Heino Eller (1887-1970 ) (0)

Tartu täiskasvanute gümnaasium
10 C KLASS
ÕPPEAASTA 2011/2012
REFERAAT
Heino eller
(1887-1970 )
TARTU 2011
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………….................................……3
Heino Elleri Elust………………………………………………………………………………3
Lapsepõlv, St. Peterburg …………………………………………….………………….…3
Heino Eller Tartus …………………………………………………………..…………..…4
Heino Eller Tallinnas ……………………………………………………………………...4
Heino Elleri Loomingust …………………………………………...………………………….5
Viiuli- ja klaveriteosed………………………………..………………………………..5
Teosed …………………………………………………………………………………………6
Orkestrimuusika ………………………………………………………….………………..6
Sümfooniaorkestrile……………………………………………………………………6
Keelpilliorkestrile ……………………………………………………………………...6
Puhkpilliorkestrile …………………………………………………….……………….7
Instrumentaalkammermuusika…………………………………….……………………….7
Keelpillikvartetile …………………………………………….………………………..7
Klaveritriole ( viiul , tšello, klaver ) …………………………….……………………….7
Viiulile ja klaverile …………………………………………….………………………7
Sooloviiulile ………………………………………………………..………………….8
Tšellole ja klaverile ………………………………………..………………………......8
Kontrabassile ja klaverile ……………………………………………………………...8
Flöödile ja klaverile ……………………………………………………………………8
Oboele ja klaverile …………………………………………………………………….8
agotile ja klaverile ……………………………………………………………………..8
Metsasarvele ja klaverile ………………………………………………………………8
Klaverile ……………………………………………………………..………………...9
Klaverile neljale käele ………………………………………………………………..11
Vokaalkammermuusika ………………………………………………………………….11
Häälele ja klaverile …………………………………………………………………...11
Häälele, vioolale ja klaverile …………………………………………………………11
Koorimuusika …………………………………………………..………………………...11
Meeskoorile ……………………………………………………………….………….11
Kokkuvõtteks Heino Ellerist …………………………………….…………………………...12
Kasutatud allikad …………………………………………………………………..….……..13
Sissejuhatus
Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja käekiri, helilooja puhul — talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand . Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi nurga alt — rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus , õigemini nägemus sellest, teiselt poolt. Nagu on Elleri juures enamasti kõik tasakaalus, nii on ka polüfoonia tasakaaluseisundis tema omanäolise harmooniaga. Elleri loominguperioodid, mille vaheldumine tõi kaasa ka muutuvat, mahuvad ilusasti kümnendaastatesse — Tartu- eelne periood kestab kuni 1920. aastani, Tartu periood mahub aastatesse 1920-1940 ja sealtpeale algab juba viimane ning kõige pikem Tallinna periood, 1940—1970.
Looduselamused võisid pakkuda Ellerile vaid teoste sünniimpulsse. Jah, just tertsilisus on põhiline värvuste allikas muusikas. Tertsakordika valdkonnas ootas Elleritki ees veel palju rõõmupakkuvaid leide. Kahtlemata on Elleri muusikal omadusi, mis ei lase kõiki selle sisemisi rikkusi kohe esimesel kuulamisel tajuda. Tekib vajadus korduvalt kuulata, et rõõmu tunda uutest avastustest. Ellerile oli omane mõttetihe väljendusviis. Ellerile väga omaseks väljendusmeediumiks kujunes keelpillikvartett . See ei anna tunnistust ainuüksi tema viiulilembusest, vaid ka kammerlikust mõttelaadist. Iga pill mõtleb oma mõtte lõpuni, jõuab punktini ega katkesta mõttelõnga koma juures. Kvartetilik loogika on olemas ka Elleri klaverimuusikas. Kvarteti kohta öeldu laieneb üldse keelpillimuusikale — on ju üks Elleri sügavamaid teoseid just sellesse valdkonda kuuluv Eleegia keelpilliorkestrile ja harfile Peeter Ramuli mälestuseks. Heino Eller on ise lausunud, et ajaliselt peab ta oma kaasaegse loomingu alguseks 1940. aastat, kui ta kirjutas “13 klaveripala eesti motiividel”. Rikkalik ja peen harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud- kuulnud helilooja avarapilgulisust. Ei tea, kas olnuks harmooniavahendite valik nii rikkalik, kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii kammer - kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil.
Heino Elleri Elust
Lapsepõlv, St. Peterburg
Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades , laulis " Kalevala " meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks.
Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures.
Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas.
1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid (Grieg, Sibelius , R. Strauss, Skrjabin , Debussy jt). I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, " Koit " 1918-1920 jt).
Heino Eller Tartus
Sügisel 1920 kolis Eller Tartusse ja hakkas tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis : Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots , Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud . Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid.
Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju lääne heliloojate uudisloomingut. Viinis kohtus ta kuulsa austria muusikateadlase Guido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnangu.
Heino Eller Tallinnas
1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku režiimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik ".
1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo , Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme.
1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid redigeeris varasemaid . Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa , kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast Tartu muusikakool , 1987. a. rajati mälestussammas Tallinnasse.
Joonis 1. Arvo Pärt ja Heino Eller, 1960
Heino Elleri loomingust
Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele.
Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost).
Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga.
Elleri detailideni viimistletud väljenduslaadi on võrreldud graafikaga. Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult.
Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused", 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, " Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett).
1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos " Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis. Tegelikult leidis pealkirjata, 1918. aastal Peterburis kirjutatud klaveripala Elleri õpilane Heljo Sepp 1950. aastate algul juhuslikult oma õpetaja käsikirjade seast. Heljo Sepa pandud on ka pealkiri. Nüüd on see viimane, 5. osa tsüklis "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953). Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris uus vaid 1. pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja " Aasal " - on põhiosas loodud juba Peterburi-ajal.
Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süžeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit", "Videvik", "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis", " Kellad ", "Liblikas", "Männid", "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega.
Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded").
Viiuli- ja klaveriteosed
Elleri lemmikpill oli viiul. Tema tuntumad viiuliteosed on romantilise väljendusega Sonaat nr 1 (1921), Narva-Jõesuu männimetsast inspireeritud "Männid" (1929), sooloviiuliteosed Fantaasia ( 1931 ) ja "Avarused" (1940).
Kõige rohkem on Eller aga kirjutanud klaverimuusikat - 200 teose ringis . 1910 .-1930. aastatel kirjutas ta hulga prelüüde. Just nendes pöördus ta kõige esmalt moodsate väljendusvahendite poole, see on uudseim ja otsinguterikkaim osa ta loomingust. Üks populaarsemaid nendest on veel 1913. aastal Sevastoopolis kirjutatud, varase suvehommiku päikesest inspireeritud prelüüd Fis- duur (nr 2 Prelüüdide II vihikust, 1920). Tähelepanuväärne ja paljumängitud klaveriteos on ka mõtlik, suurejoonelise arendusega, kulminatsioonis kõiki klaveriregistreid kellahelinaga täitev "Kellad" (1929), mis on inspireeritud Tartu Pauluse kiriku kelladest.
Elleri üks väheseid rahvaviisiainelisi töid on aastail 1940-1941 valminud "13 klaveripala eesti motiividel". Mõned peavad seda uueks sõnaks Elleri loomingus, ent mõned hoopis tagasiminekuks.
Heino Elleri panus eesti muusikasse on hindamatult suur. Tema muusika oli stiililiselt uudne ja kompositsioonitehniliselt väga meisterlik. Nii oma isikupärase loomingu kui ka oma pedagoogilise tegevusega aitas Eller tõsta eesti muusika kaasaegsele rahvusvahelisele tasemele .
Muusika mida Eller tegi on tabelis hea ülevaade.
Orkestrimuusika
Instrumentaal - kammermuusika
Vokaal-kammermuusika
Koorimuusika
Sümfooniaorkestrile
Keelpillikvartetile
Häälele ja klaverile
Meeskoorile
Keelpilliorkestrile
Klaveritriole (viiul, tšello, klaver)
Häälele, vioolale ja klaverile 
Puhkpilliorkestrile
Viiulile ja klaverile
Sooloviiulile
Tšellole ja klaverile
Kontrabassile ja klaverile
Flöödile ja klaverile
Oboele ja klaverile
Fagotile ja klaverile
Metsasarvele ja klaverile
Klaverile
Klaverile neljale käele
Teosed
Orkestrimuusika:
Sümfooniaorkestrile

