inimesi. Ta saavutas elektrialaste uurimustega esimesena ameerika teadlastest rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga laetud kas positiivselt või negatiivselt, olenevalt sellest, kas ta sisaldab elektrit 5 tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem. Ta tõestas katseliselt, et äike on elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist ja Iseseisvusdeklaratsiooni koostamisest. Ta esitas esimesena Kongressile orjusevastase remonstrantsi. Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson. Ta pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmidest ja käsitöölistest. Ta pooldas rahva suveräniteedi ideed, millest tulenes ka õigus oma riigi loomisle. Jefferson arvas, et kolooniatel on õigus vastu
Laiendati koole suurtes linnades. Maale haridus endiselt polnud jõudnud. Peale itaalia levis renessanss ka Inglismaal ja Prantsusmaal. Renessanssi kirjanikud: Boccaccio, Dante, Petrarca, Shakespeare, Rotterdam'Erasmus'. Miguel de Cervantes. Olulisem riigimees Niccolo Machiavelli absolutistliku võimu õigustaja. Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michaelangelo. Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Isaac Newton gravitatsiooniseadus. Johann Guttenberg 1440 leiutas trükimasina. See tõi kaasa raamatute odavnemise. Maadeavastused. Varem ei tehtud maadeavastusi, sest polnud vastaval tasemel laevastikku, kardeti 'üle maailma äära kukkuda'. 15. saj maadeavastuste ajastu. Eeldused: arusaam sellest, et maakera on ümmargune. Uuendused meresõidus: kolmnurkne puri, kompass, astrolaav pani paika laiuskraade. Julgeti minna rannikust kaugemale. Karavell uut tüüpi laev, mis oli kõlbulik meresõiduks. Sai purjetada vastutuult.
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud
· Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal. · Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem Tõu- ja sordiaretus Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus
Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes oli jumalate käskjalg ja surnute saatja teel allilma. Ta oli Zeusi ja Maia poeg. Hermes suutis juba oma sündimise päeval lõunaks kõndida. Varsti pärast seda tappis ta kilpkonna ja leiutas lüüra, tõmmates keeled üle kilbi pingule. Hermes osavad näpud tegid temast varaste kaitsja. Ta näppas kadunud veiseid puudutava ülekuulamise ajal Apolloni nooletupe ja vibu. Zeus sundis Hermest asju tagastama ja Apollon andestas talle. Zeusi abikaasas tekitas Hermese sünd vimma. Et tema viha kõrvale juhtida riietas Hermes end mähkmetesse ning pani Hera kavalusega uskuma, et on tema poeg Ares. Olles teda imetanud võttis Hera ta omaks. Hephaistos oli sepatöö ja tule jumal
seejärel aga benssini kasutuselevõtt, mis sobis autole. Esimene auto valmis 1808. aastal. Odavamat kütust kasutava ja ökonoomsema mootori konstrueeris saksa insener Rudolf Diesel, kes ehitas mootori,mille kütuseks kõlbas nafta. 1897. aastal jõudis ta mootorini, mis laialt kasutusele ja seda hakati kutsuma temanime järgi diiselmootoriks. RAUDBETOON Industriaalühiskonna ehitustegevuses avas uusi võimalusi raudbetoon, mille leiutas 1867. aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid
mördi kaminad. Tuli süüdati ehitise tipus ja all oli võlvkelder puidu säilitamiseks. Potte, mida varem kasutati, hakati asendama rauast, pronksist või vasest valmistatud pottidega. Temperatuuri kontrolliti potti tulele lähemale, kaugemale, kuumaalusele või kuumadele sütele asetades. Lahtise tule kasutamine nii söögivalmistamiseks, kui ka soojaallikana oli riskantne. Sageli toimusid tulekahjud, mis laastasid terveid linnu. Leonardo da Vinci leiutas automaatselt pöörleva küpsetusvarda vardas küpsetamiseks. Korstnas olev propeller pani varda ise pöörlema. Sellist süsteemi kasutati laialdaselt rikkamates kodudes. Hilise Keskaja alguses kaotasid köögid üha enam oma kütmisfunktsiooni ja nad viidi eluruumidest eraldi ruumi. Elutuba soojendati nüüd plaaditud ahjudega, mida köeti köögist ja, mis andis suure eelise, kuna ruum ei olnud enam suitsu täis. Suitsust ja mustusest vabastatud
inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.(esialgu paavsti dokumente ja Piiblit), anatoomia antiikkunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. Renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Kompass, mikroskoop. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda, et Maa on kerakujuline. M.Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Ka G.Bruno oli selles kindel. Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus.
