E.Enno, K.A.Hindrey, K-E.Sööt ja J.Oro (3)

Väikelastekirjanduse kontrolltööks
ERNST ENNO (1875 – 1934)

• 1902 oli „Postimehes“ ja toimetas „Lastelehte“
  
• Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale „Laste Rõõm“ (1923-1925)
  
• Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus
  
• Oma lastevärsse nimetas „lillelalleradeks“
  
• Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja.
  
• 1902 ilmus „Lastelehes“ esimene lastevärss, religioossse hoiakuga „Andi unenägu“.
  
• Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni.
  
• 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega.
  
• 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku „Üks rohutirts läks kõndima“.
  
• Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu.
  
• Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega.
  
• Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed.
  
• „Üks rohutirts läks kõndima“ on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää.
  
• Aasal õitseb mahlakann
  
  • Kevade rõõm
    
  • Läte
    
  • Tipa kooliteel – linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles „Enne töö ja lõbu pärast“
    
  • Koju (Poisid ritta )
    
  • Laps ja tuul – tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi .
    
  • Aasal õitseb mahlakann
    
  • Juss päikesele
    
  • Manni laul
    
  • Kured tulevad
    
  • Kevadel
    
  • Hällilaul
    

• Killa, kõlla, välja kari
  

• Karjapoiss hüüab
  
• Killa, kõlla
  
• Mää...
  
• Notsu laul
  
• Varblaste laul kevadel
  
• Tilluke kukk
  
• Iitsu- kass ja kiitsi-kass
  
• Jänes pikk-kõrv
  
• Tibukese unenägu
  
• Õhtulaul – laps läheb koos päikesega magama
  
• Juss oli väike peremees
  
  • Heinaaeg on ikka nii! – lapsed käisid heina tegemas
    
  • Sõit
    
  • Marjule
    
  • Juss oli väike peremees
    
  • Miilu ja kiisu
    
  • Patsu, patsu, kooki
    
  • Emakene
    
  • Kiire sõit
    
  • Mängust väsinule
    
  • Aha ai, aha pai
    
  • Pimesikk
    
  • Tipa- tapa hällilaul
    
  • Paia -paia
    

• Üks rohutirts läks kõndima
  
  • Oi, suvi, õnnis laste maa!
    
  • Väike rohutirts
    
  • Väikese jänese tarkus
    
  • Üks linnuke ütles
    
  • Sääsesaks
    
  • Üks rohutirts läks kõndima
    
  • Metsmesilaste pidu
    
  • Puder
    
  • Laps ja mardik
    
• Juba kasel kuldsed lehed
  
  • Sügisel
    
  • Varblaste pidu
    
  • Tuul käib tühjal rannal ringi
    
  • Sügisel
    
  • Kus mu väike linnukene ...
    
  • Hiiresõit
    
  • Kus on põrnik?
    

• Väljas talv ja tore jää
  
  • Väljas
    
  • Tikk, takk !
    
  • Sula
    
  • Kaks jänest
    
  • Vastlasõidul
    
  • Uisutajad
    
  • Hällilaul - rahvuslik, kus lapselt soovitakse kasvamist Eesti kodule .
    

KARL AUGUST HINDREY (1875 – 1947)

• Teatri- ja kirjanduskriitik
  
• Ajakirjanik
  
• Illustraator, karikaturist
  
• Lastekirjanik, novellist, följetonist
  
• Populaarne oma päh-laps kangelastega.
  
• Väldib moraalilugemist, rõhutab mängulisust, jättes nii vajalikud järeldused väikeste lugejate enese teha.
  
• Ümberjutustused tuginevad rahvaluulel.
  
• Keskmise kooliea poistele määratud raamatutes käsitleb ta tõe ja vale vahekordi, sellest tulenevaid laste omavahelisi suhteid koolis ja koduümbruses, eriti aga suhtumist loodusesse.
  
• Oma loomingus on suutnud väga hingestatult ja tähelepanuväärselt kujutada loomi, loodust selle loomulikkuses.
  
• Traagilised finaalid!
  
• Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir , jõuline, efektne huumor
  
• Huumor – heatahtlik nali. Hüperbool – liialdused. Satiir – otsekohene , terav nali. Grotesk-jämekoomiline käsitlus, must huumor
  

Looming lastele

• 1906 – „Pambu Peedu “, „Seene Mikk “, „Piripilli Liisu “
  
• 1918 – „Nina-Jass“ ja „Näpp- Mall “, „Lõhkiläinud Kolumats “
  
• 1920 – „Loomade mäss“
  
• 1921 – „Jaunart Jauram “
  
• 1922 – „Summi-Supsu sekeldused“
  
• 1933 – „ Kill Martuse lihavõtted“
  
• 1935 – „Kill Martus koolis“
  

Ümberjutustused lastele

• „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“
  
• „Kaval-Ants ja Vana-Pagan“, „ Matsi poeg Mats “
  
• „Ants oli väikene saunamees“, „Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta läksid“
  

„Pambu-Peedu“

• Pambu-Peedu ajas pideval suu ja silmad pärani. Kord tulid mustlased ja nende neeger , kes neelas elus kanu , oli ära surnud. Nüüd arvati, et Pambu-Peedu sobiks nende uueks Pambuks. Ta võeti kinni ja pandi puuri , et teda rahvale näidata. Ta pidi hakkama surnud kanu neelama, kui kanu polnud, pidi ta leppima rottidega . Et ta aga must oleks, pidi ta tinti jooma. Aga ikkagi ajas Pambu-Peedu oma suur ja silmad pärani.
  

„Pirililli-Liisu“

• Liisu nuttis ja vingus kõige peale, lõpuks ei võetud teda isegi enam pallimängu. Tema pisarad muutusid muna suurusteks. Kui ta ühel päeval koju jäeti, et ta saaks karjuda, tõusis aga pisaratest tekkinud vesi nii kõrgeks, et Pirililli-Liisu uppus ära.
  

„Lõhkiläinud kolumats“

• Kolumats kiusas Antsu, aga tema vend Henn hakkas kolumatsile vastu. Kolumats ei saanud enam lapsi hirmutada, hoopis tema sai nüüd kere peale. Ja ühel päeval vihastas ta nii koledasti, et läks lõhki!
  

„Nina-Jass ja Näpp-Mall“

• Jass urgitses pidevalt ninas ja kuigi kõik noomisid teda, ei võtnud ta kedagi kuulda ja ühel päeval oli tema nina merekassi nina suurune. Mall aga lutsis oma näppe. Ka tema ei võtnud kellegi noomitusi kuulda ja ühel päeval tursusid tema näpud. Kui nad said suuremaks , olid nende nina ja näpud kõigile naeramiseks.
  

„Loomade mäss“

• Olid kaks poissi Endel ja Prits. Endal armastas loomi ja aitas neid. Prits aga kiusas ja tegi haiget loomadele. Ühel päeval ei jõudnud loomad seda enam kannatada. Nii otsustasid mets- ja koduloomad alustada mässu. Pirts aeti vardasse ja põletati ära. Ka teisi halbu inimesi, kes olid loomadele haiget teinud, ootas karistus . Inimesed mõistsid, et mässul peab lõpp tulema ja pöördusid Endli poole, et see need aitas. Endel läks ja rääkis loomadega ja need tegid temas loomakaitse ministri, et ta kaitseks loomi inimeste eest.
  

„Jaunart Jauram“

• Poisid Priit ja Juku said endale karupoja, kellele nad panid nimeks Januart Jauram. Koos asuti mitmesuguseid koerustükke tegema, saadki ja nahutada nende eest. Kui Januart Jauram suuremaks kasvas ja ta singi ära varastas ning Triinu seda kätte tahtis saada, kasutas karu toorest jõudu. Sellepeale anti karu aga vene mehele, kes ta puuri pani. Jaunart Jauram võttis aga ka naise ja õpetab pojakestele, et voorus on kõige tähtsam. Ja poisid pidid ära kooli minema.
  

„Jaunart Jaurami jõngermannid“

• Ameerika onu Piider Pattenson ostis endale karupere ja viis nad enda aeda . Jaunart Jauram arvas aga, et nad võiksid olla vabad. Nii said põgenema Januart Jauram, tema naine ja vanem poeg. Kaks karupoissi jäid aga aeda. Nad hakkasid uudistama siili , kassi. Varsti nägid nad kitse ja nad veeresid mööda kallast alla, kus parasjagu Heit ja Henno kala püüdsid, poiste paat läks ümber ja nad kõik pidid kaldale ujuma . Siis võtsid Heit ja Henno karud endaga ühes ja panid neile nimed Summ ja Sulps. Karud viidi Pattensoni aedniku onu Pampeli juurde. Summ ja Sulps said sõpradeks Murvaksiga. Summ ja Sulps ajasid leivanõu ümber ja said taignaga kokku, pärast lakuti koos Murvaksiga end aga puhtaks. Oli ka üks lambakari, kust läks järjest lambaid kaduma, mustlane Pastalai varastas neid. Ühel päeval leidsid Summ ja Sulps ühe vana õlletõrre ja veeresid sellega mäest alla ja varga Pastalai peale, kes sai surma ja maeti maha. Lähenes talv ja karupoegadel oli talveune aeg. Nad otsisid kohta, kus saaks rahulikult uinuda, lõpuks leidsid nad vana kartulite koopa ja jäid sinna.
  

„Summi-Sulpsu sekeldused“
KARL- EDUARD SÖÖT (1862 – 1950)

• Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina.
  
• 1923 „Lapsepõlve Kungla“
  
• 1949 „Lastelaule“
  
• Oli esimene, kes huvitus sügavalt folkloorsetest lastelauludest ning suutis need omapoolses interpretatsioonis lastele, aga ka kogu rahvale tagasi anda.
  
• Tema vahendusel on paljud rahvalaulud läinud uude ringlusesse ning olnud juba mitme põlvkonna headeks lapsepõlvekaaslasteks.
  
• Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga.
  
• Lähtub tunnetest, armastusest lapse vastu, olles lähedane rahvaluulele.
  
• Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust.
  
• Kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata, juhib tähelepanu loodusnähtudele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale.
  
• Esile on tõstetud ohtrat kõla- ja lausekujundite kasutamist.
  
• „Upa, upa, oalilli“
  
  • Äiu, lahke lapsukene
    
  • Uni tuleb
    
  • Unelaul
    
  • Ehatäht kiirgab
    
  • Juba liigub lingi juurde – lapse kasvamisest
    
  • Oad sulle, kaerad mulle
    
  • Lapsuke tahab põlvele
    
  • Upa päikese ääre peale
    
  • Tantsi, tantsi tammekene
    
  • Jälle kevad
    
  • Lõokese laul
    
  • Pääsukese laul
    
  • Käole
    
  • Vihmapilv vii endaga
    
  • Värvukese kaebus
    
  • Varese hädaldus
    
  • Kuke laul
    
  • Meie loomad
    
  • Meie miisu , tiisukene
    
  • Küsimused
    
  • Roti pulmad
    
  • Kassile
    
  • Uudishimulikud kassid
    
  • Laps kiisule aabitsat õpetamas
    
  • Külalised
    
  • Sõidulaul
    
  • Sõit-sõit üle sõmera
    
  • Sõjamees
    
  • Piitsavarrel ratsutamas
    
  • 1,2,3,4,5,6
    
  • Kui mina sõidan saaniga
    
  • Ratas tahab rautada
    
  • Millel ebakoht on ilmas
    
  • Pahad lapsed
    
  • Krokodill
    
  • Sepapoeg ja möldripoeg
    
  • Kolm isevärki meest
    
  • Laeva nägin mastiga
    
  • Hommikul
    
  • Küsimused
    

JULIUS ORO ( OENGO ) (1901 – 1941)

• Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis.
  
• Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid .
  
• Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu.
  
• Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 1923–1934 oli.
  
• Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana.
  
• Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi.
  
• Julius Oro on kirjutanud üle 400 luuletuse , millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele.
  
