Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Külmale maale" (3)

2 HALB
Punktid
K�lmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on v�sinud raskest t��st ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub ta��e saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu v�tta , kuna h�beneb oma vaesust ja n�lga . Ann on rikka mehe t�tar , aga tema k�igest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja �dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja k�lm ning hanged s�gavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb k� rvale astuda m�ne kihutava ree eest . Mihkel r��gib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani k�est laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle v�eti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks k�rdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve p�eva kuidagi vaiksed . K�lla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja r��gib ,et lapsed on varastamisega vahele j��nud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on l�hikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda n�ljast teinud . Karistamise asemel annab ta lastele saia , mis ta viimaste kopikate eest ostis . Muidu in Jaan aus mees , temale on k�ige t�htsam ausus . Kuna Jaanil puudus t�� , polnud ka raha . Laadale viidi lehm , lapsed nutsid , aga s��a oli vaja . Lehm m��di h�dise seitsme tubla eest maha , kuna kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab . �hel ��l tulid V�ljaotsa saunu teek�ijad , kes osutusid K�verkaela - Jukuks ja Naarikvere - vanaks . Esmalt s��di ja joodi ning alles p�rast tehti alles juttu , miks tuldi . Jaan sai vihaseks . Hoolimata sellest , et talle suurt tasu lubati , l�i ta K�verkaela - Juku ja Naarikvere - vana koos oma kraamiga saunast v�lja . Peagi saabusid tema sauna �le vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga , kes oli Anni isa ja kellele ei meeldinud see , et Ann ja Jaan omavahel l�bi k�isid . Midagi leitud . kuna midagi ei olnud leida . Sauna saabus ka Ann , kes isa minema ajas , kuna polnud ette n�htud , et V�ljaotsa saun tuleks l�bi otsida , see oli Andrese oma jonn . See k�is Jaanile k�vasti au pihta , kuna oli ta nii vaene kui tahes , oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud . See oli talle solvav . Peagi sattus Jaan k� rtsis kokku Kohi - Kaarli , K�verkaela - Jukuga ja Hansuga . Koos joodi k�rakat ja j�lle pakuti Jaanile kerget raha tegemise viisi , et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks , Kuna Jaan oli joonud , hakkas ta teistele meestele s�prust pakkuma ja need n� udsid , et Jaan nendega �hineks , makstes talle isegi kolm rubla k�siraha . Jaan l�ks l�bi lume kodu poole , kui m�rkas �kki inimesi �he talu poole suunduvat . Sai teada , et on T�nu - J�ri piiblitund , otsustas temagi sinna minna . Mees l�ks taha nurka ja istus pingile . Ta pingutas palju ,et mitte magama j��da , aga l�puks j�i ta ikkagi magama ja suust tulid viina aurud . Virgu Andres kasutas selle oma k�nes �ra , et vaest saunikut veel rohkem h�bistada . Kui jutlus l� ppes , kadus Jaan v�lgu kiirusel kodu poole . Oldi teda ju avalikult h�bistatud , milles ta ka ise mingil m��ral s��di oli . Kodus aitas ema ta riidest lahti . Jaan r��kis ,et leidis teenistust ja sai kolm rubla k�siraha , aga keerutas , kust ta sekke teenistuse leidis , Ta r��kis ja r��kis ning hakkas l�puks lahinal nutma . Kui Jaan maga oli j��nud , saabus Virgu Anni , t�i s��a ja andes selle Kai k�tte . Jaan ei tohtinud sellest midagi teada , kuna talle ei meeldinud armuannid . Anni palus Kailt , et ta ei r��giks pojale , et ta seal oli k�inud ja paluks Jaanilt , et ta enam k�rtsis prjutamas ei k�iks . Kuuldused Jaani " v�gitegudest " levisid ruttu . Eriti Virgu talus . Anni vanem �de , pea abielluv Mari oli ka piiblitunnis olnud ega saanud Jaani k�itumist kritiseerimata j�tta . Pidi ta k�ik ju �ele nina alla h��ruma ja Jaani m�nitama . Hommikul �rkas Jaan ahastade ja eelneva �htu meelde tuletas , tabas teda ahastus . Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia . aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljap�eva leida ja n�gi , kui raske oli emal raha k�est anda isegi siis , kui sai teada raha p� ritolu . P�hap�eval l�ks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut l�ks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest s��a ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda k� rtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees v�lglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda n�hti koos sellise p�ttiga nagu seda on Kaarel , eriti tundis ta h�bi Anni ees . Aga mis tehtud see tehtud . Ta l�ks masendunult koju . ��sel saabus talle k�laline - Anni . Jaan r��kis , kuidas lood on . Anni palus ,et sa saadaks kellegi teise neljap�eval raha viima , aga Jaani arust pole see �ige . Lepiti kokku , et Jaan viib neljap�eval raha tagasi ja ei kohtu enam Kaarli ega Jukuga , kuna neil halb kuulsus on . Neljap�eval v�ttis Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla , j�ttes �lej��nud tulevikuks . Jaan p��dis asjatult . Koos joodi j�lle k�rakat ja peagi oli tagaj �rg k�es . Tormisel ��l tulid Jaani juurde Kohi - Kaarel ja Hans Mutsu koos varastatud kraamiga . N��d libastuski Jaan sellel libedal teel ja n�ustus kraami varjama . Hommikul r��kis ta emale , kelle silmad s�rasid seda tohutut kraami n�hes . Jaan keelas tal sealt midagi v�tmast , olgugi , et kraami omanikud olid selleks loa andnud . Kui lapsed koolist tulid ja ta n�gi , kui n�ljased nad on , et isegi leib ja soolavesi ei peleta n�lga , andis ta emale loa natuke liha praadida . Ise ta liha ei puudutanud , aga Mikk , Mann , Kai ja isegi Liisu seda aplalt s�id . Siis astus sisse Anni , kes tundis kohe liha l�hna ja Jaan leiutas , et nad tapsid kesiku �ra ja sealt see liha tuligi . Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema samas � tles neile , et need siia rohkem ei tuleks , ehk siis kui Jaan uue elukoha leiab , sest saunast pidid nad v�lja kolima Andrese k�sul . Mikk ja Mann j�id haigeks , peagi ka Liisu ja Kai . Liisu ei toibunudki vaid suri . Mikk ja Mann paranesid . aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja . Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema , kuna h�da ajab h�rja kaevu . Jaan kutsus emale kiriku� petaja , kuna Kai seda n�udis . Kuid Jaanil ei olnud kiriku�petajale rubla maksta . Kiriku� petaja pidas epsli maha ja tundis end solvatuna . Samuti tundis ka Jaan ennast halvasti . Peagi ilmus Kohi - Kaarel v�lja ja andis Jaanile �lesande viia laadale �ks hobune ja maha m��a . Jaan l� kski ��sel teele , kartusest �le �la vahtides . Laadal m��s ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha . Ta kohtas Hansu , kellega mindi koos k�rtsi . Peagi ootas Jaani ees kodutee , kuid siis tuli julgus ja suur rahahimu , et kui raha oleks tema oma , sellest rahast kuulub talle vaid v�ike osa . ��repealt oleks ta teepealt hobuse varastanud , aga teda segati ja asi j�i katki . Selle eest varastas ta �hest saanist saapad . Ta j�udis peaaegu koju ja n�gi ,et Virgu Anni kambris p�leb tuli . Ta n�gi teda palvetamas ja nukrana oma toas . Jaan pani sauna poole jooksu ja viskas saapad minema , oleks rahagi visanud , kui tuli meelde , et see pole tema oma . Siis vapustas �ldsust suur r��v . Piivam�e vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse . viidi �ra �le 500 rubla ja kaupa �le 300 rubla v��rtuses . Peagi leiti ka esmased s��dlased - Jaan Vapper , Kaarel Lind ja Juhan Melberg . Tunnistajate Mart Saare ja Juula Sibula �tlused olid tihti vastandid , kuid kolm meest anti kohtu alla . Kaarel ja Juhan m�isteti s��di , Jaani p��stis Anni vale tunnistus , et Jaan olevat sellel ��l tema juures olnud ja ennem ta seda r��kida ei julgenud , kuna oma isa kartis . Muidugi l�i Andres oma t�tre kodunt v�lja . Anni l�ks teenijaks ja oli ise v�ga rahul . Jaan korjas oma pere kuskilt talu nurgast kokku ja suundus linna , kus leidis �he kitsukese korteri ja l�ks ehitusse t��le . Ilus elu aga ei kestnud kaua . Vahele j�i kauba varjaja Joosep Vahi , kes muidugi k�ik nimed �les andis , lisandus ka muidugi Kaarli ja Hansu nimed . Tuli uus kohtuprotsess . Kaarel m�isteti Siberisse ja temast j�i maha perekond , kelle toitja ta oli . Vahistati ka Anni , vale tunnistuse andime eest , ka teda ootas ees s�it Siberisse . Annile oli vanglaelu eriti raske , aga ta oli kange t�druk ja sai hakkama . Jaanil ja Annil tuli v� imalus abielluda , mida nad ka kasutasid , et siis koos Siberisse s�ita . Laulatus toimus �hes hallis kongis , kus olid kohal m�ned vangid ja Jaani pere. Peagi seisis ees s�it Siberisse . Naised olid �hes vagunis ja mehed teises . Annit ja Jaani oli saatmas Kai , Mikk ja Mann . Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas s�numeid . Ta ei oleks nii rahul olnud , kui ta poleks teadnud , et Anni j��b Jaaniga . Vagunid hakkasid liikuma ja Jaan teadis , et n�eb oma peret viimast korda , ees on uus elu koos Anniga . Kai saatis oma poega ja miniat kaua , teades , et n�eb neid viimast korda ...
Külmale maale #1 Külmale maale #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor OlenSeeKesOlen Õppematerjali autor
raamatu kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Külmale Maale-Eduard Vilde
2
docx

