Sajandivahetuse kunst. Sümbolism, juugend. (0)

SAJANDIVAHETUSE KUNST
Fin de siecele ehk La belle epoque – Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos .
Fin de siecle – pr k sajandi lõpp
La belle epoque – pr k kaunis epohh (ajastu)
See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised.
Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud)
Dekatents – ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus – keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured.
Üldised mõjutajad: Nietzsche , Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu.
Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas tohutult palju oma teostega euroopa kultuuri pilti ja üldse inimeste mõtlemist. väga revolutsiooniline inimene. Sündis teoloogide peres, temast endast ei saanud teoloogi, temast sai filosoofia proffessor, õpetas juba 24 aastaselt Baselis filosoofiat . Oli ülimalt kriitiliine kristliku religiooni suhtes. Põhiline kriitika kristuse vastu. Pea teos “Nõnda kõneles Zarathustra”.
Veel teoseid:
“Antikristlus”, “ Teiselpool head ja kurja”, “Nietzsche contra Wagner ”(oli wagneriga väga hea sõber, neid ühendas see, et nad mõlemad hindasid antiikkultuuri, läksid tülli, kuna Wagner austas kristlust).
Nietzsche mõtteavaldused:
“Jumal on surnud” - Ka nietzsche oli tähele pannud, et ateism on levinud.
Üleinimese idee ehk Übermench – sellele vastanudb massiinimene ehk viimneinimene(inimene kes ei ole huvitatud sellest, et ta loob endale ise omad väärtused)
vabainimene, kes ise endale loob oma väärtused loob oma põhimõtted, selleks peab vabanema sellest, mis sind kammitseb. Pole 100% võimalik, vaid asi mille poole püüelda.
Nihilism – eitus , põhiväärutsete eitamine. Nietzsche ytleb, et sa peadki neid eitama.Kui sa oled vaba nenedest vääratestt väärtustest, siis sa oled vaba inimene.
Tema kirjutamis stiil on väga hoogne ja jätab kohati mustvalge mulje. Tema raamatud on täis sümboleid. Elas väga vaeselt, ei saanud naisterahvastega läbi, oli palju haige.
Sigmund Freud oli austria psühholoog, kes leiutas psühhoanalüüsi. ID ego, ja superego . Ütles, et inimese käitumist juhivad inimesele arusaamatud instinkitd. Alateadvuses. Enamik meie otsuseid sünnivad ikkagi meie hirmude ja komplekside toel. tegeles unenägude analüüsiga.
Karl Marx inimene kes käsitles väga põhjalikult kapitalismi. “ Kapital ” on tema põhiteos( kapitalism ja selle probleemid). Kapitalismi probleem on see, et vaesed ei saa kungai rikkaks ja rikkad ainult rikkamaks . Yhiskonnas tekib ebavõrdsus. Midda suurem on ebavõrdsus seda haigem on ühiskond. Mida suurem on vahe seda raskem on tagada sotsiaalset garantiid. Tänapäeval on asi parem kui 19. sajandil. Marxi mõjutus oli see, et tema nägemus kapitalismist oli suureks eeskujuks Venemaale(tekkis sotsialism ). tema mõjutas materiaalset mõtlemist.
Erinevad suunad mõtlemises:
ratsionalism ( kaine asjalikkus ) – mõistusest tulenevad otsusesd. Tingis tööstusrevoltusiooniga kapitalismi tohutu levik. See kõik tingis seda, et mõteldi ratsionaalselt. Inimestele tundus, et elu läheb yha paremaks. teaduse ja mõtlemise tulemusen läheb elu paremaks
Maailmanäitused, tulid erinevad riigid kokku ja näitavad seal oma kõige uuenduslikumaid avastusi, leiutusi.
Positivism- pooldab v peab õigeks teavet, mis põhineb reaalteadustele kontrollitud katsetel v meetodidel. Täpisteadus. Vastandub metafyysikale väga tugevalt. Sai alguse 18. sajanidl, kui tegeleti tohutult palju ajalooliste allikategga, mille tulemusena saadi teada meeletulut palju fakte. Hakati kirjutama palju entsüklopeediaid.
Materialism õpetused peavad maailma olemust aineliseks, ja majandus on teiste sotsiaalstete ja kultuuriliste nähtuste aluseks.
Irratsionalism/uusromantism- Nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida ei suuda ykski teadus haarata. teaduste areng ja intellektuaalsus pole maailma paremaks muutnud. Inimesedpole huumaansemad ega õnnelikumad. Usk, et tehnika ja teadus ei tee meid paremaks, ja selle tõttu ei saa me ka õnnelikumaks.
Impressionistide “surm”- Fotograafia näol sai hetke jäädvustada kiiresti, odavalt ja vähese vaevaga. Ükshetk said kunstnikud aru, et nad peavad leidma uue väljundi. Viimane näitus 1886 .
Sümbolism, miks tekkis? Ei jäädvusta seda, mis on ainult näha, vaid seda, mis on müstiline jne... “Silm ilma ajudeta”. Courbet ytles vastu, et näita mulle yhte inglit ja ma maalin selle sulle. Vastati, et mida materialistlikumaks läheb maailm, seda rohkem ma sulle neid ingleid näitan. Fotograafia on väga vajalik, aga see pole siiski kunst .
Sajadnivahetuse kunst (1886-1905)
sümbolism ja juugend
SÜMBOLISM
Tegemist on kunstivooluga mitte stiiliga. Nad koik maalivad kyllaltki erinevates tehnikates. selle tottu ka vool mitte stiil. Neid yhendavad sarnased teemad. Nad maalivad religioosseid stseene, mütoloogilisi teemasid , armastatud teemad on sünd, surm, üksindus, armastus, vägivald, erootika, müstika. Ristivastupidi sellele, mida tegid realistid ja impressionismid. Symbolistiid ytlesid, et realistid on mõttetud. Realism ja impressionism on mõttetud sümbolistide arvates, sest need ei luba kujutada midagi, mida ei saa näha seega jäävad kõik põnevad teemad kõrvale. nad põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist.
Väga paljusid inimesi kohutas tohutu industriaalne ja materialistlik maailm. Sümbolism oli tee, kuidas sellest põgeneda. Tekitas tülgastust suurlinn oma tehastega ja uute masinatega.
Gustav Moreau ( 1826 - 1898 )
Prantsuse sümbolist, kes maalis piibli ainetel teemasid v maale ja ka müütilistel teemadel .(“Kaastunne” piibliainetikul). Tal on hästi sageli mõjub looduslik koht valitud, kuhu ta asetab mingi mütoloogilise sündmuse. Ta maalis alguses ühe kihi , sisi suure teise kihi peale ja siis kraapis teist kihti, et tekitada helkiv efekt(“ Jupiter ja Semeele”). Ta on varasümbolist. Osad teosed on alles 50.ndatel tehtud.
Gustav Klimt ( 1862 – 1918)
Oli austria sümbolistlik kunstnik. Tundis huvi mosaiigi tehnika ja bütsantsi kunsti vastu(kulla kasutamine). “ Suudlus ” tehtud mosaiigi tehnikas. Kasutab eri materjale mida kleepida lõuendile. Enamasti maalis naisi. Tema naise idaal on nõtke sale figuur, elegantne, peened näojooned. Seksikas punane suu. Naise kuju sümbolismis on yldse väga oluline
Femme fatale – tõlkes saatuslik naine, kes alistab ja kasutab mehi. On seotud naiste iseseisvumisega ühiskonna(ematsipeerumisega). Tekivad väga tugevad naise tüübid. On sotsiaalselt väga aktiivsed. Meestel tekib hirm. sellest ka femme fatale.
Klimt sellegipoolest kartis naisi, leidis, et isegi kõige vooruslikum naine on kuri, kelles peidus on femme fatale, kes on igahetk nõus valmis alistama mehe. klimti arvates kõik mehed on nõrged.
Väga oluline maal Klimt'il on “Juudit”. Kui enamasti kujutatakse juuditid vihasena, siis sellel maalil on tunda seksuaalset üleolekut. Ülbust. Sellega klimt annab mõista, et naised teevad meestel 1:0 ära.
Klimt “Danae” - erootiline maal. Minggi teema oli Klimtil sellega....
Odilon Redon (1840-1916)
Prantsuse sümbolist. tgeles pikka aega must valge litograafiaga. mingil hetkel avastas kirkad värvid. Ebarealistlikud teemad. kasutas väa plaju pastelli ja saavutas kirgaste ja värelevate koloriitidega isegi kõige lihtsamate teemadega ebamaise kujutlemislaadi.(“ Muusa pegasuse seljas ”) (“Ophelia”) (“Kükloop”)
Pani kokku reaalsuse ebareaalsusega.”Nuttev Ämblik”. “Puude kuningaks”
Ta uuris teleskoobia lilli ja putukaid ja mõnikord on need pildid nii selged ja teravndatud, et oon juba hallutsinatooorsed.
JUGEND
JUUGENDSTIIL
juugendis on hästi oluline ilu ja stiil. Juugenid juured on inglismaal.
John Ruskin ja William Morris. Hakkasid kritiseerima stiili, massidisaini. Ütlesid, et see on väga halb, et kunst ja käsitöö on eraldi. Tahtsid need kaks kokku liita. Lõid Arts and Crafts Movement . Kaasaegne disain algas sellest pihta.
Juugendstiil tekkis inglismaal 19. 20. sajandi vahetusel esmalt tarbekunstis ja arhitetktuuris. Termin tuleb saksamaalt.

loodusvormide nt taimornamentika stiliseeritud kasutamine.

tähtis on voolujoonelisus ja peen kontuur.
3) Lemmikvärvideks heledad ja tumedad kontrastid . Lemmik värvid olid lilla, rohekas kollane, sidrun kollane ja loomulikult must-valge(sellega tuleb kõige paremini esile kontrast )
4) idamaade kunsti mõõjutus, eriti jaapani kunsti mõjutus.
Hea näide juugendist on “Doroian grey ”. kunst kunsti pärast.
Juugendist saab alguse graafiline disain.
Victor Horta oli Blegia arhitekt . Hotell Tassel. Stiilipuhas jugenid stiil. Väga luksluslik hotell. Jugendi arhitektuuri esindaja.
Aubrey Beardsley(1872-1898)
Illustraator , väga skandaalne, oli snoob , oli homoseksualist. Elas väga lühikest aega. Kogu aeg illustreeris ainult raamatuid.
Ta tegi illustratsiooni Oscar Wildi näidendile “Salomele”.
Juugendi ajal sai alguse plakatikunst.