Hingedepäev (0)

Toila Gümnaasium
Diana Žilstova
Hingedepäev
Referaat
Juhendaja : Katrin Kivimeister
Toila 2012
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................3
Hingedepäev...............................................................................................................4
Tegevused...................................................................................................................5
Hingedeaeg .................................................................................................................7
Hing............................................................................................................................8
Hingesantide lauludest................................................................................................9
Ajalooline traditsioon.................................................................................................10
Lisad...........................................................................................................................12
Kokkuvõte..................................................................................................................14
Kautatav info..............................................................................................................15

Sissejuhatus

Minu referaat räägib hingedepäevast , mis on aset leidnud 2. novembril . Kuna meie klass (8.klass) korraldas 2012 aastal hingedepäevaks väikese tutvustuse tavadest ja tegevustest , siis pidime ka referaadi tegema . Minu referaadis tuleb juttu hingedepäevast , hingedeajast ja tegevustest. Samuti leidub mu referaadist ka ilmekaid luuletusi ja pilte .

Hingedepäev

2. novembrit tunneb eesti rahvakalender hingedepäevana.Tõsi, rahvaluulekogudes leidub hingedepäevast endast vaid mõni üksik teade, selle asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris Martin Lutherit oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku ukse külge naelutama just 31. oktoobril (1517). Eesti rahvakalender kõikide pühakute päeva siiski ei tunne, vähemalt möödunud sajandi andmete põhjal, ja paistab, et oluliselt mitte ka varasematel aastasadadel. Hingedepäevaga on lugu teine. Ehkki rahvaluulekogud, nagu mainitud , pajatavad temast vähe, paistab tegu olevat kunagi hästi tuntud pühaga. Näiteks esineb 2. novembri eestikeelne nimi korduvalt Tallinna rae 14. - 15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides , mis annab tunnistust, et kõnealune tähtpäev pidi olema just eriti Tallinna eestlaste püha.

Tegevused

Tallinna eestlased olid aga siiski vaid linnaeestlased. Talupojad arvatavasti tunnistasid vanadele tavadele paremini vastavat hingedeaega. Kui see aeg tõesti oli nii pikk (näiteks mihklist hingedepäevani), siis muidugi ei võinud hingedeaja kombeid täita iga päev, vaid mingi(te)l kindla(te)l päeva(de)l, näiteks hingedepäeval või hingedeaja neljapäeval. Neist kommetest tähtsaim oli hingede söötmine, millest meil on mitmeid põhjalikke kirjeldusi, vanim neist 17. sajandist. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et “õhk on hingekesi täis” ja tõepoolest, sel aastaajal on ilm tavaliselt udune või sompus. On tehtud isegi hingesanti - käidi talust tallu, lauldi, paluti ande. Erinevalt mardi - ja kadrisandist kandsid hingesandid surnutele viitavaid valgeid linu. Selline komme on tuntud teistelegi Euroopa rahvastele.
Nukker sügis, looduse surmakuu, on esivanemate meenutamiseks tõesti kohane. Soomlastegi november, marraskuu , tähendab tõlkes surnukuud.
Hingedeaja ja -päeva näol me kohtume nähtusega, mis ilmselt sobib tänapäevasesse kontekstigi, veel enam - on siia lausa hädavajalik, sest mineja peab ikka aeg - ajalt üle õla tagasi vaatama.
Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse . Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud , kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid .

Hingedeaeg

Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris -novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi , et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta.

Hing

See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus , samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara.
Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt ( magamise , haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi ( tuulispask , luupainaja, virmalised ) või hingelooma ( mesilane , liblikas ) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse , looma või lindu ), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena).

Hingesantide lauludest

Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella- Ritsu . Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul.
Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale.
Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid.

Ajalooline tradistsioon

Keskajal oli kristlikus Euroopas kombeks valmistada heingedepäevaks hingekakkusid(hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutid kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulaste heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on Briti saartel ja muudes paikades tavaks , et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.

Kui reformatsioonijärgsel Inglismaal läksid 1.novembri pühakutepäev ja 2.novembri hingedepäev mõnevõrra rahvakombestikus segamini , siis Mandri-Euroopas säilis hingedepäeva tredistsioon Martin Lutheri õpetuse kiuste visamaltki.
Kuigi Lutheri kirikus pole sel päeval päris sarnast tähendust katoliku kirikuga säilis tähtpäeva traditsioon inimeste mälus ja ilmaallikes kommetes siiski. Lähedaste haudade külastamine on väga levinud ka ateistide seas.
Breiti saartel, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides on protestantliku kultuuri seas tähtpäev tänapäeval peaasjalikult ilmaliku iseloomuga ja seda peetakse Halloweeni nime all 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1.novembrit.
Mehhikos on hoopis levinud vv. Surnute päev , mida tähistatakse küll samuti 2.novembril , paralleelselt kiriklike pühakutepäevaga , kuid selle tähtpäeva juured ulatuvad juba kristluse-eelsesse Asteekide kultuuri. Lähedase aja tõttu Halloweeniga peetakse USA’s neid tihti sanrnasteks pühadeks , ometi on neil päevadel tegelikkuses vähe ühist. Surnute päeval palvetatakse ja meenutatakse lahkunud sõpru ja lähedasi.
Paljudes katoliikliku päringuga Euroopa riikides on pühakutepäev ja hingedepäev pühadeks, mil inimesed võtavad end töölt vabaks ning viivad surnuaedadele lilli ja küünlaid , samuti saavad lapsed kinke, peamiselt maiustusi ja mänguasju .
Lillede viimine surnuaeda on levinud Hispaanias, Portugalis , Itaalias, Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Iirimaal . Poolas , Slovakkias, Ungaris, Leedus, Horvaatias, Sloveenias, Rumeenias , Austrias, Saksamaal, Rootsis, Norras ja Soomes on nagu Eestiski kombeks pigem süüdata surnuaial küünlaid ning külastada lahkunud sugulaste haudu.
HINGEDEPÄEV
(Uno Sikemäe)
Puud vaikusesse tardunud on talveks,
nad varjudega puudutavad maad.
Ma sõbra kalmu juures peatun palveks
kui taevavõlvil tähed säravad.
Siis küünlatulukesi aknalaual
ka kodusoojus helendama lööb,
õrn tähesära armastuse haual
kui hingevalgus helgib läbi öö.
Sel ööl sa kuuled tulijate sammu
ja märkad puude varjus ootajaid.
Taas kordub see mis ununenud ammu ,
näed silmi teelt su poole vaatavaid.
Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks,
sel ööl ei seata riivi koduust.
Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,
sel ööl käib ringi palju igatsust.
Saan oma leinavalust teada anda
kui lilleõit su kalmu peale säen.
Võin oma palveid veelkord üle anda,
on hingedele selleks jäetud päev.
HINGEDEPÄEV
Jaan Lõo
Täna hingedepäev.
Täna tulevad kõik, kes mind on loonud
ja aegade hämarusest ette toonud ,
mu muistsed vanemad, kallid kooljad,
mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad.
Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma,
kõik pirrud ma süütasin põlema,
laud nõtkub söökide, jookide all
ja õled puhtad on põrandal.
Mu kojukutset nad kuulevad
ja haudadest hulgana tulevad
mu esiisad , kaugelt muinasmaalt:
kes kütt, kes kalur Volga ra'alt,
kes süütasid Muroma kütiste tuld ,
kes teavad, kus peidus on Kungla kuld ;
kes ilmus kui võitja maleva,
et Eesti kodu siin rajada;
kes langes Eesti viimses väes,
kes rauges raske orjuse käes.
Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa,
mu tare , mu kambri, mu koduse toa.
Võtke mu värsket, mu uudseviljast,
kestke mu kappades vahtavast kaljast;
saatke mu künnile, külvile kasu,
mu töödele tasu, mu rahvale asu;
läitke leeki mu poegade rinda,
et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks,
et maad, mis joonud te verd ja higi,
ei vääraks, ei võidaks võõras vägi.
ja viimaks - 
kui ähvardab kustuda Eesti päike,
siis tulge kui äike, kui kevade torm
ja pühkige ära kõik painajad, lööjad
ja surujad, sööjad.
Küll piduehtes siis kodumaa
kõik tuled teil süütab põlema.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult saab öelda , et hingedepäeva tähistatakse siia maani . Nii traditsioonid on muutunud kui ka tavad. Paljud ei tähista enam nii nagu vanasti , kaeti lauda ja jäeti uksed lahti.Hästi paljud inimesed tänapäeval panevad ainult küünla põlema , nii kodudes kui ka tuttavate haual. Usun ,et hingedepäeva tavad ja kombed ei kao ning jäävad kestma .

Kasutatav info:

(22.10.2012)
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php
(22.10.2012) http://foorum.usk.ee/index.php?PHPSESSID=655712107a0c9aa4eeee91e257838af4&topic=1747.0
(22.10.2012) http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/hingedepaev/hingedep.ht m
(22.10.2012) http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/hingedepaev/hingedepaev_sikemae.ht m
(23.10.2012)
http://www.postimees.ee/335337/rahvakombed-hingedeajal-jooksid-mulgimaal-hingesandid/
(23.10.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/Hingedep%C3%A4ev
16