Heino Eller (1887-1970 ) (0)

Tartu täiskasvanute gümnaasium
10 C KLASS
ÕPPEAASTA 2011/2012
REFERAAT
Heino eller
(1887-1970 )

TARTU 2011
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………….................................……3
Heino Elleri Elust………………………………………………………………………………3
Lapsepõlv, St. Peterburg …………………………………………….………………….…3
Heino Eller Tartus …………………………………………………………..…………..…4
Heino Eller Tallinnas ……………………………………………………………………...4
Heino Elleri Loomingust …………………………………………...………………………….5
Viiuli- ja klaveriteosed………………………………..………………………………..5
Teosed …………………………………………………………………………………………6
Orkestrimuusika ………………………………………………………….………………..6
Sümfooniaorkestrile……………………………………………………………………6
Keelpilliorkestrile ……………………………………………………………………...6
Puhkpilliorkestrile …………………………………………………….……………….7
Instrumentaalkammermuusika…………………………………….……………………….7
Keelpillikvartetile …………………………………………….………………………..7
Klaveritriole ( viiul , tšello, klaver ) …………………………….……………………….7
Viiulile ja klaverile …………………………………………….………………………7
Sooloviiulile ………………………………………………………..………………….8
Tšellole ja klaverile ………………………………………..………………………......8
Kontrabassile ja klaverile ……………………………………………………………...8
Flöödile ja klaverile ……………………………………………………………………8
Oboele ja klaverile …………………………………………………………………….8
agotile ja klaverile ……………………………………………………………………..8
Metsasarvele ja klaverile ………………………………………………………………8
Klaverile ……………………………………………………………..………………...9
Klaverile neljale käele ………………………………………………………………..11
Vokaalkammermuusika ………………………………………………………………….11
Häälele ja klaverile …………………………………………………………………...11
Häälele, vioolale ja klaverile …………………………………………………………11
Koorimuusika …………………………………………………..………………………...11
Meeskoorile ……………………………………………………………….………….11
Kokkuvõtteks Heino Ellerist …………………………………….…………………………...12
Kasutatud allikad …………………………………………………………………..….……..13
Sissejuhatus
Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja käekiri, helilooja puhul — talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand . Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi nurga alt — rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus , õigemini nägemus sellest, teiselt poolt. Nagu on Elleri juures enamasti kõik tasakaalus, nii on ka polüfoonia tasakaaluseisundis tema omanäolise harmooniaga. Elleri loominguperioodid, mille vaheldumine tõi kaasa ka muutuvat, mahuvad ilusasti kümnendaastatesse — Tartu- eelne periood kestab kuni 1920. aastani, Tartu periood mahub aastatesse 1920-1940 ja sealtpeale algab juba viimane ning kõige pikem Tallinna periood, 1940—1970.
Looduselamused võisid pakkuda Ellerile vaid teoste sünniimpulsse. Jah, just tertsilisus on põhiline värvuste allikas muusikas. Tertsakordika valdkonnas ootas Elleritki ees veel palju rõõmupakkuvaid leide. Kahtlemata on Elleri muusikal omadusi, mis ei