10. klass Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. (0)

KT. Renessanss , suured maadeavastused , reformatsioon . Lk 208 - 243
I RENESSANSS
Iseloomulikud jooned:
1)feodalismi vastasus
2)katoliku kiriku kritiseerimine
3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared .
4) humanism – inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp , ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
5)hariduse tähtsustamine
6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop
7)huvi ajaloo vastu
8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud.
Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades:
Teadus: avastused ja leiutised – trükikunst – J. Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.(esialgu paavsti dokumente ja Piiblit ), anatoomia – antiikkunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. Renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Kompass, mikroskoop . Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda, et Maa on kerakujuline. M.Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Ka G. Bruno oli selles kindel. Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus .
Mida uut võrreldes keskajaga? Keskajal polnud keegi huvitatud sellest, mis ümberringi toimub, nüüd taheti tõde teada saada. Tänu trükikunstile levisid teadus ja haridus .
Kirjandus: Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega – „ Jumalik komöödia“. F. Petrarca – antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. G.Boccaccio – kuulsaim teos „ Decameron “, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. W. Shakespeare – ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. – „ Hamlet “, „Romeo ja Julia “.
Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansi kirjandus oli inimesekeskne, räägiti tavalistest inimestest ja nende suhetest.
Kunst : Inimesi kujutati väga tõeselt, natuke idealiseeriti. Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv . Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“. Michelangelo, Rafael .
Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansis kujutati inimesi palju tõesemalt, neid idealiseeriti.
Ühiskonnakäsitlused: Niccolo Machiavelli – „Valitseja“. Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More – „ Utoopia “. Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist – „ Narruse kiitus“, naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella – „Päikeselinn“
Mida uut võrreldes keskajaga? VB hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut , võis kritiseerida, keskajal oli pööratud tähelepanu ainult hingele ja et kõik materiaalne on patune.
Eluolu: Tulid kasutusele klaasaknad, hakati kasutama korralikke ahje ja korstnaid, kasutati kahvlit ja käterätikut, tulid käitumisõpikud, hakati kasutama käekella. Meeste mood oli uhkem kui naistel. Naised hakkasid kasutama dekolteed. Võeti kasutusele prillid , naised hakkasid juukseid blondeerima.
Mida uut võrreldes keskajaga? Keskajal polnud klaasaknaid
II SUURED MAADEAVASTUSED
Eeldused (soodustavad tegurid):

Euroopas tunti kompassi

Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida

Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi
Põhjused (miks?):

Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli

Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi

Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid
Käik:
Millal? Kes?/Riik Kuhu?Mida?
15. saj Henrique Meresõitja Bojadori neem , Aafrika idarannikult alla poole minnes
15. saj Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem
15. saj (1492) Christoph Kolumbus Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks.
15. saj Vasco da Gama Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut
16. saj Fernao de Magalhaes Ümbermaailmareis, jõudis vürtsisaarteni lääne suunast .
17. saj Willem Janszoon Austraalia
18. saj James Cook Austraalia
Tulemused:
Positiivsed:
Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure ( kartul , tomat ,mais,tubakas)
Negatiivne:
Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis
Tulemused:
Valgete jaoks:
Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus.
Indiaanlaste jaoks:
Kultuuri hävitamine, surm, orjastamine, nende asualade tõrjumine
Neegrite jaoks:
Orjastamine, orjakaubandus (miks?sest see oli odav tööjõud, indiaanlased ei kohanenud tööga)
Kas maadeavastused täitsid oma eesmärgi(d)?
Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse.
III REFORMATSIOON – ehk usupuhastusliikumine , mis sai alguse 16.sajandil
Eeldused:

• Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane
  
• Lääne – Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt
  
• Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik
  
• Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse
  
• Patukustutuskirjade – indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva.
  

Põhjused:

• Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku
  
• Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud
  
• Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu
  

Martin Luther:
Elu, tegevus, vaated:
Ta oli päris Saksimaalt, isa soovil oleks pidanud õppima juristiks , aga ta läks Wittenbergi teoloogiat õppima. Ta ei pidanud indulgentside müümist õigeks. Ta lõi 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis laialdaselt levisid. Ta algatas reformatsiooni: ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel , tunnistas vaid armulauda ja ristimist, vaimulikel oli õigus abielluda , oli kloostrite vastu, tõlkis Piibli saksa keelde. Ta kuulutati lindpriiks. || Toonane paavst Leo X Medic suhtus alguses ükskõikselt sellesse. Talle meeldisid ilmalikud huvid. (teater, maskeraad). Bulla – paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Kui paavst viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, oli juba hilja .
Katoliku kirik Lutheri õpetus
Kirik on vahendaja Jumala ja inimese vahel Inimene suhtleb oma jumalaga ise ja
Inimene saab õndsaks kiriku kaudu õndsaks saab usu kaudu
Tõe allikas – kirikuisade jutlused, Piibli tõlgendused Tõeallikas oli Piibel ja inimene ise peab seda Piiblit lugema. (st. inimene pidi oskama lugeda, lutheri õpetus soosis hariduse arengut)
Ladina keel Rahvuskeel
Arvukad kombetalitlused Armulaud ja ristimine (praegu on ka leer, laulatus , matused, pühapäevased jumalateenistused)
Vaimulike suur võim ka ilmalikes asjus Vaimulike võimu piiramine, nemad ei pea sekkuma ilmalike asjadesse
Vaimulikele kehtivad reeglid ( klooster , tsölibaat ) Ei pea olema kloostrit, ei ole tsölibaati, vaimulikud võisid abielluda
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud.
Reformatsiooni levik: Saksamaa, Šveits, Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia
Saksamaa: Saksamaa lõuna-ja keskosas toimus ( 1524 -1525) Saksa talurahvasõda – talurahva väljaastumine. Nad nõudsid tagasi kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1555 . aastal toimus Augsburgi usurahu , millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem.
Šveits: Reformatsioon levis väga kiiresti, aga seal toimus ka kodusõda. Reformatsioon ei tulnud lihtsalt, Johann Calvin pani aluse ühele suunale reformatsioonist(kalvinism) ja sealt edasi levis see Prantsusmaale.
Inglismaa: Henry VIII oli kuningas, tahtis naisest lahutada ja kiriku juhtimisel oleks varandust juurde saanud. Tekkis anglikaani kirik, kuningas oli kirikupea ja kasutati inglise keelt. Tema tütre Mary ajal toimus kodusõda, sest Mary püüdis katoliiklust taaskehtestada. Hiljem, Elizabeth I ajal, tuli anglikaani kirik tagasi.
Prantsusmaa: Esialgu jättis ükskõikseks, hiljem levis kalvinismina( hugenotid ). Vallandus kodusõda, pärtliööl(16saj) tapeti palju hugenotte. Valdavaks jäi katoliku usk.
Skandinaavia: Levis väga kiiresti. Linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, toimusid pildirüüsted.
Vastureformatsioon :
Tulemused: muutused katoliku kirikus – katoliku kiriku sisene uuendusliikumine,
Jesuiitide Ordu – 1540 aastal loodud, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus.
Inkvisitsioon – seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise.
Hispaania oli luterluse vastu, Felipe II toetas vastureformatsiooni , ta saatis Madalmaadesse mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Paljud surid, paljud pagesid Saksamaale. Tekkis Euroopa esimene vabariik Holland .
Reformatsiooni tulemused:

Ristiusu lõhenemine

Euroopa usuline lõhenemine

1555 – Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem.
Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud. Nt. kalvinism ( Johann Calvini rahatud protestantlik usuvool , luterlus ja anglikaani kirik.
Predestinatsioon – J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus.
Võitmatu Armaada – Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla.
30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 – 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada. Tänu sellele jäi Saksamaa endiselt killustatuks, üheski riigis usupööret ei toimunud. 1648. Aastal kirjutati alla Vestfaali rahulepingule, kumbki pool ei saanud end võitjaks pidada. Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüd ka kalvinismi .