• Luulekogud :
  
  • "Ööpäev" (1921)
    
  • "Meie kevad" (1922)
    
  • "Tahkuna" (1926)
    
  • "Aegna" (1929)
    
  • "Minu päev"
    

• Lasteraamatud :
  
  • " Illi ja Pisi -täts" (1924)
    
  • "Jõuluõhtu" (1925)
    
  • "Üle Atlandi" (1929)
    
  • " Jahimees Juss"
    
  • "Karjapoiss Juks"
    
  • "Kuidas elas Kärdi Kusti "
    
  • "Hiirepere"
    
  • "Miisi seiklused"
    
  • "Muna"
    
  • "Õhupallid"
    

Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis antakse edasi paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus igapäeva elus. Valdavalt on lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimaliku varjundid. Laste looduslüürika on vaieldamatult J.Oro üks tugevamaid külgi.
Tal on vähem lapsepärast lallitamist ning riimimisrõõmu, aga samas mitmekesisem tundeskaala.

• „ Hiir rätsepaks“
  
• Muri ja Mall
  
  • Muri ja Mall
    
  • Korstnapühkija
    
  • Kiisu – lühike, väiksematele
    
  • Varblane
    
  • Lapse palve tibukesele – lühike, pigem väiksematele
    
  • Sõit
    
  • Linnuke – linnul polnud süüa, Jukuke tõi leiba
    
  • Väike jänes – jänku tegemised
    
  • Minu hani
    
  • Vana sokk
    
  • Eideratas – veere , veere, vokiratas , ketra, ketra, eideratas!
    
  • Kill-kõll
    
  • Kiisu-Ants - lühike
    
  • Hällilaul
    
  • Uni tuleb - kui tudud, siis virgud suureks
    
  • Õhtu õõtsub meie õues
    

• Varane kuldnokk
  

• Õhus tundub kevadet
  
• Varane kuldnokk
  
• Märts
  
• Sinikellukese surm
  
• Aprill
  
• Kannikene emale
  
• Lõoke
  
• Pääsukeste tulek
  

• Paistis suvepäike särav
  
  • Õielõikaja
    
  • Lõo pesa
    
  • Kägu
    
  • Linavästrik
    
  • Väike Mall karjas
    
  • Äike
    
  • Jaaniõhtu
    
  • Meri
    
  • Õngitsemas
    
• Metsas kõnnib väike Juss
  
  • Väike jahimees
    
  • Kivikasukas
    
  • Jänesepoeg
    
  • Mängulaul
    
  • Karu- taat maiustamas
    
  • Sipelgapesa
    
  • Siil
    
  • Sääsk ja konn
    
  • Ats ja liblikas
    
  • Metsas
    
  • Konn ja seen
    

• Põllul kuldne rukis ...
  
  • Rukkirääk
    
  • Kirsipuu
    
  • Laps ja kuu
    
  • Sügise tulekul
    
  • Rukkililli lõikuskuul
    
  • Varblased põllul
    
  • Sügise võlud
    
  • Jälle linna!
    
• Viimane laululind
  
  • Poisu tahab kooli
    
  • Viimane laululind
    
  • Oktoober
    
  • Mardipäeva ootel
    
  • Henn ja leevike
    
  • Laps ja kalake
    
  • Mardilaul
    
  • Miks ei tule ükskord tali ?
    

• Tuisune õhtu
  
  • Esimesed lumehelbed
    
  • Talvehommik
    
  • Talispordilaul
    
  • Tuisk
    
  • Tuisune õhtu
    
  • Vastlasõit
    
  • Lumelell
    
  • On meistrimees väikene Mati
    
• Tilised aisakell ...
  
  • Enne pühi
    
  • Pühade tulekul
    
  • Varese näärid
    
  • Nääritaadi ootel
    
  • Näärivana
    
  • Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale
    
  • Üle lume lagedale...
    
  • Tiliseb aisakell
    
  • Kuusekene
    
  • Näärikuusele
    

• Poiste laul
  
  • Poiste laul
    
  • Kaluri poeg
    
  • Meremeeste laul
    
  • Raudtee
    
  • Tuulik
    
  • Puutööliste laul
    
  • Pillimehed
    
  • Poiste tants
    
• Tsilga, tsilga, tsilgakene
  
  • Pilkelaul
    
  • Liisi tahab olla moodne
    
  • Juku otsib ametit
    
  • Rott lusikaga
    
  • Kanged mehed
    
  • Karu-Oti saapapuhastajaks
    
  • Jüri Kont ja Villem Vant
    
  • Tsilga, tsilga, tsilgakene
    

• Metsatalu taat ja haldjas
  
• Hiir rätsepaks