Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VANA EGIPTUS ÜLDISELT (0)

1 Hindamata
Punktid
VANA EGIPTUS ÜLDISELT
Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel.
Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid.
AJALOO PÕHIETAPID
Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine . pilliroog oli tähtis- sellest punuti katust, korve jms. samuti tehti sellest riideid ja kangaid .
Niiluse äärde asuti elama umbes 4000aastat ekr, kui avastati selle kasulikkus. Asustus muudkui tihenes ning sealsed kohalikud valitsejad hõlmasid ümbertringi üha suuremaid maaalasid. tekkisid suuremad keskused. niiviisi tekkisid kaks suurt üksteisest sõltumatut riiki- ülem ja alam egiptus. need liideti üheks umbes 3000 aastat ekr arvatavasti ülem-egiptuse valitseja Menese poolt. siiski Menese kui ajaloolise inimese tähtsuse üle vaieldakse, arvatakse et see on mitme valitseja koondkuju.
!!!! KOLM SUURT PERIOODI !!!!!
  • VANA RIIK (u 2650 -2100ekr) see oli sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. kõningate vägevust iseloomustavad võimsad püramiidid memphise lähedal Gizas . Naabermaadega ei käidud peaaegu üldse läbi. Selle riigi ajal kujunesid välja tähtsamad egiptuse tsivilisatsiooni olulised tunnused. See lagunes sisesegaduste tõttu.
  • KESKMINE RIIK (u 1950-1650ekr) juhtimises tekkis tähtis roll ka asehalduritel, kelle tahet pidi ka vägevaim valitseja arvestama. kuninga võim ulatus päris kaugele- nuubiani. lõppes, kui tungiti Aasiast niiluse deltasse.
  • UUS RIIK (u 1550-1050ekr) egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg . õpiti kasutama hobukaarikuid, mis tagasid häid sõjalisi retki- alistati süüria ja palestiina , samuti oli nuubia kindlalt nende võimu all. Hakati sisse tooma võõrsilt inimesi- orjad, printsessid, sõdurid. kõik need tõid endagaa kaasa tundmatuid kombeid ja tõekspidamisi. muutusid mitmed traditsioonid. valitsejate kõrvale tekkis tugevale kohale ka elukutseline preesterkond. uue riigi lõpuks kujunes ülem-egiptuses kuningatest sõltumatu preestrite riik.
  • HILIS-EGIPTUSE RIIK (u 1075 -525ekr) valitsesid tihtipeale võõramaised valitsejad. elu siiski jätkus omade tavade järgi.
    Vaaraosid seostati tihtipeale jumalatega. Ennekõike pistrikukujuline taevajumal HOROS . Peale surma sai temast surnute riigi valitseja- Osiris . Vaaraode võimu materiaalne kehastus oli püramiid, mis oli vaaraoigavene eluase peale tema siit elust lahkumist . Kõik toimus vaaraode määratlemisel. siiski vajas ta ka ametnikkkonda, mis tihtipeale koosnes justnimelt vaarao enda sugulastest. nad pidid korda viima vaarao korraldusi, koguma makse, korraldama egitustöid, koguda sõjaväge. VAARAO OLI RIIGI KÕRGEIM PREESTER . oma volituste elluviimiseks vajas ta inimesi, ta määras ametisse preestrid.
    Kõrgemas ametnikkonnas olid kõrgemad väepealikud.
    Keskmise ja alamastme ametnikud olid kirjutajad, neid oli kõige rohkem. nad kontrollisid töötajate tegevusi, määrasid kohustusi ja jälgisid töö kulgu .
    Enamik egiptlasi olid talupojad, sh käsitöölised ja egiptuse sõjaväelased.
    Orjad olid enamasti talupojad, kes olid kohustused täitmata jätnud, kuid ka sõjavangid. neid kasutati töödel ja majapidamistes, samuti lõbustamistel ja sõduritena. neil oli ühiskonas vähene tähtsus.
    EGIPTUSE JUMALAD.
    väga palju jumalaid. osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid või mõne pühaks peetud looma või lindu keda siis jumalikustati. mõni oli vähetähtis, teist austasid aga enamik inimesi või isegi kõik. mitmete jumalate tunnused kattusid. tavaline oli ka jumalate sarnastamine. jumalaid kardeti ja austati.
    tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda kujutati vanamehena. ta oli maailma looja ja selle esmane valitseja, kes iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare. iga öö pidi ta läbima allmaailma ünged valdused , et hommikul taas tõusta võidukalt kõrgustesse. teda hakati samastama jumala Amoniga . Amonit kujutati enamasti inimesena , mõnikord jäära peaga. uue riigi ajal sai Amon -Ra tõeliseks peajumalaks, kelle tähtsaim tempel oli karnaki tempel. Vaarao oli Ra poeg inimeste meelest. kui ra enam maal valitseda ei tahtnud (suri), siis sai valitsema tema järeltulija.
    Osiris oli Ra pojapojapoeg. ta oli niiluse üleujutusest tekkiva viljakuse jumal ja inimestele heategija. ta õpetas rahvale käsitööd ja põlluharimist ning kõike muud asjalikku. Teda aitas tema õde ja abikaasa, jumalanna Isis- noor naine, kellel peas oli kaarjad lehmasarved ja päikeseketas nende vahel. Nende õnnelik valitsemiseaeg jäi lühikeseks. Teda ründas Seth, kes tappis osirise ja viis ta mööda niilust alla suletud kastis. Isise poeg horos koos isisega otsisid osirise surnukega ning äratasid selle ellu, siiski eelistas osiris olla maaaluste surnuteriigi valitseja. toimus pikk võitlus horose ja sethi vahel. jumalad kuulutasid HOROSE võitjaks ja valitsejaks.