• Ajaviide sümfooniline süit ( klaviir 1914, orkestreeritud 1930)
  
• Valss -fantaasia h- moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936)
  
• Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964)
  
• Prelüüd g-moll tšellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933)
  
• Videvik sümfooniline pilt (1917)
  
• Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967)
  
• Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920)
  
• Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960)
  
• Sümfooniline skertso A-duur (1921, red. 1954)
  
• Sümfooniline legend (1922-1923, red. 1938)
  
• Viirastused sümfooniline poeem
  
• Varjus ja päikesepaistel sümfooniline pilt (1926, red. 1969)
  
• Sümfooniline burlesk (1927 või 1928) Lüüriline pala nr. 1 oboele ja orkestrile b-moll (1932?)
  
• Viiulikontsert h-moll (1933-1934, red.1937, 1940, 1963-1964)
  
• Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio" (1934-1936)
  
• Valge öö sümfooniline süit (1939)
  
• Miniatuuride süit ( koost . 1940)
  
• Tantsusüit (1941-1944)
  
• Ballaad e-moll tšellole ja sümfooniaorkestrile (1944, samast aastast ka autori klaveriseade, red. 1966) Pidulik avamäng D-duur (1945)
  
• Sümfoonia nr. 2 e-moll (lõpetamata, 1947-1948, klaviir kahele klaverile 1947)
  
• Capriccio d- dooria viiulile ja sümfooniaorkestrile (klaverisaatega 1949, orkestrisaatega 1968, klaverisaatega variant on 3. pala 1949 loodud tsüklist 3 pala viiulile ja klaverile)
  
• Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962)
  
• Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951)
  
• Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961)
  

Keelpilliorkestrile

• Eleegia (1913, pole säilinud)
  
• Neenia c-moll (1928, red. 1969)
  
• Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969)
  
• Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963)
  
• Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945)
  
• Moderato assai G-duur (klaviir 1940. aastad, orkestreerimisaeg teadmata)
  
• Viis pala keelpilliorkestrile (koost. 1953)
  
• Andante moderato ( Romanss ) d-moll ja Tants G-duur (klaviir 1953, orkestreerimisaeg teadmata)
  
• Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile)
  
• Sümfoniett g-moll (1965-1967)
  

Puhkpilliorkestrile

• Avamäng C-duur (1948)
  
• Pidulik marss B-duur (1951)
  

Instrumentaalkammermuusika:
Keelpillikvartetile

• Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925)
  
• Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931)
  
• Kaks miniatuuri (Alla ballata, Vivo) (klaverivariant 1940-1941, seade kvartetile 1960)
  
• Lento assai d-moll (klaverivariant enne 1943, seade kvartetile 1950.-1960. aastad)
  
• Intermezzo g-moll (klaverivariant 1943, seade kvartetile hiljemalt 1960)
  
• Keelpillikvartett nr. 3 B-duur (1945)
  
• Keelpillikvartett nr. 4 d-moll (1953)
  
• Neli pala (koost. 1954)
  
• Keelpillikvartett nr. 5 g-moll (1958- 1959 )
  
• Allegro moderato G-duur (1960. aastad)
  

Klaveritriole (viiul, tšello, klaver)

• Lüüriline pala nr. 1 E-duur (1915)
  
• Lüüriline pala nr. 2 f-moll (1915)
  

Viiulile ja klaverile

• Réverie (1912, pole säilinud)
  
• Canzonetta G-duur (1912)
  
• Moment musicale fis-moll (1912)
  
• Põhja viis e-moll (1912)
  
• Skertso D-duur (1914)
  
• Fantaasia g-moll (1916, klaverisaade orkestreeritud 1964)
  
• Intermezzo Es-duur (1916)
  
• Allegretto D-duur (1917)
  
• Kuuvalgel (1918)
  
• Berceuse (Hällilaul) e-moll (1920)
  
• Õhtulaul Ges-duur (klaverivariant 1921, seade tšellole ja klaverile 1921, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957)
  
• Viiulisonaat nr. 1 a-moll (1922)
  
• Männid (1929)
  
• Lüüriline valss d-moll (1930 või 1931, seade klaverile 1940.aastail)
  
• Improvisatsioon c-moll (1931)
  
• Andante ja Allegro (1932)
  
• Valse mélancolique g-moll (1933)
  
• Väike valss E-duur (klaverivariant hiljemalt 1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail)
  
• Ballaad h-moll (1937)
  
• Viiulisonaat nr. 2 d-moll (1946)
  
• Kolm pala (Lüüriline laul A-duur, Meloodia D-duur, Capriccio d-dooria) (1949, Capriccio on seatud 1968 viiulile ja sümfooniaorkestrile)
  
• Sostenuto h-moll (1940. aastad)
  
• Pulmalaul ja Tants (1951)
  
• Tants G-duur (klaverivariant 1953 (tsüklis Kuus pala), seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1960)
  
• Adagio a-moll (1956)
  
• Molto sostenuto – Allegro vivo – Molto sostenuto D-duur (1950. aastad?)
  