"Külmale Maale" Eduard Vilde

"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde p

Kirjandus
Külmale maale-E-Vilde realistlik romaan
5
docx

"Külmale maale" E. Vilde realistlik romaan

teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini [1]. Aastatel 1920­1923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan

Kirjandus
Külmale maale - Eduard Vilde romaan
8
docx

Külmale maale - Eduard Vilde romaan

"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä

Kirjandus
Külmale maale
4
odt

Külmale maale

KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega s?

Kirjandus
Eesti realism Eduard Vilde Eesti draama tõus August Kitzberg
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. Need olid Jakob Mändmets, Tammsaare, Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk, Jaan Lintrop, Oskar Luts. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängis. Uue põlvkonna realistidele oli iseloomulik, et tegelaste elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus ­ iseloom, eluhoiak, kompleksid ja elueesmärgid. 2) Eduard Vilde elu ja looming (romaanid "Külmale maale" ja "Mäeküla piimamees", ajalooliste romaanide triloogia, näidendid "Tabamata ime" ja "Pisuhänd") Elulugu Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike ­ jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. Kesiseks võib pidada ainult Vilde luuletuste kirjutamist. Eduard Vilde sündis Virumaal Pudivere mõisas 1865. aastal mõisa kupja perekonnas. Veidi aega

Eesti keel
Külmale maale-lühikokkuvõte
1
docx

"Külmale maale" lühikokkuvõte

Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan ­ raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni ­ oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku ­ tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres ­ oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma. Teel koju kohtub Jaan teisegi vaesega, kes temalt laenu kü

Kirjandus
Ed-Vilde-Külmale maale-sisu kontroll
2
rtf

Ed. Vilde „Külmale maale” sisu kontroll

Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni otsus Jaani suhtes? Lub

Eesti keel
-Külmale maale-
2
doc

''Külmale maale''

''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse. ''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan jäi haigeks ja sellest

Kirjandus




Kommentaarid (3)

DrLife profiilipilt
Boris Rost: ärge laadige alla,kogu tekst on üleval olemas,laadite alla ainult samat asja!
20:47 11-10-2011
 profiilipilt
: Hea materjal, aga õigekiri on 2.
19:27 03-03-2011
TomTom2 profiilipilt
Toomas Torm: abivalmis kokkuvõte aitähh
16:47 22-08-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun