Korvpall (2)

Riin Tooming
Mustvee Gümnaasium
12.klass
Korvpalli ajalugu:
Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith . Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus.
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledžis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte – kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng.
Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi “Majak” näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ “Majakis” või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija).
Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar Resev –Resel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja.
Korvpall on spordiala , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi.
Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa .
Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904 . aastal Saint Louisis.
Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele.
Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959 ) ja karikavõitjatele (mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates 1975. aastast).
Kokkuvõtlikult korvpalli sünniaastaist Eestis:

• 1913.a. – esimene kord korvpall Eestimaa pinnal Narvas
  
• 1916.a. – korvpalli kui spordiala algusaasta
  
• 1919-1920. hooaeg – reaalse harrastamise esimene hooaeg
  
• 1920.a. – korvpalli kui võistlusspordi algus Eesti
  

Väljak:
Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.
Pall:
Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga . Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.

Mängu eesmärk:

Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener , kes vastutab:

• meeskonna taktika eest
  
• vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid ) kohtunikule esitamise eest
  
• vahetusest kohtunikule teatamise eest
  

Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.
Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. Mäng algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.
Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile . Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni.
Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on kontakt, liikumine palliga , põrgatamine ja ajapiirangud.

• palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas .
  

Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.
Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda.
Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga).

Mängijate positsioonid:

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused:

• peab olema osav lähivisete sooritaja .
  
• peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.
  
• peab resultatiivselt lauapalle võtma.
  

August Sokk
August Sokk on sündind 3.novembril 1935.aastal Tartus ja surnud 5.jaanuaril 1987.aastal Tallinnas.Ta oli Eesti tuntud korvpallur ja treener, kelle juhendamisel treenisid meie omaaegsed tipud .Ta oli olümpiavõitja Tiit Soku isa.
Lõpetas 1955.aastal Tartu 5.keskkooli, õppis 1955-1957 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ajalugu ja 1957-1959 Tartu Riiklikus Ülikoolis Kehakultuuriteaduskonnas.
Alustas korvpallimängu 1948.aastal Georg Rekkeri õpilasena.Treeninud on ka Edgar Naaritsa, Valentin Steinbergi, Ernst Ehaveeru ja Ilmar Kullami juhendamisel.
1953.aastal tuli ta Eesti koondises Nõukogude Liidu noortemeistriks.Juba 16-aastaselt võeti ta täiskasvanute meeskonda.
1955-1964 kuulus „Kalevi” esindusmeeskonda ja Eesti koondisesse.Ta oli ka NL-i koondise kandidaat ja meeskonna kapten ning pälvis eriauhindu.
Saavutused:

• 1955.aasta NL-i meistrivõistlustel 5.koht
  
• 1964.aastal NL-i meistrivõistlustel ja 1963.aasta NL-i rahvaste spartakiaadil 6.koht
  
• 1955a.,1958a. ja 1959a. Eesti meistrid
  
• 1956-1958 ja 1964 karikavõitjad
  

1960-1963 töötas treenerina Võrus, 1963-1972 EPA LSK-s.1973-1980 oli Eesti koondise ja „Kalevi” esindusmeeskonna vanemtreener.Juhendas 1980-1981 „Ehitaja”, hiljem TPI meeskonda, kes tulid Eesti meistriks 1984. ja 1985.aastal.1974.aastal oli ta ENSV teeniline treener.1980.aastal „Kalevi” auliige.
Mõned tema õpilased: Raivo Aljaste, Aleksei Tammiste, Avo Jans, Jaan Orav, Jaak Aaviksoo , Ivar Raig ja Ignar Fjuk.
Avaldunud kirjutisi „Kehakultuuris” ja päevalehtedes.
Abikaasa Liana Sokk on sündinud 28.detsembril 1934.aastal Rakveres , kuulus 1954-1957 Eesti iluvõimlemiskoondisesse.
Tema poja, Tiit Soku, eestvedamisel toimub 2002.aastast alates August Soku mälestusturniir nimega Reval Hotel Central Cup.