• Sostenuto ja Allegro (1969)
  
• Viiulisonaat nr. 3 (lõpetamata, 1969)
  

Sooloviiulile

• Fantaasia (1931)
  
• Avarused (1940)
  

Tšellole ja klaverile

• Vana tants G-duur (1913, seade fagotile ja klaverile hiljemalt 1956)
  
• Prelüüd g-moll (orkestrisaatega 1917, saade seatud klaverile 1933)
  
• Poeem As-duur (1921)
  
• Õhtulaul G-duur (klaverivariant 1921, seade tellole ja klaverile 1921?, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957)
  
• Romanss G-duur (1924)
  
• Andante serioso (Andante religioso) d-moll (1931)
  
• Prelüüd e-moll (klaverivariant 1942, seade tšellole ja klaverile 1965)
  
• Ballaad e-moll (1944)
  

Kontrabassile ja klaverile

• Méditation h-moll (1935)
  

Flöödile ja klaverile

• Kolm pala (Orus, Jõel, Aasal) (koost. 1951-1952)
  

Oboele ja klaverile

• Lüüriline pala nr. 2 G-duur (1955, samal aastal ka oboele ja keelpilliorkestrile)
  

Fagotile ja klaverile

• Vana tants G-duur (tšellole ja klaverile 1913, seade fagotile ja klaverile hiljemalt 1956)
  

Metsasarvele ja klaverile

• Õhtulaul C-duur (klaverivariant 1921, seade tellole ja klaverile 1921, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957)
  

Klaverile

• Allegro moderato c-moll (1909)
  
• Larghetto A-duur (1909)
  
• Sostenuto g-moll (1909)
  
• Andante E-duur (1910)
  
• Ballaad b-moll (1910)
  
• Chanson triste d-moll (1910)
  
• Eksprompt f-moll (1910)
  
• Fantaasia f-moll (1910)
  
• Caprice fis-moll (1911)
  
• Fantaasia b-moll (1912)
  
• Moderato a-moll (1912)
  
• Mängutoos G-duur (1912)
  
• Teema variatsioonidega E-duur (1912)
  
• Allegretto fis-moll (1913)
  
• Allegretto fis-moll (vaheosaga Poco animato) (1913)
  
• Andantino h-moll (1913)
  
• Berceuse (Hällilaul) As-duur (1913)
  
• Etüüd es-moll (taktimõõt 3/8) (1913)
  
• Etüüd es-moll (taktimõõt 12/8) (1913)
  
• Moderato F-duur (1913)
  
• Valss As-duur (1913)
  
• Valss B-duur (1913)
  
• Allegro con fuoco f-moll (1914)
  
• Andante moderato g-moll (1914, red. 1942)
  
• Furioso es-moll (1914?)
  
• Molto vivo fis-moll (1914)
  
• Presto Fis-duur (1914)
  
• Romanss Fis-duur (1914)
  
• Eksprompt b-moll (1915)
  
• Moderato assai b-moll (1915)
  
• Muusikaline hetk fis-moll (1915)
  
• Nokturn H-duur (1915)
  
• Valss b-moll (1915)
  
• Kaks tantsu (Allegretto moderato G-duur, Allegro g-moll) (1916; Allegretto moderato on ka orkestreeritud – 2. pala 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile)
  
• Etüüd f-moll (1916)
  
• Humoresk (Tüütav kärbes) F-duur (1916)
  
• Miniatuur gis-moll (1916)
  
• Veloce e leggiero As-duur (1916)
  
• Caprice h-moll (red. 1924)
  
• Episood revolutsiooniajast as-moll (1917, orkestreeritud hiljemalt 1934)
  
• Etüüd Ges-duur (1917)
  
• Danse du Faune (1917)
  
• Karjase laul fis-moll (1917)
  
• Seitse prelüüdi I vihik (h-moll 1914, fis-moll 1914, b-moll 1915, cis-moll 1915, cis-moll 1916, E-duur 1917, d-moll 1917)
  
• Etüüd (Allegro) As-duur (1918)
  
• Kodumaine viis E-duur (1918, orkestreeritud hiljem – 5. pala 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile)
  
• Allegro ( Tokaata ) H-duur (1919)
  
• Andante sostenuto G-duur (1919?)
  
