Pärast laulja Syd Barrett-i lahkumist Pink Floyd-ist muutus nende muusika pehmemaks. Nad defineerisid uue subžanri nimega „ space rock“, mis on väga õhuline ja isegi hüpnootiline rockmuusika. Bänd Gong järgis sama rada oma albumiga „Angel Egg“, mida peetakse ka praegu nende üheks parimaks albumiks.
Peale inglise bändi The Yardbirds`ide lahkuminekut lõi bändi vokalist Keith Relf koos oma naisega bändi Renaissance , kus nad ühendasid folkmuusika progressiivse rockiga. Bändi Renaissance populaarsus kasvas pärast seda, kui Annie Haslam asendas Jane Elfi vokaalidel ja nad debüteerisid albumiga „Scheherazade And Other Stories “ aastal 1975. Samuti progressiivset folki tegev bänd Jethro Tull debüteeris albumiga „Aqualung“ 1971 . Seda albumit peetakse tänapäeval klassikaks.
Veel üks progressiivse rockmuusika alaliik –art rock- oli arenemas 1970.aastatel ja seda esindasid bändid Supertramp, Roxy Music, 10CC. Need bändid mängisid lihtsamat muusikat kui teised progerocki bändid. Art rock loodi pigem kuulamiseks ja mõtisklemiseks, mitte tantsimiseks. Seda muusikat iseloomustavad elektroonilised efektid ja lihtsamad laulutekstuurid.7 Saksamaal tegutsev ansambel nimega Tangerine Dream mängis muusikat, mis põhines eksklusiivselt elektroonilistel instrumentidel, mispärast kutsuti nende muusikat elektrooniliseks või new age`iks. Sellesse alaliiki kuuluvad ka Vangelis ja Synergy.
Paljud Saksamaa bändid, mis loodi 70ndate alguses, kutsuti krautrock` iks. Tegemist on liigiga, mis rajas tee elektroonilise ja ambient- muusika arenguks. 70ndate jooksul ilmus ka bänd nimega Emerson, Lake & Palmer (ELP). ELP oli üks populaarsemaid ja kaubanduslikult edukamaid bände. Bänd pandi kokku teiste edukate progerocki bändide liikmetest nagu King Crimson ja Atomic Rooster. Kuna ELP koosnes liikmetest, kes olid juba varasemalt tuntud, olid ootused selle bändi jaoks suured ning nad suutsid neid ootuseid ka täita. Tänu sellele, et ELP oli nii populaarne , muutus ka progressiivne rockmuusika populaarsemaks .
Bänd The Nice väljastas albumeid, mis kuulusid alaliiki classical prog. Bänd lõi sageli laule, mis põhinesid juba olemasoleval klassikalisel muusikal . Põhja-Ameerikas püüdsid grupid segada rasket rocki progressiivsete elementidega, võttes hard - rocki agressiivse soundi , lisades sellele progerocki tehnilisust. Nii toimisid näiteks Rush ja Styx.
Samal ajal arenes ka jazz- fusioni stseen , mida esindas kuulus inglise bänd Brand X ja Frank Zappa. Frank Zappa ei arendanud ainult progressiivset rockmuusikat, vaid muusikat üldiselt. Tema lauludes on rocki elemente, kuid Zappa muusika meenutab üldiselt rohkem klassikalist muusikat või jazz- fusionit kui progressiivset rocki. Tema ise kutsus ka ennast pigem heliloojaks kui rockmuusikuks, kuid sellegipoolest on just tema üks tähtsamaid progrerocki arendajaid.8 Kuigi jazz- fusion arenes välja progressiivsest rockmuusikast, siis sageli neid ei kõrvutata, kuna žanrid erinevad teineteisest suuresti. Mõlemad muusikastiilid kasutavad sarnaseid omadusi, kuid progressiivne rockmuusika on palju otsesem ja lihtsam, võrreldes jazz- fusioniga, kus iga mängija on virtuoos. 9
Kuulamine :
The Beatles album Sgt. Pepper 's Lonely Hearts Club Band (1967). Tegu on ühe esimese nii-nimetatud progressiivse mõttelaadiga albumiga, mis ei olnud ainult kitsale kuulajaskonnale. Kuna bänd The Beatels oli niivõrd kuulus, suutsid nad selle albumiga teha progressiivse rockmuusika avatumaks rahvamassidele. https://www.youtube.com/watch?v=guiNy0jSKkI
A Whiter Shade Of Pale – Procol. Laul on samuti tähtis progressiivse rockmuusika arengus, kuna tegu on esimese eduka progrerocki singliga. https://www.youtube.com/watch?v=Mb3iPP-tHdA
1.3 1980-1990. aastad
70ndate lõpus muutus populaarsemaks punkliikumine, mis oli üks põhjuseid, miks progressiivse rockmuusika liikumine lõppes. Tegu oli sellise muusikaliikumisega, mille eesmärgiks oli tõestada, et igaüks võib teha muusikat. Punk oli lihtne ja aus muusikastiil , täiesti vastupidine progressiivsele rockile, mis oli keeruline ja mõtteline. Punk võttis üle 80ndatel ja progressiivsest rockist jäi järele vaid neo-progressiivne rock, mida iseloomustavad sügavalt emotsionaalne sisu ja väga hoolikalt kokkupandud teosed, ja progressiivne metal , mis tulid taas esile 90ndatel. Saga oli üks esimesi neo-progressiivseid bände.
Juba 80ndatel mängisid mõningad grupid heavy metal` il põhinevat progressiivset rocki ( Watchtower , Fates Warning). 90ndatel arenes välja metalne progressiivne muusika, mille peaesindajaks oli bänd Dream Theater, kes on üsna populaarne ka tänapäeval.
90ndate progressiivse rockmuusika arenemisele aitas kaasa Mike Varney, kes asutas proge- plaadifirmad „Magna Carta “ USAs ja plaadifirma „Inside Out“ Euroopas, mis andis võimaluse progressiivse rockmuusikaga tegelevatel artistidel väljastada muusikat, mida teised plaadifirmad ei toetanud.
Ameerika bänd Spock’s Beard mängis peale metalse progressiivse rockmuusika ka sümfoonilist rocki, mis on sünonüüm klassikalisele proge- rockile. Põhja-Euroopas arenes sümfooniline progressiivne rockmuusika, mida esindasid bändid The Flower Kings, Anglagard ja Sinkadus.
Rio stseen, mis oli äärmiselt eksperimentaalne muusika, arenes bändidega Djam Karet ja Thinking Plague . Bändid, nagu Deux Ex Machina , Porcupine Tree ja Kenso, mängisid space- rocki. 1990ndatel oli suur progressiivse rocki elustumine. Tänu arvutitele ja kodu- stuudiotele muutus muusika lindistamine odavamaks ning tänu internetile oli võimalik leida kuulajaskond väljaspool nii-nimetatud mainstream`i. Mängiti palju uusi alaliike ja toodi tagasi mõningaid vanu 1970. aastatest.10
Kuulamine:
1982. aastal ilmus üks kuulsamaid progressiivse rocki albumeid Pink Floyd „The Wall ” ja koos sellega üks enim äratuntavaid progrerock`i laule:
Pink Floyd - Another Brick In The Wall https://www.youtube.com/watch?v=HrxX9TBj2zY&index=5&list=PLlAIujS66Q6BIZ799kvxRVyzuWRnZzdMt
Dream Theater - Metropolis Pt. 1 https://www.youtube.com/watch?v=FsDjr4iJBiA
1.4 Aastad 2000- 2016
Tänapäeval progressiivne rockmuusika ikka eksisteerib, kuid see on kaotanud populaarsust tänu generatsiooni muutusele. Tänapäeval kuulavad inimesed rohkem muusikat, mille järgi saab tantsida ja mille teemaks on sageli armastus. Bänd, mis on progressiivse rockmuusika algusaegadest tänaseni aktiivne, on King Crimson. Tänapäeval on tekkinud ka mitmeid uusi progressiivse rockmuusika harusid (2nd generation neo-prog, progressive metal) ning uusi bände, kes loovad muusikat nendes stiilides: Opeth, Karnivool, Dream Theater, Gojira ja The Aristocrats.11
Kuulamine:
Dream Theater - Our New World https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg
Opeth - Sorceress https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg
Muse - Uprising https://www.youtube.com/watch?v=w8KQmps-Sog
Tool - Lateralus https://www.youtube.com/watch?v=_tcW-j7KFgY
2. Progressiivne rockmuusika Eestis
Mõiste „intellektuaalne rock“ tõi Eestis 1970. aastate lõpus kasutusele Valter Ojakäär oma raamatus “Popmuusikast” ja seda vastena ingliskeelsele mõistele progressive rock. Kuigi tänapäeval kasutatakse enim kõnekeelset sõnaühendit progerock,
oleks Eesti rocki ajaloos mõttekam kasutada Ojakääru leiutatud väljendit. Progressiivse rocki kümnete minutite pikkuste lugude, ülepaisutatud muusikatöötluse, klassikalise muusika mõjutustega muusikaga on Eestis tegeletud väga vähe. Eestis on tehtud just intellektuaalset rocki leidlike muusikaliste lahendustega, 4-9 minutiliste lugude ja tõesti intelligentsete sõnumitega muusikat. Selles vallas on Eestis üllatavalt tugev traditsioon ja eriti rõõmustav on asjaolu, et selline muusika jätkub ka tänapäeval.
Eesti intellektuaalse rocki ajalugu algab sealt, kust progressive rocki omagi – 1960- 70. aastatel. Erinevalt inglastest või ameeriklastest on meil vastava muusika alus ehk siis psühhedeelia kultuur üpris õhuke. 60ndate lõpu psühhedeelse kallakuga ansamblitest tasuvad mainimist Kristallid, Lüürikud ja Mikronid. Võib öelda, et see vähene psühhedeelilisus mainitud ansamblite muusikas polnud teadlik ega ideoloogiline, pigem kusagilt kuuldud huvitatavate kõlade järgi tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja “teadvuse avardamise” peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti.
Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist - helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender . Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda . 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste . Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud.
Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne jazzfusion), Radar (jazzfusion) ja Ruja, aga nagu juhtus ka välismaal, algas hiljem Eestiski punkmuusika liikumine ( JMKE ja Vennaskond) ja see pani seisaku progerockile. Tänapäeval tegutseb Eestis progerockikga näiteks Rown, Juur ja Liblikas, luues modernsemat progerocki.12
Kuulamine:
Ruja – Eesti Muld ja Eesti Süda https://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M

KASUTATUD KIRJANDUS
Biela, L. (2006). Progressive-rock. Külastatud: 10.12.2016, aadressil: http://www.progarchives.com/Progressive-rock.asp#development
Salumets , V. (2013). Rockrapsoodia. Tallinn: SE&JS.
Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13. 2017 ).
Encyclopedia of Progressive Rock Instruments (10.11.2006). http://www.gepr.net/proginst.html (06.13. 2017 ).
Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017).
Emerson, Lake & Palmer (31.05.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Emerson,_Lake_%26_Palmer (06.13.2017).
Eat That Question: Frank Zappa in His Own Words (2016). http://www.imdb.com/title/tt5275830/ (06.13.2017).
Progressive rock (07.06.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock (06.13.2017).
Kordamiskonspekt rockmuusika kohta 8.klassi muusikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kordamiskonspekt.ht m (06.13.2017).
Art rock (01.06.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Art_rock (14.06.2017).
Psychedelic rock (07.06.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Psychedelic_rock (14.06.2017).
1 Progressive rock (07.06.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock (06.13.2017).
2 Kordamiskonspekt rockmuusika kohta 8.klassi muusikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kordamiskonspekt.ht m (06.13.2017).
3 Encyclopedia of Progressive Rock Instruments (10.11.2006). http://www.gepr.net/proginst.html (06.13.2017).
4 Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017).
5 Psühhedeelia (05.30.2017). https://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChhedeelia (06.19.2017)
6Psychedelic rock (07.06.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Psychedelic_rock (14.06.2017).
7 Art rock (01.06.2017). https://en.wikipedia.org/wiki/Art_rock (14.06.2017).
8 Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017).
9 Biela, L. Progressive-rock (2006). http://www.progarchives.com/Progressive-rock.asp#development (04.14.2017).
10 Biela, L. Progressive-rock (2006). http://www.progarchives.com/Progressive-rock.asp#development (04.14.2017).
11 Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017).
12 Salumets, V. (2013). Rockrapsoodia. Tallinn: SE&JS.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 9 allalaadimist

