Päristuumne rakk (0)

Päristuumne rakk
Referaat
Sisukord
Robert Hook ...............................................................................................................................3
K.E. von Baer .............................................................................................................................4
Rakuteooria ................................................................................................................................5
Joonised:
Taimerakk ..................................................................................................................................6
Loomarakk .................................................................................................................................7
Seenerakk ………………………………………………………………………………………8
Organellid :
Membraan ..................................................................................................................................9
Tsütoplasmavõrgustik ..............................................................................................................10
Golgi kompleks ........................................................................................................................11
Lüsosoom .................................................................................................................................12
Vakuool ....................................................................................................................................13
Tsütoskelett ..............................................................................................................................14
Tsütoplasma .............................................................................................................................15
Vibur ........................................................................................................................................16
Rakukest ..................................................................................................................................17
Rakutuum .................................................................................................................................18
Mitokonder ...............................................................................................................................19
Kloroplast .................................................................................................................................20
Allikad ......................................................................................................................................21
Ajalugu
Robert Hook
(18.juuli 1635- 3. märts 1703)
Robert Hook oli inglise füüsik ja loodusteadlane . Teda paelus teadus, eriti bioloogia. Ta leiutas valgusmikroskoobi aastal 1665 ja uuris sellega korgilõike ehk korgitamme koort. Selle omatehtud mikroskoobiga, mis koosnes kolmest lihvitud läätsest, nägi Robert Hook esimest korda rakku ning kirjutas selle kohta ka raamatu. Tema võttis kasutusele raku mõiste ja temalt pärineb ka idee, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest.
Hooki joonis korgitammest.
Karl Ernst von Baer
(28.veebruar 1792 – 28.november 1876)
K.E von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Ta avastas 1826 . Aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid.
Munarakk
Rakuteooria
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839, kuid tõendeid selle kohta, et rakk on elusorganismide oluline komponent , oli kogunenud juba varem. 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow . Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). Virchowi tähtsust rakuteooria arengus aitab mõista see, et Schleiden ja Schwann jõudsid küll järeldusele, et elusolendid koosnevad rakkudest, aga rakkude tekke osas nad toetasid teooriat, mis oli teatud mõttes sarnane vanale isetärkamise teooriale . Schleiden nimelt arvas, et uus rakk tekib vana raku sees, kus mingi aines kondenseerub, hakkab suurenema ja tekitab uue raku. Kuid Virchow, Remak ja Kölliker olid siis need, kes selle ümber lükkasid ja näitasid, et uus rakk tekib ainult eellasraku jagunemisel.
Taimerakk
Taimerakk on eukarüootne rakk. Taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool , mille üks tähtsaim ülesanne on mitmete varuainete säilitamine. Taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest.kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid , millest tähtsaimad on kloroplastid .
Loomarakk
Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast , leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli ( vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule).
Seenerakk
Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda .
Seenerakk
Membraan
Rakumembraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse.
Üks rakumembraani tähtsamaid funktsioone on isolatsioon – raku sisekeskonna eraldamine väliskeskkonnast. Kuigi eri organismid või koed on samas väliskeskonnas, peavad nad täitma eriomaseid funktsioone, mistõttu neid tuleb kaitsta ainete vaba liikumise eest. Seda funktsiooni täidavad fosfolipiidid . Lipiidide kaksikkiht kaitseb rakku vajalike ainete väljavoolamise ja ebavajalike ainete sissevoolamise eest.
Rakule on hädavajalik ainevahetus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Keemilised reaktsioonid vajavad aineid raku väliskeskkonnast. Mitmesuguste protsesside jääkproduktid tuleb rakust eemaldada, kui nad on ebavajalikud või koguni rakule kahjulikud. Ainete transport rakku võib olla kas passiivne (see ei vaja energiat) või aktiivne (selleks tuleb kasutada energiavarusid).
Rakud peavad end kaitsma väliskeskkonna järskude muutuste eest. Sageli muutuv pH ning soolade ja ioonide tasakaal ohustab rakus toimuvaid reaktsioone. Membraan hoiab glükolipiidide ja glükomembraanide abil selle kahjuliku mõju ära. Nende ainete "sabakesed", mis koosnevad mitmesugustest suhkrutest , on eriti tähtsad raku kaitsmiseks pH järskude kõikumiste eest.
Tsütoplasmavõrgustik
Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll.
Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid, milles sünteesitakse valke. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik on ilma ribosoomideta ja seal sünteesitakse rasvu ja süsivesikuid.
Golgi kompleks
Golgi kompleks koosneb lamedatest üksteise kohal asetsevatest kotikestest ja põiekestest. Golgi kompleks on ühendatud kanalikeste abil tsütoplasmavõrgustikuga. Sealt satuvad ained Golgi kompleksi.
Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Need valgud , mis toimivad ensüümidena, pakitakse lüsosoomidesse. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises.
Lüsosoom
Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng.
Vakuool
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organeid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega.
Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda.
Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi ( gaasivakuool ).
Rakus peab tekkima suurem osmootne rõhk kui väliskeskkonnas. Keskkonna soolsus raskendab seda ja seetõttu ei teki kõigil soolase vee olenditel rakkudes vakuoole.
Tsütoskelett
Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tagab raku kindla kuju. Organellid on rakus pidevalt liikumises tänu tsütoskeletile. Samuti on tänu tsütoskeletile võimalik fago- ja pinotsütoos ning näiteks amööbi liikumine. See võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani ja rakuorganelle. Liikumine toimub tänu valkude muutustele, mis põhjustavad fibrillide pikenemist või lühenemist, selleks kasutatakse ATP energiat. Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom , mis koosneb kahest ristiolevast tsentrioolist.
Tsütoplasma
Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks.
Vibur
Vibur on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe - ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid .
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju.
Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.
Rakutuum
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma – see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d.Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid .
Tuumas on üks või mitu tuumakest – need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine.Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda.
Mitokonder
Mitokondridon raku energiat tootvad organellid.Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP).Mitokondri sisemembraani sissesopistisi nimetatakse mitokondri kristadeks (ka harjadeks), seal leiavad aset hingamisprotsessid.
Kloroplast
Kloroplastid on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse. Kloroplastid võivad ka muunduda kromoplastideks. Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na.
Allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Membraan
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCsosoo m
http://www.annaabi.com/search.php?s=vakuool
http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-bfca08a2cc7fd4c06dcc6048ac841728dc23c7c3
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan
http://et.wikipedia.org/wiki/Golgi_kompleks
http://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCtoplasma
http://www.wikipedia.ee/wiki/Vibur
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakukest
http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-c85cb3ff0e95917548c3c816d64d38b052f89bfc
http://et.wikipedia.org/wiki/Mitokonder
http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast
21