vabanema sellest, mis sind kammitseb. Pole 100% võimalik, vaid asi mille poole püüelda. Nihilism eitus, põhiväärutsete eitamine. Nietzsche ytleb, et sa peadki neid eitama.Kui sa oled vaba nenedest vääratestt väärtustest, siis sa oled vaba inimene. Tema kirjutamis stiil on väga hoogne ja jätab kohati mustvalge mulje. Tema raamatud on täis sümboleid. Elas väga vaeselt, ei saanud naisterahvastega läbi, oli palju haige. Sigmund Freud oli austria psühholoog, kes leiutas psühhoanalüüsi. ID ego, ja superego. Ütles, et inimese käitumist juhivad inimesele arusaamatud instinkitd. Alateadvuses. Enamik meie otsuseid sünnivad ikkagi meie hirmude ja komplekside toel. tegeles unenägude analüüsiga. Karl Marx inimene kes käsitles väga põhjalikult kapitalismi. "Kapital" on tema põhiteos(kapitalism ja selle probleemid). Kapitalismi probleem on see, et vaesed ei saa kungai rikkaks ja rikkad ainult rikkamaks. Yhiskonnas tekib ebavõrdsus. Midda suurem on
...........................................................................................11 9.kasutatud kirjandus..............................................................................................12 2 Sissejuhatuses Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajaloost: 1882. a. N. Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne
Teadmine ja asjatundlikkus kuuluvad rohkem kunsti kui kogemuse juurde, me peame kunstitundjaid kogenuist targemaks. Kogenud ei tea põhjust, kunsti valdajad aga teavad. Teadmiste ja mitteteadmiste märgiks on õpetamine. Seetõttu peetakse kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks, sest ühed suudavad õpetada, teised mitte. Kogenu tundub targemana nendest, kel on mingi meeltetjau, kunsti valdaja tundub targemana kogenutest. Inimesed imetlevad seda, kes esimeserna leiutas meeltetajude kõrval mingi kunsti, sest ta oli tark ja erines teistest ning tema leiutisest oli mingit kasu. Tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest. Tark on see, kes teab kõike niivõrd kui see võimalik on, kuid ta ei oma üksikut teadmist. Tark suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat; igas teaduses põhjuste asjus täpsemat ja õpetamisvõimelisemat. Kõige teadmisväärsemad on esimesed alged ja
Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv. Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637
1865 –“Vanemuise” laulu- ja mänguselts 1970ndatel, 80ndatel vallandus buum. 1524- Tallinnas I luteri kirik 1869- esime eestikeelne üldlaulupidu Loytard "Postmodernistlik olukord" 1525-Lübeckis trükitakse I teadaolev eestikeelne raamat 1876- Bell leiutas telefoni 1979 - otsene sidumine 1895- esimeste filmide demonstreerimine postindustriaalühiskonnaga. Ühiskondlik 1201-Riia linna asutamine 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestis 1960-1970- feministlikud liikumised struktuur, 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1960- aastatel said alguse suhted 1356- Hansapäev
(IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 1920ndatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta
paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel. Monet'lt pärineb umbes 2500 maali. EDGAR DEGAS (1834-1917) Prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. CAMILLE PISSARRO (1831-1903) Prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta muuhulgas Pariisi suuri bulvareid, nt Montmartre'i. PIERRE-AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja
valitseja. toimus pikk võitlus horose ja sethi vahel. jumalad kuulutasid HOROSE võitjaks ja valitsejaks. jumalanna Hathor- lehmasarvedega või peaga naine, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust. kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ja muusikat. Anubis- surnute jumal, kes oli saakalikujuline. tema võimkonda kuulusid matusetalitlused ja palsameerimine. Thot oli soolind iibise või paaviani peaga, egiptuse kuujumal. samuti leiutas hieroglüüfid. ta kaitses kirjakeelt. SURMAJÄRGSUS inimene järkab elu peale surma, seetõttu ta mumifitseeriti ja pandi alle kaasa asju. vaesemad maeti kõrbe äärde ja pand ikaasa luust asju ja kalliskive. rikkad maeti hauakambritesse või spetsiaalselt ehitatud püramiididesse, kuhu pandi kaasa meeletult väärtuslikke ja kalleid asju, mida arvati tal edaspidiselt vaja minevat. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja viimisega. see toimus suure halamise saatel
Päristuumne rakk Referaat Sisukord Robert Hook ...............................................................................................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid:...
