Elektrikeevitus sulava elektroodiga (0)

  Olustvere  Teenindus ja Majandus kool
Elektrikeevitus   sulava  elektroodiga
(Referaat)
Autor: Janno  Kolk
Juhendaja : Heino Kannel
Olustvere 2016
1
Sisukord
1. sissejuhatus...............................................................................................................2
2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7
3. kaitsevahendid  …...................................................................................................8-9
4. Elektroodid ...............................................................................................................9
5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10
6. Keevitamine  sulava elektroodiga e. MIG/MAG  keevitus  ….............................10
7.vead keevitamisel..................................................................................................10
8.Kokkuvõtte............................................................................................................11
9.kasutatud kirjandus..............................................................................................12
2
Sissejuhatuses
Keevitamiseks  nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku 
kuumutamise  teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu
rakendamisega (survekeevitus). 
Elekterkeevituse ajaloost: 
1882. a. N. Bernardos  leiutas  kaarkeevituse süsielektroodiga 
1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 
1904 .a. O. Kjellberg võttis kasutusele  kattega  metallelektroodi 
1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust  autokere  keevitamisel 
1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. 
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on 
lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-,  plasma -,  laser -, electron-, induktsioonkeevitus 
jne.Tänapäeval  enamkasutatavad  elekterkeevituse liigid on: 
?  käsikaarkeevitus  
?  keevitus  kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) 
?  kontaktkeevitus
? plasmakeevitus 
3
Elektrikeevitus
1.Põkkliide – kõige levinum  keevitusliide . Kasutatakse  lehtmetalli , nurkprofiilide jm
       keevitamiseks (joonis 1.a).
2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b).
3. Vastakliide  – kasutatakse  ruumiliste  konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c).
4. Nurkliide  – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d).
Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele 
metallidele.  Elektrood  on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht.
Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse 
liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks.
    
Keevitusseadme moodustavad:
         keevituse  toiteallikas  (keevitustrafo),
         elektroodihoidja,
         toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe,
         elektrood,
         kinnitusklambriga tagasivoolujuhe.
4
Keevitamisel  tekkib  elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga 
(5000 - 7000°C)  kaarleek . Selle tulemusena sulab keevituspiirkonnas 
detaili serv ja elektrood. Sulametall koguneb liite  ossa , mida nimetatakse 
keevitusvanniks ning kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid.
maksimaalne keevitusvool. Sõltuvalt suurim  voolutugevus , mida saame kasutada 
elektroodi suurema läbimõõduga ­ 4­5 mm ja toidurasvad ja sügav keevisli ted.Sest 
elutingimuste üsna suurim voolutugevus 150 elektroodide ?4mm.
metal varras elektroodi suhelda põhimetal i temperatuuril umbes 5000 ° K.Sulametal i
moodustab keevitada.Sügavust, kuhu sulametal i toode, mida nimetatakse 
läbistamissügavusel.Laius, mis sulab mitteväärismetal ist nimetatakse laius 
keevisvanni.Sügavus ja laius Keevisvann sõltub tugevus keevitusvool, keevitamine 
tingimused, elektroodi läbimõõt.
Laiendid . Laiendid tekivad siis, kui õmblusmetalli voolab põhimetallile, sellega kokku 
sulamata. Laiendid esinevad peamiselt servamata põkk- ja nurkõmbluste keevitamisel ning 
pealesulatamisel. Defekti põhjustab vale keevitusrežiim või paks tagakiht keevitatavatel 
servadel.
Defektide vältimiseks tuleb enne keevitama asumist mõelda kolmele olulisele tegurile:
 põhjalik ettevalmistus;
 keevitusrežiim;
 täpsed töövõtted.
5
Keevituse ettevalmistuses on oluline:
 faasida keevitatavad  servad , et need oleksid puhtad;
 rasvaeemaldaja ja roostevabast  terasest  harja abil tuleb eemaldada pinnalt  mustus , õli, 
rasv  ja värv ning seejärel pind kuivatada;
Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada:
 tuleb  fikseerida  keevitatavad detailid;
 tähtis on jälgida keevituskiirust, et tekiks õige kujuga keevitusõmblus;
 keevitada võimalikult kiiresti, see viib miinimumini ebaühtlused ja  praod ;
 püüda keevitada  õmblus  korraga;
 katkestuste ajal  puhastada  traatharjaga õmblus ja parandada  defektid ;
 parima tulemuse saamiseks tuleks valmis õmblus harjata üle;
Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui 
on tegemist nurkõmbluste  koostamisega . Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakse 
elektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis elektrood liigub 45° nurga all ja liikumise 
suunas ca 70° nurga all.
Asend PC on nn seinaasend, kus liikumine toimub  horisontaalselt , elektrood on 
liikumise suunas kaldu ca 70°.
Asend PD on ülanurkasend, Kus elektrood liigub nurga keskel.
Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70°
Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine 
toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi  põlev  ots on suunatud kergelt ülespoole ning 
liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise.
6
 Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse 
lisamaterjalina  elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide 
suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, 
et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline 
(A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on 
see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga 
mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant 
vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on 
Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku 
kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde. Inertgaase 
kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel.
Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja 
osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne  gaas
-  joome  seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb 
keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi. 
Keevituskaares tekkiva temperatuuri toimel  süsihappegaas  laguneb ning aktiivselt 
osaleb keevitusprotsessis hoopis eraldunud hapnik, tõstes keevitamise temperatuuri ca. 
600°.
Kontaktkeevitus
Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt 
surutakse need kokku kuni  plastse  deformatsiooni tekkeni.
Enamlevinud  kontaktkeevituse liigid:
·          punktkeevitus – detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades;
·          joonkeevitus– pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. 
Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid 
edasi.
 
        Kaitsevahendid 
        
        Elekterkeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid, mis 
kaitsevad  keevitajat sulametalli,  räbu  pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste 
eest. 
       Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada 
pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1).  Keevitaja  jalanõud peavad olema 
7
kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. 
Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. 
                    Joonis1: Nahkpõll                                                                         joonis2: keevituskindad
                                                      
                Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). 
                joonis3: kõrvatroppid
                   
       Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske . Kaitseprille kasutatakse 
keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki  eemaldamisel . 
Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime
eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume  valgusfilter  näha keevitustsoonis toimuvat. 
Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad  keevitusmaskid  kaheks: passiivse valgusfiltriga.ja 
aktiivse isetumeneva valgusfiltriga. Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega 
valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). 
          
                                               
                                       
8
           
               Elektroodid 
 Kaarkeevituse elektroodi kaks põhiülesannet on: 
1.voolu juhtimine keevituskohta  kaarleegi  tekitamiseks
2. keevisõmbluse tekitamiseks vajaliku lisametalli  viimine  keevisvanni 
      
       Varraselektroodid käsikaarkeevituseks 
  Käsikaarkeevituseks kasutatakse ainult kattega varraselektroode. Elektroodikatte peamised 
ülesanded on: 
1.Kaarleegi püsivuse  suurendamine
2.Räbu ja gaaside tekitamine, mis kaitsevad keevisvannis olevat sulametalli õhu kahjuliku mõju 
eest.
Enamkasutatavad kattetüübid terase keevitamiseks kasutatavatel elektroodidel 
        Katte tüüp                                                                  tähis 
1happeline kate                                                          A
2 tsellulooskate                                                          C 
3 rutiilkate                                                                  R 
4 aluseline kate                                                           B 
5 paks rutiilkate                                                         RR 
6  tselluloos -rutiilkate                                                 RC 
7 happeline-rutiilkate                                                 RA 
8 aluseline-rutiilkate                                                  RB 
9 happeline tsellulooskate                                          AC 
          
         
9
          Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 
 Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast 
nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse  keevitustraadi  ja 
keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda 
traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sulametalli kaitseks juhitakse 
kaarleegi piirkonda kaitsegaas.
 Vead keevitamisel 
Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja  pingevaba . 
Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga 
kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad 
esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja 
keevisõmblust praktiliselt ei teki. 
Kokkuvõte
  Enne keevitamist pane selga kaitse riided ja kasuta keevitus maski. Tuleb vaadata, et 
elektroodid oleksid õiged. Elektroode ei tohi hoida niiskuse käes. Tuleb panna voolutugevus 
paika enne keevitamisele asumist, elektroodi paksuse järgi. Elektroodi ei tohi hoida keevitavast
pinnast liiga kaugel ja liiga kiiresti tõmmata edasi ei tohi, sest muidu ei jää keevitus tugev ja 
õige.
10
 
Kasutatud kirjanduse
  http://opiobjektid.tptlive.ee/Paigaldised/keevitus.html
https://www.google.ee/search?q=keevituse+nahkp
%C3%B5ll&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAgQ_AUoAmoV
ChMIxKigptPKyAIVyN0sCh3bbAu2#imgrc=_
11
https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
lisad
12
 
13

Document Outline

• Sissejuhatuses
• Elektrikeevitus
• Kaitsevahendid
• Elektroodid
• Varraselektroodid käsikaarkeevituseks
• Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus
• Vead keevitamisel
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjanduse
• lisad