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #1

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #2

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #3

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #4

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #5

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #6

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #7

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #8

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #9

Progressiivne rockmuusika välismaal ja eestis #10

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RaivoKubar Õppematerjali autor

See õppematerjal räägib progressiivsest rockmuusikast ning selle arengust välismaal ja Eestis.

Progressiivne rock rockmuusika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

PROGRESSIIVNE ROCK,JAZZ ROCK,FUSION

PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud

Rock

docx

PROGRESSIIVNE ROCK--JAZZ ROCK-FUSION

Kategoriseerimata

pptx

20. sajandi rock- ja popmuusika stiilid Powerpoint esitlus

20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid.

Muusika

doc

10kl. Muusika kokkuvõte

Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui romantilisest ohvrimeelest jutustav imago. Joplini muusika on igavesti määratud elama tollest ohvrist. Tõsi, siin on püsti löödud kaks võrdlemisi vaenulikku laagrit. Ühed peavad Joplinit geeniuseks, 60ndate lihvimata teemandiks, (vähemalt) võrdses suurusjärgus Hendrixiga, Morrisoniga, kellega tahes. Vastaspool tõrjub seda lipukirja käsitlusega teisejärgulisest krampkirglejast, kes ehk vaid ajalooliseks ääremärkuseks kõlblik. Mõttetu sõda muidugi. Jimi Hendrix sündis 27.Novembril 1942.aastal

Muusika

odt

Punk rock kokkuvõte

Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis

Muusikaajalugu

pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid