Kunstiliigid ja rakendusvõimalused (0)

Kunstiliigid ja rakendusvõimalused
•Kunstiliigi määravad materjalid ja töövahendid
•Sisuks peaks olema praktiline tegevus, vaatlemine , arutluste käigus küsimuste esitamine, töövahendite käsitlemise oskuste omandamine ning tutvumine mitmesuguste materjalide ja töövahenditega
Kunstivahendid ja meeled
•Kunstivahendeid käsitsedes areneb lapse ruumiline mõtlemine, koha-, vormi-, materjali- ja värvitaju
• Meelte arendamine – nägemist, kuulmist, kompimist, lõhnataju
•Töövahendite valimise põhimõte: mida väiksem laps seda suuremad tööpinnad ja –vahendid
•Töövahendi käesoid: nt linnuke
5 Kunstitegevuse ohutusnõuded
Tööriistu tuleb kasutada ettenähtult
Pane materjalid ja tööriistad ära, kui sa neid ei kasuta
Hoia kunstivahendeid eemal silmast, suust ja näost
Kui värv läheb põrandale, lauale või toolile, aita see ära puhastada . Hoiata teist kui põrand on märg
Kui oled lõpetanud kunstitegevuse ja aidanud ära koristada , pese käed puhtaks
6 Joonistamine
Joonistamine on jälje jätmine pinnale
Kasutatakse erinevatel eesmärkides: lõplik viimistletud joonistus , kunstitöö kavandamine ja visandamine
Joonistatakse nii põrandal, laua taga, püsti seistes, kõhuli olles
7 Joonistusvahendid
• Pliiatsid
•Värvipliiatsid
•Söepliiatsid
•Pastellid
• Tindi - ja viltpliiatsid
•Kriidid
•Tušš jm
8 Pliiatsi ajalugu
Juba ürgajal märgati, et söega või tules söestunud kepiotsaga saab joonistada koopaseintele
1795.a patenteeris prantslane Nicolas Jacques Conté grafiidipulbri ja savi segust pliiatsisöe valmistamise meetodi. Umbes 1798. a avastas sama meetodi Viinis Josef Hardtmuth, kes segu savisisaldust muutes valmistas eri kõvadusega pliiatseid
1843. a leiutas inglise kunstnik William Brockedon menetluse grafiitpulbri pressimiseks pliiatsisöeks
Nüüdisaegse pliiatsite tootmise tehnoloogia rajas saksa tööstur John Lothar von Faber (1817-1896)
Praeguse hariliku pliiatsi südamik on valmistatud peenestatud grafiidi, savi, sideaine ja rasva või vaha segust
9 Pliiatsid
Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule
Paljusid pliiatseid, sealhulgas kunstis kasutatavaid, märgistatakse Euroopa süsteemis, mille skaalal on tähised "H" ( hard 'kõva') ja "B" (black 'must') ning "F" (fine point ' terav '). Tavaline kirjutuspliiats on "HB".
Kunstipliiatsite komplektis on tavaliselt järgmised pliiatsid:
9H8H7H6H5H4H3H2HHFHBB2B3B4B5B6B7B8B9B
Kõige kõvem → Keskmine → Kõige pehmem
10 Harilik pliiats
Hariliku pliiatsi südamiku valmistamiseks segatakse pasta veest, savi ja grafiidi pulbrist
Pärast segamist pressitakse segu, nii et moodustuvad südamikuniidid, mis lõigatakse seejärel parajateks tükkideks
Kuivanud ja kõvenenud südamikud pannakse metallkastidesse raskete metallplaatide alla, et nad järgneval kuumutamisel ei kõverduks
Kuumutamisel muutub savi kõvaks
Pärast jahtumist kastetakse südamikud palmiõlivanni, et pliiats hästi libiseks
11 Harjutusi pliiatsiga joonistamisel
•Viirutamine – tõmmatakse paralleelseid jooni, heledama koha saamiseks hõredamalt, tumedama koha saamiseks tihedamalt
•Risti viirutamine – tehakse kaks või kolm erinevate nurkade all läbivat paralleelsete joonte kogu
•Varjutamine – toon- ja värviüleminekute saamiseks joonistatakse paralleelseid jooni, vajutades pliiatsile kas tugevamalt või pehmemalt
• Sfumato ehk toonide ja värvinüansside sujuv vaheldumine – teise paberitükiga hõõrutakse pliiatsi värvipigmente paberisse
• Heleduse esiletoomine – kustutatakse tumedaid pindu kustutuskummiga või heledaid laike valge plaatsiga tumedale pinnale
12 Värvipliiatsid
Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest , vahadest, sideainetest ja mineraalsetest täiteainetest
Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist (pigmenti rohkem kõrgem kvaliteet)
Värvipliiatsisüdamikud kuivatatakse kuivatusahjus
Paremaks libisemiseks käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast rasvavannist
13 Harjutused värvipliiatsitega joonistamisel
•Värviüleminekud – üks toon sulatatakse teise sisse
•Kihiti katmine – üks värv värvitakse üle teisega
•Pointillism – tehakse eri värvi punkte üksteise kõrvale
•Sgraffito – värvitakse erinevat värvi värvikihid (heledamast tumedamani) ja kraabitakse terava asjaga tume värv maha
•Suleefekt – alumine pind värvitakse üle heleda värviga ja kaetakse see üle sama värvi pisut heledama tooniga
•Põhivärvide segunemine – põhivärvid segatakse omavahel
•Poleeritud pind – paber kaetakse valge pliiatsiga
•Värvide sulatamine – värvitud pinna ülevärvimine
Akvarellpliiatsid
Akvarellpliiatsiga annab luua mitmeid erinevaid akvarellmaali efekte
Akvarelltehnikad
Kasutada kolme erinevat akvarelltehnikat
•“Kuiv kuival ” – kuiva pliiatsiga joonistada kuivale paberile ning hiljem töödelda joonistust märja pintsliga
•“Kuiv märjal” – märjale paberile joonistada kuiva pliiatsiga. Tulemuseks on intensiivsed toonid ja kergelt sulanduvad jooned
•“Märg kuival” – värvi võib võtta märja pintsliga ka otse pliiatsilt ja kanda see siis otse kuivale või märjale paberile
NB! Akvarellpliiatsit ei tohi kasta otseselt vette, sest see kahjustab pliiatsi puit osa
Tehnika teostamise viise
Suured pinnad Suurte pindade ühtlaseks kerge värvikihiga katmiseks tuleb paberipind märjaks teha, sellele noaga kergelt pliiatsi söe puru kraapida ning seejärel laia ja pehme pintsli ja rohke veega laiali ajada
Palett Toonide segamiseks võib kasutada paberit. Selleks tuleks kanda segatavad toonid paberile ja siis pintsliga võttes tööle üle kanda
Paber Akvarellpliiatsitega töötamiseks sobib eelkõige akvarellpaber
Alusjoonised Võib kasutada heledamat tooni akvarellpliiatsit või siis harilikku pliiatsit, mis annab tööle omanäolise efekti jäädes joonise alt kohati läbi kumama
Pliiatsi eest hoolitsemine
Alati peale veega töötamist tuleb pliiatsi otsi pehme paberi või riidega kuivatada
Söepliiatsid
Söepliiatsid ja - pulgad on pehmed
Joonistamiseks võib kasutada nii puusütt kui grillsöetükke
Töö fikseeritakse fiksaatoriga (n lakiga)
Harjutused söepliiatsitega joonistamisel
•Toonimine – tumedamad jooned tehakse otsaga, heledamad küljega, samuti hõõrutakse pinda näpuga
•Laialihõõrumine – pinda hõõrutakse näpuga või vatipulgaga laiali
•Heledad pinnad – tehakse kustutuskummiga
19 Tindi- ja viltpliiatsid
•Need on vildist või nailoni otsaga pliiatsid
•Viltpliiatsid on ümara või kalligraafia ehk ilukirja jaoks lõigatud otsaga
• Tint kuivab kiiresti, seega pannakse peale kasutamist kork kohe peale
•Enamik viltpliiatseid on vees lahustuvad
•Erinevad markerid: veekindlad, kuldsed, hõbedased jne
•Harjutusi tindi- ja viltpliiatsitega: punk, joon (sirge, laineline jne), erinevad pinnad, märjaks tegemine jne
Kriidid
•Enamik kriite on kaetud ümbrispaberiga, mis kriidi kulumisel eemaldatakse
•Murduvad kergesti, välditakse liiga tugevat vajutamist kriidile
•Hoitakse käes nagu pliiatsit
•Vajadusel teritatakse noaga
•Kriidid jaotatakse omaduste järgi 4 rühma: kuivpastellid, õlipastellid, rasva- ja vahakriidid
Kuivpastellid
Kuivpastellid jätavad karedale paberile tugeva joone (tahvlikriidid, asfaldikriidid)
22
Harjutused kuivpastellidega
•Värvide segamine – eri värvi jooni tõmmatakse üksteise peale
•Hajutamine – eri värvi jooned hõõrutakse sõrme või vatipulgaga laiali
•Värviüleminekud – kriidi küljega tõmmatakse iga järgnev värv ka pisut üle eelmisest
•Erinevad jooned – erinevad jooned kriidi otsaga ja küljega
• Murtud värvid – tõmmatakse eri värvi jooni
•Heleda ja tumeda üleminekud – tumeda kriidiga tõmmatakse mõned jooned, nendevaheline pind tõmmatakse üle tumedama värviga siis tõmmatakse tumedam pind üle valgega ja hõõrutakse värvid vatitupsuga laiali
Õlipastellid
Õlipastellid on rasvased
Teritamiseks kasutatakse paberinuga
Joonistamiseks sobib kare paber