teostamiseks. . Esimesed universaalsed programmjuhtimisega arvutid ehitati elektromagnetiliste releede baasil. Peagi leiti, et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. 1938-47 ehitasid füüsik Howard H. Aiken [eikin] ja G. R. Stibitz USA-s ning K. Zuse (s. 1908) Saksamaal telefoniaparatuuril põhinevad programmjuhtimisega releearvuteid. Aastal 1941 tegi Konrad Zuse kahendkoodi kasutava arvuti. Aastal 1944 leiutas H. H. Aiken Mark-I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Arvuti valmis samal aastal Ameerika Ühendriikides Aikeni projekti järgi. Arvuti tööd juhtis programm, mis anti ette perfolindil. Mõõtmetelt oli see väga suur masin. Ühele tehtele kulutas arvuti 0,3-15 sekundit. Masina käivitas 5-hobujõuline mootor. Ka Mark II loodi H. Aikeni juhtimisel. Need arvutid olid nn arvutusautomaadid, mis olid konstrueeritud elektromehaanilistest releedest ja loenduritest
Lääts sai teleskoobi, mikroskoobi ja fotokaamera prototüübiks. Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608). Kõik toimus proovimise teel, teoreetilised arutlused olid kahvatud. Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Kui Padua füüsika ja sõjatehnika professor Galileo Galilei (1564-1642) kuulis teleskoobi leiutamisest, valmistas ta otsekohe endale samasuguse riista. Galileo oli Koperniku tuline pooldaja. Tundis huvi pendli liikumise vastu. Sellega seondus teinegi keha vaba langemise probleem
maailmasüsteemi õigsust. Ta avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Inkvisitsioonikohtus oli ta sunnitud elu päästmiseks lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese. Pärimuse järgi olevat ta pärast seda öelnud: "Ta tiirleb siiski!" Galilei jätkas uurimistööd koduarestis. Ta rõhutas meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Rene Descartes rõhutas inimmõistuse olulisust: "Ma mõtlen, järelikult olen olemas!" Füüsik Isaac Newton leiutas peegelteleskoobi, avastas spektri, tegi kindlaks, et planeedid liiguvad ümber Päikese elliptilist trajektoori mööda, avastas gravitatsiooniseadused. Loodusteadlane Karl Linne süstematiseeris taime- ja loomariigi. Keemik Lavosiere uuris metallide oksüdeerumist. Cavendish avastas vesiniku ja sünteesis vee. 24 Arstiteadlane Jenner alustas rõugete vastu vaktsineerimist. Jenner uuris rahva
[13] aastal avastati valge tahvli leiutamise katsetuste käigus kaseiinplastikud (piimavalkude segamine formaldehüüdiga). Tootenimed Galalith ja Erinoid pärinevad sellest perioodist. 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit [7]. Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt [12]. Bakeliiti valmistatakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooniga, mille tagajärjel tekib vaha, mida on võimalik kuumusega plastiliseks muuta. Pikema kuumutamise tagajärjel muutub materjal taas jäigaks, omandades kuju, millese plastiline materjal valatud/vormitud oli.
kaudselt(tihti koostöös teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. 17. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE E. DNA-enamikus elusorganismides pärilikku informatsioono säilitav aine,keemiliselt desoksüriboosist,lämmastiklalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Teadlased James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega. Karl Ernst von Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Anton van Leeuwenhoek valmistas 17
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega.
KOHV Kuigi kohvivalmistamise meetodid erinevad ükteisest oluliselt, on hea kohvi saamise üldised eeltingimused kõigil ühised: · Seadmete ja vahendite puhtus · Pehmendadtud ja filtreeritud vesi · Kvaliteetne tooraine · Sobiv jahvatus-ja rõstiaste · Õige kogus kohvipulbrit · Õige valmistamine Araabia e. Türgi meetod Traditsiooniliselt kasutatakse Türgi kohvi valmistamiseks väikest varrega vastpotti. Vanasti oli eelduseks ka kõrbeliiv, millesse pott uputati. Türgi kohv valmistatakse Araabi oast mis jahvatatakse väga peeneks. Potti pannakse 1-2 tl. Jahvatatud kovi. Maitse järgi lisatakse suhkrut vahel ka kardemooni. Seejärel kuumutatakse kohv keemiseni, samal ajal segades. Kuumenemisel tekib vaht. Kui kohv läheb keema, tuleb ta kuumuseallikalt eemaldada ja seejärel kohe serveerida. Kohvi võib juua koos puruga või võob ka sellel lasta settida. Filtermeetod Klaaskannu ei ole soo...
kraami varjama . Hommikul rkis ta emale , kelle silmad srasid seda tohutut kraami nhes . Jaan keelas tal sealt midagi vtmast , olgugi , et kraami omanikud olid selleks loa andnud . Kui lapsed koolist tulid ja ta ngi , kui nljased nad on , et isegi leib ja soolavesi ei peleta nlga , andis ta emale loa natuke liha praadida . Ise ta liha ei puudutanud , aga Mikk , Mann , Kai ja isegi Liisu seda aplalt sid . Siis astus sisse Anni , kes tundis kohe liha lhna ja Jaan leiutas , et nad tapsid kesiku ra ja sealt see liha tuligi . Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema samas tles neile , et need siia rohkem ei tuleks , ehk siis kui Jaan uue elukoha leiab , sest saunast pidid nad vlja kolima Andrese ksul . Mikk ja Mann jid haigeks , peagi ka Liisu ja Kai . Liisu ei toibunudki vaid suri . Mikk ja Mann paranesid . aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja . Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema , kuna hda ajab hrja kaevu . Jaan kutsus emale
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
Kaseiin ei olnud ainuke valk ,mida kasutati.Valkkiu tootmisprotsessis kasutati veel maisi-, soja- ja maapähkli proteiine.Kaseiinkiudu valmistati sõja ajal ,et toota odavamat villa sarnast materjali.Omadustelt kattubki kaseiinkiud kõige rohkem villakiuga.Et eristada kaseiinkiudu villa omast, tuleb kasutada mikroskoopi.See näitabki kui sarnaste omadustega nad omavahel on. Teine levinum valktehiskiud on sojaproteiinkiud.Sojakiu leiutas 1937 .aastal Henry Ford - Ford Motor Company asutaja. Ta valmistas sojakiust lipsu , ülikonna ning oma naisele mantli. Fordi istmekatetel oli samast materialist polster.Pärast seda tootmine vähenes, kuid uuesti taasavastati see 1998. aastal.Praegu "rohelisel ajastul" väga populaarne.Sojakiust rõivastel on mõningad paremad omadused isegi kui kaseiinkiust valmistatud riietel.Sojakiud sisaldab 18 erinevat
Alates keskajast on ajalooliselt dokumenteeritud lambasoolte, kitsepõie ja väikeste kalanahast või linasest riidest valmistatud kotikeste kasutamist. Need kinnitati siidipaelaga mehe peenise külge ning kulude kokkuhoiu eesmärgil kasutati neid sageli mitu korda. 18. sajandil kiitis naistekütt Giacomo Casanova nende ”inglise palitute” eeliseid, mida ta ise kasutas ennekõike sooviga kaitsta end süüfilise eest. See ”palitu” muutus ohutumaks alles pärast seda, kui Charles Goodyear leiutas aastal 1839 kummi vulkaniseerimise. 1870 alustati kummist kondoomide masstootmist. Sel ajal olid need 2 mm paksused ning õmblustega. 1912. aastal töötas Julius Fromm välja õmblusteta kondoomide tootmismeetodi. Esimese maailmasõja ajal kuulusid need juba Euroopa sõduritele antud standardvarustusse. Lateksit kasutati kondoomi valmistusmaterjalina esimest korda 1930. aastal. Pikatoimelised pöörduvad rasestumisvastased vahendid
Jaan rääkis emale kõik ausalt ära, algul ema oli pahane kuid hiljem mõtles et võiks siis ikkagist süüa, kui see seal juba on,kuna toidupoolist ning raha nappis, Jaan keeldus. Noorem õde-vend tahavad siiski süüa ning Jaani ema hakkab Jaani survestama, et see ikkagi lubaks lastele varastatud lihast tükki lõigata, Jaan annab järele, ise praetud liha ei söö. Anni aga tundis kohe liha lõhna kui neile külla läks. Kohe leiutas Jaan, et nad tapsid kesiku ja sealt liha tuligi.Õige varsti on ema ja väikesed lapsed haiged ja Liisu sureb.Ema rohud nõuavad raha, jaan hakkas Kaarlit taga igatsema. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna.Kalmistul nõuab kohalik papp Jaanilt matusekulude katmis, hakkab Jaan röövretkedest osa võtma ja müüs hobuse 80 rubla eest laadal
1. AJALUGU 1.1.Tootmise ajalugu Tootmine on sihipärane tegevus inimeste vajaduste rahuldamiseks, mille käigus luuakse tootmisvahendite abil ainelist vara. Inimühiskonna ajaloo kestel on tootmise iseloom oluliselt muutunud. Tootmise tehnoloogilises arengus saab eristada pikemaid kindlate tunnustega etappe: käsitöö, manufaktuur, konveiertootmine, vooluliinid ning paindtootmine. Tootmise arengu alguseks võib nimetada aega, millal inimene leiutas esimese tööriista. Ühiskondliku arengu ja tootmise esimeseks ja pikimaks arenguetapiks loetakse agraarühiskonna ajajärku, mis algas umbes 10000 aastat tagasi ja millal inimesed hakkasid tegelema paikse karjakasvatuse ja põllumajandusega. Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi
Võõrsõnad Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem - väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk, velbas - kaval, vibe - nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima,
silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti
· ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) !5 Neologisme:
kasutamise on säilinud teadmised ja oskused bioloogilise relva tootmiseks. Peale NSVL' i kollabeerumist 1990. a. alguses järgnes koos maailma üldise poliitilise olukorra leebumisega ka leebe aeg biorelvade jaoks. Demi Link 5 Kaitsevahendid Gaasimaskid Esimesteks kaitsevahenditeks mürkide eest olid uriini ning veega niisutatud rätikud, mis kaitsesid nina ja suud. Esimese gaasitorbiku leiutas aga sakslane Alexander von Humboldt 1799. aastal. Algselt oli see mõeldud aga kaevuritele, mitte sõduritele. 1915 aastal valmisid tänapäevase gaasimaski eelkäijad. Tol ajal toodeti gaasimaske ka hobustele. Maski silmaavad olid väikesed, mistõttu oli sõduritel vaateväli piiratud. Peale selle oli gaasimaskiga ka raske kõneleda. Kaitseriided Esimesed keemiakaitseriided kaitsesid nahka nahamürkide eest ning
Laekur oli küll rahulolematu, kuid täitis Galileo palve siiski. Galileo rajas Santa Sophia silla lähedal asuvasse paleesse teadusliku-filosoofilise klubi. See kandis nime ,, Põletatute akadeemia ". Seal käisid mehed, kes olid Itaalia erinevatest nurkadest põgenenud Venetsiasse, et vabalt oma uurimisi jätkata ja mõtteid ka teiste omasuguste teaduritega jagada. Just seal tuli Galileogi esmakordselt välja oma rohkete vaatlus- ning katsetulemustega. Pärast ohtraid uurimusi leiutas Galileo ,, maagilise suurendusklaasi ". Talle hakkas ohtralt kogunema teleskoopide tellimusi. Kuid Veneetsia doodile kinkis ta ühe tasuta. Dood vastas Galileole samasuguse hellusega. Ta käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus imetlusväärsetesse kõrgustesse. Galileo oli nüüd oma õitsengu ning kuulsuse tipul, kuid sellestki hoolimata oli ta õnnetu. Alates Padovasse elama asumist oli ta soovinud naasta võidukalt Pisasse, kust olid kõik
3. BLUE-RAY 3.1 Ajalugu HD TV-d hakkasid ilmuma poodidesse aastatel 1998, siis kui üldsuse poolt ei olnud vastuvõetud mingisugust odavat viisi, kuidas salvestata või mängida HD pilti. Fakt oli see, et ei oldud väljatöödatud ühtegi mängijat, mis oleks suutnud HD-d lugeda, väljaarvatud JVC digitaalne VHS ja SONY HD kaamera. Sellegipoolest, oli teada, et laseri kasutamine, millel on lühem lainepikkus, lubab optilist salvestust suurema mahuga. Shuij Nakamura leiutas sinise laser dioodi, mis oli sensatsioon arvuti andmemahuga tegelevatele gruppidele. Kuna patendi saamisega kaasnes pikk kohtuprotsess, viibis toote turule jõudmine. 3.2 Ehitus 3.2.1 BLUE-RAY plaat Mõõtmetelt on BLUE-RAY plaat sama mis DVD plaat. Ühekihiline BLUE-RAY ketas mahutab kuni 27 GB andmeid. Ühesõnaga, kas 2 tundi kõrgkvaliteetset videot või 13 tundi tavalist videot. Kahekihilisel on mahutavus aga kuni 54 GB, millele saab salvestada 4 ja pool
Kuigi maalis kogu elu, sai Man Ray siiski rohkem tuntuks tänu oma uuendustele fotograafia vallas. Siiski peeti teda ka andekaks maalijaks. 3. Fotograafia Man Ray oli väga tuntud moe- ja portreefotograafina. Oma fotode abil teenis ta ka peamist elatist, kuna maale ta ei müünud. Ray'd peetakse kaasaegse fotograafia tähtsaimaks teerajajaks. Tema tegevus ja tutvused kunstivallas dadaisti ja sürrealistlina sillutasid teed fotograafia tunnustamisele kunstilises kontekstis. Pariisis leiutas Man Ray omalaadse tehnika, mis võimaldab luua fotosid ilma kaamerata. Selle tehnika puhul asetatakse objektid otse fotopaberile, neile lastakse valgust ning selle tulemusel tekibki teos. Kujutise tekitab paberil lebava eseme vari. See rõhutab valguse ja varju tähtsust ning mõju, jättes eseme ise kõrvaliseks. Koos Lee Milleriga arendas Man Ray solarisatsioonitehnikat. Solarisatsiooni abil muudetakse pilti toonis, lastes sellele valgust ilmutamise ajal
Kullaga reageerib ka kloor; tekib kuldkloriid, tähtsaim kullaühend. Kui kuldkloriidisse toimida ammoniaagiga, tekib paukkuld, mis plahvatab väga kergesti. Kuldkloriidi kasutatakse ka värviliste klaaside saamisel, sest klaasimassile lisatud kuldklorrid annab värvivarjundeid heleroosast purpurpunaseni. Punast rubiinklaasi kasutatakse fotonduses, signalisatisoonis, dekoratiivklaasina. Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga. Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse punakas kiht, vask- ja hõbetsünaniidi segu annab rooska kihi, hõbetsüaniidi korral tekib roheka tooniga kullakiht. Kuhu kaob kuld Iga aastaga tuuakse maapõuest välja kuni 1500 tonnia kulda. Paradoksaalne,
suurendada nende sulamite tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega , nagu terastel, vaid vanandamisega. 7.1. Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi Saksamaal asuva Düreni linna järgi) on kõige tähtsam ja tuntum alumiiniumisulam. Tema valmistamise menetluse leiutas 1906. aastal saksa insener Alfred Wilm. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Ta on tugev, kerge, korrosioonikindel ja terasele lähedaste omadustega. Seepärast kasutatakse teda lennukites, kaatrites, allveelaevade ja auto keredes. Duralumiinium on alumiiniumi sulam, mis sisaldab kindlasti vaske (2,2- 5,7%) ja magneesiumi (0,2-2,7%) . Selleks , et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb teda karastada ja vanandada. Eriti tugevad on kaks sulamit:
7 Joonistusvahendid ·Pliiatsid ·Värvipliiatsid ·Söepliiatsid ·Pastellid ·Tindi- ja viltpliiatsid ·Kriidid ·Tuss jm 8 Pliiatsi ajalugu Juba ürgajal märgati, et söega või tules söestunud kepiotsaga saab joonistada koopaseintele 1795.a patenteeris prantslane Nicolas Jacques Conté grafiidipulbri ja savi segust pliiatsisöe valmistamise meetodi. Umbes 1798. a avastas sama meetodi Viinis Josef Hardtmuth, kes segu savisisaldust muutes valmistas eri kõvadusega pliiatseid 1843. a leiutas inglise kunstnik William Brockedon menetluse grafiitpulbri pressimiseks pliiatsisöeks Nüüdisaegse pliiatsite tootmise tehnoloogia rajas saksa tööstur John Lothar von Faber (1817-1896) Praeguse hariliku pliiatsi südamik on valmistatud peenestatud grafiidi, savi, sideaine ja rasva või vaha segust 9 Pliiatsid Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule
kantserogeensed (Sepp, S 2007). 7 2. AJALUGU Mikrolaineahju leiutamine sai võimalikuks tänu raadiolainete avastamisele ning mikrolaineahju komponentide eelnevale olemasolule. Tähtsamad komponendid on transformaator ehk trafo ning magnetron. Tee mikrolaineahjuni sai alguse juba 1885. aastal, kui William Stanley leiutas trafo, mida sai kasutada erinevates elektrivarustussüsteemides(Clark 1999: 129). Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172). Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940.
..7 1...1,5 1550 40...90 0,5 - II piki kiudu, - risti kiudu, # - orienteerimata kiuga ELASTOMEERID Kummi - Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede (tätsaim brasiilia hevea, Hevea brasiliensis) lateks koaguleeritakse esmalt happega, töötluse tulemusena saadakse kõrge molekulmassiga (70 000 ... 2 500 000) looduslik kautsuk. Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri
abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Nikolai I -Vene tsaar 19. saj. F.R.Faehlmann -arst, "Kalevipoja" mõtte autor A.W
Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) 8
,,Uus mahe stiil" rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. Koos sissejuhatusega on laulude arv 100. Oma teose jaoks leiutas Dante koguni uue stroofivormi - kolmikvärsi tertsiini. Lisaks numbrisümboolikale on teoses ka värvidel oma tähendus (nt punane sümboliseerib halastust, armastust). Teost tuleks tänases päevas mõista kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviklikkuse poole. 3. Francesco Petrarca. - Petrarca südamedaam oli Laura. Petrarca tähtsaim teos on
· idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj. · Archimedes tegeles matemaatikaga, füüsikaga, täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk katapuldi. Archimedes kruvi hakati kasutama kaevanduses vee välja kaevamisega. ,,Heureka!" · Ptolemaios astronoom, geograaf. Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles. Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa. · Aristarchos heliotsentriline maailmapilt: Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese.
Sissejuhatus Valisin Heisenbergi sellepärast, et ei tea tema kohta eriti midagi. See referaat andis mulle võimaluse oma silmaringi laiendada ja uurida Heisenbergi kohta põhjalikumalt. 3 Kvantmehhaanika algus Moodne kvantmehhaanika sai alguse 1925, mil Werner Heisenberg, Max Born ja Pascual Jordan formuleerisid maatriksmehaanika. Mõni kuu hiljem leiutas Erwin Schrödinger hoopis teistmoodi - de Broglie mateerialainete teooriast lähtudes - asjale lähenedes lainemehaanika ja Schrödingeri võrrandi. Varsti õnnestus Schrödingeril tõestada, et tema lähenemine on maatriksmehaanikaga ekvivalentne. Schrödingeri ja Heisenbergi lähenemine tõid kaasa uue lähenemise mõõdetavatele suurustele. Varem oli neid võetud funktsioonidena, mis seavad süsteemi teatud olekule vastavusse arvu või vektori, mis väljendab suuruse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