• Etüüd Ges-duur (1919)
  
• La fille du nord (1919)
  
• Largo e-moll (1919, red. 1944, orkestreeritud – 1. pala (Romanss) 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile)
  
• Moderato sostenuto h-moll (1919, red. 1960)
  
• Pastoraal As-duur (1919)
  
• Klaverisonaat nr. 1 a-moll (1919-1920)
  
• Seitse prelüüdi II vihik (a-moll, Fis-duur, cis-moll, Ges-duur, h-moll, Des-duur, g-moll) (1920)
  
• Eleegiline tants c-moll (1921)
  
• Prelüüd (Con spirituoso) Des-duur (1921)
  
• Tokaata h-moll (1921)
  
• Õhtulaul G-duur (1921, seade tšellole ja klaverile 1921?, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957)
  
• Kellad (1929)
  
• Prelüüd b-moll (1929)
  
• Prelüüd C-duur (1929)
  
• Prelüüd es-moll (hiljemalt 1929)
  
• Prelüüd b-moll (1930)
  
• Valss H-duur (1931)
  
• Neli prelüüdi III vihikust (koost. 1929-1932; es-moll 1921, h-moll daatumita, es-moll daatumita, cis-moll 1932)
  
• Perpetuum mobile D-duur (1933)
  
• Eesti tants (1934)
  
• Nokturn es-moll (1934?)
  
• Viis prelüüdi (h-moll 1934, A-duur 1934, cis-moll 1934, H-duur 1932, cis-moll 1932)
  
• Väike valss E-duur (1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail)
  
• Liblikas (1935)
  
• Skertsiino h-moll (1935)
  
• Danse-caprice (1936?)
  
• Méditation (1936?)
  
• Prelüüd g-moll (hiljemalt 1937)
  
• Allegro scherzando D-duur (1938)
  
• Intiimne hetk es-moll (1938)
  
• Mõtisklus H-duur (1938)
  
• Allegro animato dis-moll (1939)
  
• Moderato assai ( Variatsioonid ) h-moll (1939)
  
• Tants h-moll (1930. aastad)
  
• Tempo di marcia fis-moll (hiljemalt 1939)
  
• Vivace As-duur (1930. aastad)
  
• Klaverisonaat nr. 2 cis-moll (1939-1940)
  
• Sostenuto vasakule käele cis-moll (1940)
  
• 13 pala eesti motiividel (1940-1941)
  
• Tantsu karakteris fis-moll (1941)
  
• Prelüüd e-moll (1942, seade tellole ja klaverile 1965)
  
• Intermezzo g-moll (1943)
  
• Kümme lüürilist pala (1942-1943)
  
• 14 klaveripala (koost. 1943)
  
• Klaverisonaat nr. 3 es-moll (1944)
  
• Sonatiin g-moll (1946)
  
• Kuus pala ("Eesti süit") (Sokutants (1946), Sõõritants (1946), Rahvaviis (1947), Sarvelugu (1946), Rahvatoonis (1946), Tantsulugu (1941))
  
• Neli lüürilist pala (H-duur (1947), h-moll (1945), Fis-duur (1947), fis-moll (1947))
  
• Kaheksa pala (koostatud 1948: Meloodia Fis-duur (daatumita), Mängutoos es-moll 1947, Valss As-duur 1913, Intermezzo g-moll (daatumita), Rondino Es-duur 1947, Allegro ma non troppo A-duur (daatumita), Allegro C-duur (daatumita), Tants H-duur 1947)
  
• Eesti pulmamarss D-duur (1940. aastad)
  
• Lüüriline valss d-moll (seade klaverile 1940. aastail?, originaal viiulile ja klaverile 1930 või 1931)
  
• Moderato assai G-duur (1940. aastad; orkestreerimisaeg teadmata)
  
• Kuus pala (Linakatkuja g-moll; Rahvatoonis G-duur; Hällilaul As-duur; Skertso A-duur, Romanss F-duur; Tants G-duur) (1953) (Hällilaul on ka orkestreeritud – 4. pala 1953 koostatud tsüklist Viis pala keelpilliorkestrile)
  
• Ballaad cis-moll (1955)
  
• Sonatiin fis-moll (1956?)
  
• Klaverisonaat nr. 4 e-moll (1957-1958)
  
• Moderato cantando D-duur (1950. aastad)
  
• 12 bagatelli (koost. 1961): Kurb laul d-moll (= 14 klaveripala nr. 1 (koostat. 1943)); Hommikul A-duur (= 14 klaveripala nr. 2); Tantsuhoos F-duur; Rahvaviis E-duur; Mängurõõm A-duur (= 14 klaveripala nr. 5), Igatsus a-moll (= 14 klaveripala nr. 6); Lastelaul As-duur (= 14 klaveripala nr. 10); Karjamaal e-moll (= 14 klaveripala nr. 11); Unistus B-duur (= 14 klaveripala nr. 13), Tantsulugu A-duur; Meenutus As-duur (= 14 klaveripala nr. 7); Kapriis.
  
• Klaverimuusika rahvatoonis (14 pala) (koost. 1965)
  
• Romanss B-duur (1950.-1960. aastad?)
  
• Allegro animato f-moll (1960. aastad?)
  

Klaverile neljale käele

• Valss b-moll (seade neljale käele 1960. aastate algul, originaal klaverile 1915, seade orkestrile hiljemalt 1936 (Valss-fantaasia h-moll))
  

Vokaalkammermuusika:
Häälele ja klaverile

• Vokaliis G-duur (1917)
  
• Kolm laulu kogust "Aino Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku , sa kägu, 1922)
  
• Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951)
  
• Emake Volga (tekst Otto Roots, 1952)
  
• Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952)
  

Häälele, vioolale ja klaverile 

• Moderato sostenuto d-moll (1921)
  

Koorimuusika:
Meeskoorile

• Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951)
  
• Laul sepast (tekst Ilmar Sikemäe, 1951)
  
• Merel (tekst Otto Roots, 1951)
  

Kokkuvõtteks Heino Ellerist
Heino Elleri muusikat iseloomustades saaks kindlasti öelda, et see on peene tajuga inimese loodusvaatlus läbi muusika, Eller ise aga oli looduslüürik, kelle mõistus ja tunded ideaalilähedases tasakaalus. Nii tema kaunimad kui enimmängitud helitööd on sündinud looduselamuste mõjul, suurimateks inspireerijateks männimets ja meri. Õnneks oli mõlemaid Ellerile küllaga nii Narva-Jõesuus suvitades kui ka kolmeteistkümnel viimasel suvel Laulasmaal. Tartu Reaalkooli päevil oli Heino Elleri muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, viiulimängu sai aga harrastada Aleksander Lätte kokku pandud eestlaste sümfooniaorkestris. Aastad 1907–1920 möödusid Elleril Peterburis. Kõigepealt viiuliõpingud, seejärel õigusteaduskond, siis jälle muusika juurde tagasi. Kui Eller sai 1920. aastal heliloojadiplomi, oli ta üks viimaseid eesti muusika ajaloo suurkujusid, kes omandas muusikahariduse Peterburi konservatooriumis. Heino Eller on olnud eesti muusika teerajajaid, selle vormijaid Euroopa moodsasse kultuuripilti. Mitte väiksem pole tema roll eesti muusika kujundajana uute heliloojate põlvkonna kasvatamisel .
Kui suguvõsade uurijad kujundavad oma sugulaste põlvnemised puuks , siis Elleri õpilastest saaks kujundada koolkonna hiigeltamme, mille oksteks oleksid enam kui 60 väga erinevate suundumustega heliloojat nii sõja eel kui järel. Eller on olnud õpetajaks ka maailmakuulsale Arvo Pärdile. 1971 . aastal anti keskastme muusikaharidust pakkuvale Tartu muusikakoolile Heino Elleri nimi.
Eller algas Ellerina ja jäi Elleriks oma loomingutee lõpuni.
Joonis 2. Heino Elleri monument (A. Kuulbusch-Mölderi ja A. Murdmaa 1987) G. Otsa Muusikakooli esisel haljasalal
Joonis 3. Noodid
Kasutatud allikad:
http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/00dets_m4.ht m
http://wwx.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu1.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu2.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu3.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/looming.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/looming1.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/sumfoonia.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/km.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/vk.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/l.ht m
http://www.epl.ee/news/kultuur/heino-eller-mitmes-mottes-eesti-esimene.d?id=51078417
http://hilobrow.com/2010/09/11/arvo-part/
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/gallery.ht m
http://pilt.delfi.ee/show_original/1172599/
14