Harjutused õlipastellidega
•Hõõru värvid segunema – kata lisapaberile kaks värvi üksteise peale ja hõõru sellega valget paberit
•Lühikesed jooned üksteise kõrval
•Lühikesed katvad jooned
•Tärpentiniga katmine – hõõru valmis pilt lõhnata tärpentiniga (või toiduõliga) üle, tekib maaliline tulemus
•Sümmeetriliste kujundite saamine – joonista pool kujundist, murra paber pooleks, hõõru üle ja tee lahti
•Topeltjoonistused – peegelpilt teisel küljel 25
Vahakriidid
Pehme joonega kriidid
Kriidid on tugevad, ei murdu kergesti ja lähe hõõrudes laiali
Harjutused vahakriitidega
•Hõõrumine – erinevad värvid kanatakse paberile ja hõõrutakse lapiga (poleeritakse), värvid sulanduva
•Läbihõõrumine – faktuuride väljahõõrumine: nöörid, linool - ja puulõige
•Transparent – värvitakse karestatud pärgamentpaberi mõlemad pooled
•Vahakriidiga sulatatud pilt – pooleksmurtud paberi ühele poolele joonistatakse pilt, töö murtakse pooleks ja triigitakse üle
•Vahakriibe – joonistatakse aluspilt, kaetakse musta tuššiga, kuivatatakse ja kriibitakse nõelaga aluspilt välja
•Dekollaaž ehk värvikihtide mahavõtmine – üksteise peale kantakse 2-3 kihti värvi, heledast tumedamani, motiiv lõigatakse vahakriidiga pinda
Maalimine
Värvidega pildi loomine
Paber, pintsel ja lisaks värv (pintsli pesemine)
30 Maalimisvahendid
•Plakati- ja guaššvärvid
•Akvarellid
•Akrüülvärvid
•Tušš ja tint
Pintslid
Pintslid (maalripintsel)
Kvaliteedi kontroll: pintsliotsa teravus, karvatugevus ja imavusvõime
Mida paksem värv seda tugevama karvaga pintsel
32 Plakati- ja guaššvärvid
• Tuupides, purkides ja nõudes
• Kattevärvid
• Kuivades muutub värv heledamaks ja tuhmimaks
• Peale kuivamist saab uuesti katta
Guaššvärvidega pindade katmine
• Värvi hulka segatakse PVA- liimi
• Pind kaetakse enne värvimist pulgaliimiga
Akvarellid/vesivärvid
Akvarell on maalitehnika , mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile
• Tuubis, briketina, tabletina
• Kuivades muutvad heledamaks
• Erinevate toonide saamiseks lisatakse vett
35 Harjutused akvarelliga
• Kuiv kuivale tehnika
• Märg märjale tehnika
• Värvi imemine – kasutatakse vatitupsu, kuiva pintslit , salvrätti, käsna jms
36 Akrüülvärvid
• Erksad ja veekindlad
• Tuubides
• Võib segada veega
Harjutusi akrüülidega
•Paber kaetakse värviga ja tehakse erinevate vahenditega mustreid (papitükk, plastkahvel jne)
•Värvi lahjendamine veega ja tavavärvi kasutamine koos
•Papitükiga maalimine
Tušš, tint
•Tušši on vees lahutuvat ja veekindlat
•Tušš on koostiselt paksem kui tint
•Kasutatakse sulgesid ja pintslit
39
Harjutusi tušši ja pintsliga
•Kasutatakse pintsli erinevaid osi
•Kasutatakse erinevaid toone
•Tuššitilgad
•Tušijoonised märjale paberile
•Akvatušš – joonistatakse guaššvärvidega pilt, mis kaetakse tušiga üle, kuivatatakse ning pannakse jaheda voolava vee alla
40
Trükkimine
Trükkimine on trükiplaadiga või mõne esemega jälje jätmine
Eristatakse kõrg- ja sügavtrükki, milline osa paberile jälje jätab
Trükiplaadile pannakse värvi, värv “trükkub” paberile ja seda paberit nim tõmmiseks
Trükkimiseks sobivad värvid: trüki-, vesi- akrüül- ja riidevärvid
Trükkimiseks sobivad õhemad ja siledamad paberid. Enne trükkimist tehakse paber niiskeks
Templid
•Käed, sõrmed, jalad (nina)
•Kork
•Švamm (käepidemeks pesulõks)
•Kustutuskumm
•Papp
•Õhupall
• Aedviljad
•Looduslik materjal: puulehed, õisikud jne
• Vahtplast
•Silindertempel: papptorule liimitakse kas nöör, kangas jne
42 Trükkimine
•Värv templi peal
•Materjal aluse peal – värvitakse alus, raputatakse peale sulgi jne, niisutatakse paber ja asetatakse see alusele, hõõrutakse
•Siidipaberitrükk – aluspaber kaetakse värviga, lõigatakse siidpaberist kujund ja asetatakse värvi sisse
43 Erinevaid tehnikaid
•Pritsimistehnika
•Puhumistehnika
•Paberbatika
•Soolatehnika
•Tärklisepildid
•Kliistrimaal
•Kefiiripaber
•Tilgatrükk
•Marmorpaber jne