    jumalanna Hathor - lehmasarvedega või peaga naine, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust. kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ja muusikat.
    Anubis - surnute jumal, kes oli šaakalikujuline. tema võimkonda kuulusid matusetalitlused ja palsameerimine .
    Thot oli soolind iibise või paaviani peaga, egiptuse kuujumal. samuti leiutas hieroglüüfid. ta kaitses kirjakeelt.
    SURMAJÄRGSUS
    inimene järkab elu peale surma, seetõttu ta mumifitseeriti ja pandi alle kaasa asju. vaesemad maeti kõrbe äärde ja pand ikaasa luust asju ja kalliskive. rikkad maeti hauakambritesse või spetsiaalselt ehitatud püramiididesse, kuhu pandi kaasa meeletult väärtuslikke ja kalleid asju, mida arvati tal edaspidiselt vaja minevat.
    Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja viimisega . see toimus suure halamise saatel. palsmeerimine nõudis palju aega ja täpsust. siseeludid ja peaaju eemaldati. kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. seejärel see salviti sisse aromaatsete õlidega ja määhiti hoolikalt valgetesse linastesse riietesse. muumia oli valmis. matus võis alata . uue riigi ajal ei kasutatud enam püramiide, vaid raiuti hauakamber kalju sisse. need olid paremini kaitstud ja ei hakanud silma niivõrd. surnu kaitsmiseks suleti ta mitmekihiliselt sarkofaagi. selle ümber pandi siseelunditega anumad. hauakambris oli ka lahkunu kujukesi- juhuks kui surnukeha peaks hävima. seinale maaliti erineaid tarkusi ja loitse, mida võis samuti tal vaja minna. arvati, et elu jätkub üsna sarnasena nagu oli.
    MEDITSIIN
    Palju luukahjustusi ja muid luudega seotud hädasid, näiteks radikuliit . Levinud oli lastehalvatus ja rõuged. miskipärast olid hambad katki, arvatakse et seda võis põhjustada ka liiv mis sattus toidutegemisel nt leiva sisse. elati vähe, umbes 38 aastat oli keskmine eluiga. arstid omasid haridust. arstideks olid kirjutajad või preeestrid. Spetsialiseerumine- haba silmaarstid ja kirurg . tunti ravimeid- salvid, tabletid , haavaõmblused, luumurdude tervendamine , hammaste parandamine. kõik oli algeline ja ravimeid tehti kõik taimedest. kui tõesti miski ei aidanud, siis loeti võlusõnu.
    PEOD
    orjad olid lõbustajateks. vaesemate peod- templi rongkäik, vaarao kroonimine, lõikuspidy, usupühad. mehed ja naised ei tantsinud omavahel. lapsed olid kaasas. madalad lauad, istuti ümber nende. lõhnatorbik anti igale peolisele.
    KIRI
    kiri kujunes 4-3 aastatuhande vahel ekr. umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkimisega . kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis olid keerulised ja meenutasid piltkirja. neid oli raske joonistada ja see võttis palju aega, seetõttu tehti seda vaid siis, kui väga vaja nt. poliitilistel põhjustel või religioossete tektise kirjutamisel. igapäevaselt kasutati hieraatilist kirja. see kiri erines oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt mõtetelt.
    levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus. sinna peale maaliti hieroglüüfid pintslitega. egiptuse kirja põhimõte oli keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli u 1000 hieroglüüfi). seda õpiti templite juures preestrite järelvalve all. see võttis kaua aega. siiski suur tuupimine tuli sulle kasuks- sa võisid päseda preesterkonda ja tagas sulle kindlustatud elujärje.
    TEADUS
    neil oli huvi maailmas toimuva vastu, kuid see ei kõigutanud nende maailmapilti. ei püütud lahendada teaduslikke probleeme või neid ammugi tõestada. egiptlased olid aga esimesed kes võtsid kasutusele täpse päikesekalendri. see põhines tähelepanekul, et niiluse üleujutus algas iga kord siis kui tähtt sirius jälle ilmub koidikul taevasse .siirius ilmus alati uuesti 365 päeva pärast, mis jagati 12 kuuks milles oli 30 päeva. üle ji veel 5 päeva. geomeetrias oldi asjalik . osati ruumalasid ja pindalasid arvutada(pii). arstiteadus oli hämmastav. tehti keerulisi operatsioone ja palsameerimine. ravimid.
    KIRJANDUS
    suur osa oli seotud otseselt religiooniga.hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud. oli ka kaudselt usuga seotud raamatuid või üldse mitte seotud.mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga lühivormid. elutarkust väljendavad õpetussõnad. egiptlasi peetakse novellide leiutajateks. kuulsaim on „sinuhe jutustus“.
  • VANA EGIPTUS ÜLDISELT #1 VANA EGIPTUS ÜLDISELT #2 VANA EGIPTUS ÜLDISELT #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor leopard Õppematerjali autor
    10. klassi ajaloo konspekt Vanast- Egiptusest. Väga korralik kokkuvõte. Sisaldab kõike olulist, mida oleks vaja teada.

    Sarnased õppematerjalid

    Muistne egiptus-referaat
    10
    doc

    "Muistne egiptus" referaat

    Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid

    Ajalugu
    Muistne egiptus
    3
    doc

    Muistne egiptus

    MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb ­ Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik

    Ajalugu
    EGIPTUS
    4
    doc

    EGIPTUS

    Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud tingimused. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres. Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma

    Ajalugu
    Vana - Egiptus
    40
    odp

    Vana - Egiptus

    Vana-Egiptus Ajalugu ­ 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid

    Ajalugu
    Esimesed inimesed
    1
    doc

    Esimesed inimesed

    Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad. Tsivilisatsiooni tunnused: piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele, kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks klassideks, oli kujunenud riiklus, tunti kirja, kõrgkultuur. Ühiskonna hierarhia: orjad, talupojad, käsitöölised, kirjutajad, sõdurid, preestrid, vaarao. Maat- harmooniline tervik maailmas. Egiptuse asend: Egiptus paikneb Aafrika kirdeosas Niiluse kaldail. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Asendist ja looduslikest tingimustest tulenevalt on Egiptuse suletus hoidnud sajandeid muutumatuna ühiskonna, poliitilise korra ja usu. Inimesed õppisid ära kasutama üleujutusi, kuna vihma ei saja seal peaaegu üldse. Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja ÜlemEgiptuseks. Alam moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab delta

    Ajalugu
    Egiptuse geograafiline asend-religioon-kultuur
    3
    doc

    Egiptuse geograafiline asend, religioon, kultuur

    Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal ­ deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri ­ novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja,isik ja võim olid jumalikud. Vaaraod samastati jumalatega ­ horos taevajumal, surnute riigi valitseja Osiris,

    Ajalugu
    Egiptus ja ajalooperioodid
    6
    doc

    Egiptus ja ajalooperioodid

    periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 ­ 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 ­ 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed

    Ajalugu
    Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

    Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun