Valktehiskiud (2)

VALKTEHISKIUD
SISUKORD
1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3
2. Saamislugu .....................................................................................................................................4-5
3.Tootmine..........................................................................................................................................6
4.Omadused.....................................................................................................................................7-8
5.Kasutamine .....................................................................................................................................9
6. Hooldus .........................................................................................................................................10
7.Kokkuvõtte......................................................................................................................................11
SISSEJUHATUS
Valktehiskiud võivad olla nii loomsed kui taimsed. Loomsete hulka kuulub piimavalk ehk kaseiin ja taimsete valkkiudude hulka kuuluvad sojavalk , maisivalk ja maapähklivalk. Enamasti toodetakse kaseiinkiudu, kuid ka mingil määral sojavalkkiudu, maisi- ning maapähklivalkude tootmine on lõpetatud.
Valktehiskiudude omadusi on kõige parem iseloomustada kaseiinkiu järgi. Üldiselt on valktehiskiud soojapidavad, villa värvidega hästi värvitavad, ka villa vastu allergilisele inimesele ihusõbralikud, tundlikud leelistele ja hapetele, katkemispikkus kuivas ja märjas olekus jääb alla teiste keemiliste kiudude omale.
Tegemist on nõrkade kiududega, mistõttu on nende kasutusala on üpris kitsas. Nii kaseiinkiudu kui sojavalku kasutatakse üksnes segatult.
Selleks, et kaseiinkiust materjali hooldada tuleb silmas pidada mitut olulist asja. Näiteks ei tohi saada kiud märjaks, sest siis muutub ta nõrgaks ning hakkab kiiresti hallitama. Kaseiinkiudu ja teisi valktehiskiude tuleb käsitleda õrnalt ning kuivatada tasapinnaliselt.
Pole välistatud, et tulevikus võetakse maisi ja maapähklivalgud uuesti kasutusele ning täiustatakse tänu neile rõiva- või tekstiilitööstust.
1.SAAMISLUGU
Valktehiskiud on pärit I Maailmasõja ajast.Valktehiskiud saadakse, kui loomseid kiu jääke töödeldakse valgumolekulidega,et saada pikemaid ,pehmeid ning vastupidavamaid kiude .Kõige tuntum valktehiskiud on kaseiinkiud (piimavalk).Kaseiin pärineb 14.sajandist,kui kunstnikud kasutasid kaseiini sideainena värvides.Praegu valmistatakse valktehiskiust T-särke, voodipesu ,rätikuid ning ihupesu.
Esimene katse valmistada valktehiskiudu(Vandura siid ) toimus 1894.aastal ,mis ei osutunud kuigi edukaks.Teine katse ,mille tegi 1904 .aastal Saksa keemik Todtenhaupt ei olnud samuti edukas,kuna kiul puudusid pehmuse ja painduvuse omadused.Alles 1924 ja 1933 aastatel õnnestus Itaalias Antonio Ferettil luua õigete omadustega kaseiinikiud(Lanital).Itaaliale järgnesid toodanguga ka teised riigid nagu Saksamaa, Inglismaa, Holland ja Ameerika Ühendriigid.Kaseiin ei olnud ainuke valk ,mida kasutati.Valkkiu tootmisprotsessis kasutati veel maisi-, soja - ja maapähkli proteiine.Kaseiinkiudu valmistati sõja ajal ,et toota odavamat villa sarnast materjali.Omadustelt kattubki kaseiinkiud kõige rohkem villakiuga.Et eristada kaseiinkiudu villa omast, tuleb kasutada mikroskoopi.See näitabki kui sarnaste omadustega nad omavahel on.
Teine levinum valktehiskiud on sojaproteiinkiud.Sojakiu leiutas 1937 .aastal Henry Ford - Ford Motor Company asutaja . Ta valmistas sojakiust lipsu , ülikonna ning oma naisele mantli. Fordi istmekatetel oli samast materialist polster .Pärast seda tootmine vähenes, kuid uuesti taasavastati see 1998. aastal.Praegu ”rohelisel ajastul” väga populaarne.Sojakiust rõivastel on mõningad paremad omadused isegi kui kaseiinkiust valmistatud riietel .Sojakiud sisaldab 18 erinevat mineraaltoiteainet ,mis imenduvad läbi naha ja on ka antibakteriaalne.Sellepärast kasutatakse valktehiskiude väga palju meditsiinis.
Mõned erinevad valktehiskiud:
Lanital- 1935.a Antonio Feretti poolt loodud valktehiskiud (kaseiinkiud).Sõna on moodustunud kahest erinevast sõnast Itaalia ja vill (itaalia keelest tõlk.- lana ).Nagu nimigi ütleb oli tegemist villa ja piimavalgu segamisel saadud kiud.
Merinova-küüliku karvadest ja piimavalgust saadav vildi taoline materjal.Valmistati põhiliselt mütse.Tootmine katkestati 1960.aastal.
Aralac-1940. aastal Ameerikas töödeldud tehiskiud.Põhiline odavam kiud ,mis asendas villa sõja ajal tekkinud vaesuses . Tema nimi oli saadi Ara - American Research Associates + Lac - ladina keeles piima.Et kangal tekkis hapupiima taoline lõhn ja keemilised omadused ei olnud talutavad keelati see kiud ära.
1. Sojavalgust valmistatud lasterõivad
2.Sojavalgust valmistatud särk
2.TOOTMINE
Praegusel ajal on sojavalku kasutatud rõivad väga moes (pilt.1 ja pilt .2).Sojavalk annab luksust,pehmust ja on tervisele kasulik. Valmistatakse rõivaid nii beebitele kui täiskasvanutele.Kõige rohkem annab nahale tunda sojavalgust valmistatud pesu.See on pehme ja soe ja äärmiselt mugav.Beebitele valmistatakse ka sipupüke ja üleriideid.
1999.aastal õnnestus hr Li Guanqi Hiinas valmistada erakordselt pehme ja soe kashmiri ja soja seguga lõng.Nüüdseks on tegemist juba masstoodanguga.
Interneti kaubamajadest on võimalik osta väga erinevaid sojast valmistatud moodsaid rõivaid.Kampsuneid ,retuuse,särke ,tuunikaid jne.
Kaseiinkiududest valmistatud riided ei ole nii populaarsed ,kuna omadustelt jääb sojakiule alla,aga sellegipoolest kasutatakse enim haiglates ja hotellides ,kus puhtus ja hügeen on määravad.

3.OMADUSED

Valktehiskiud võivad olla nii loomsed kui taimsed. Loomsete hulka kuulub piimavalk ehk kaseiin ja taimsete valkkiudude hulka kuuluvad sojavalk, maisivalk ja maapähklivalk. Sojakiud on pehme, hästi drapeeruv, hea värvikindluse ja soojapidavusega ning hügroskoopne [1].
Teatavasti omavad valkkiudained nagu loomkiudainedki (villad, karvad ) häid soojus -isolatsiooni omadusi ja on villa värvidega hästi värvitavad, villaga segatult on nad tekstiiltehniliselt kui ka värvimis-viimistlustehniliselt hästi töödeldavad. Tehislikud valk- kiudained on ka üksikult võttes oma suurepärase pehme haarde ja soojuspidavuse poolest kõrgelt hinnatud. Valk-kiudained omavad villa ees paremust selles, et neist valmistatud esemed võivad otse ihul kanda ka need inimesed, kes villa suhtes on tundlikud [2].
Tehislike valkkiudainete füüsikalis-mehaanilised omadused jäävad tunduvalt maha teiste keemiliste kiudainete omadustest. Katkemispikkus on 9-13 km, eriti madal on nende kiudude katkemispikkused märjas olekus, mis ei ületa 3,5-4 km.Kiudude täiendavate käsitluste tõttu on võimalik kiu märgtugevust tõsta kuni 50% kuivas olekus [3].
Käesoleval ajal toodetakse valktehiskiududest ainult kaseiinkiudu ja vähesel määral sojakiudu. Kaseiinkiud tundub villataoliselt pehmena ja seda toodetakse lambavilla peenuse , läike ja säbarusega. Kaseiinkiud on pea sama tihedusega kui vill, samuti niiskusomaduste poolest meenutab lambavilla. Konditsiooniline niiskus on 10-13% [4].
Kaseiinkiu tugevus on väike, tõmbetugevus vaid 10 cN/teks, märjalt väheneb see 50% võrra. Märjalt kiud tursub ja tõmbub kokku, kuivab hästi. Venimisomadustelt sarnaneb kaseiinkiud lambavillaga, samuti saab kaseiinkiudu nagu lambavillagi kuumutamise abil vormida [4].
Kaseiinkiud (Pilt 1) võrreldes villakiuga on hapete suhtes tundlikumad. Leelislahuste suhtes on kaseiinkiudude vastupidavus veidi suurem kui villakiul, kuid lahjades leelislahustes on nad keemistemperatuuril täielikult lahustuvad. Suurim erinevus võrreldes lambavillaga on kaseiinkiu madal väävlisisaldus (umbes 0,7%, kui lambavillas on väävlit umbes 3,7%). Disulfiidsidemete puudumine ongi kaseiinkiu halvema keemilise püsivuse põhjuseks [4].Lisaks sellele on kaseiinkiud taaskasutatav ja bioloogiliselt lagundatavad [1].
Maapähklivalgud kaubandusliku nimega Ardil, on väga meeldivad, pehmed ja soojad taimsed kiud. Niiskusimamisvõimelt ja tugevuselt sarnanes see kiud lambavillaga. Vaatamata tema headele omadustele on selle tootmine kalliduse tõttu lõpetatud [5].
Maisivalgud (Pilt 2) on teine looduslik valkkiud, mida toodeti segamiseks puuvilla, viskoosi , lambavilla ja polüamiidiga [5].
Sojakiud (Pilt 3) on kolmandad looduslikusd valkkiud, mille omadusteks on pehmus, hästi hea drapeeruvus, hea värvikindlus ja soojapidavus ning hüdroskoopsus [1].
P Pilt 1. kaseiinkiud
Pilt 3. Sojavalkkiud
ilt 2. Maisivalgu kiud

KASUTAMINE

Kaseiini kasutatakse üksnes segatuna, tavaliselt lambavillaga, kuid ka lambavilla-viskoosi seguga või lambavilla-puuvilla seguga [5].
Tänu heale soojusisolatsioonivõimele ja segatuna villaga heale vildistatusele on kaseiin laialdaselt kasutatav kvaliteetse peenkübaravildi tootmiseks [6].
Kaseiinil on veel kasutusalasid nagu sokid (Pilt 2), lipsud, trikoopluusid, padjatäidis, vilt ehk soojapidavad tooted, mille tugevusele, eriti hõõrdekindlusele ei esitata kõrgeid nõudeid [4].
Taimset maapähklivalku kasutatakse kudumite valmistamiseks segatuna mariinovillaga vahekorras 50/50 [5].
Maisivalgust valmistati pealisrõivaid ja aluspesu , trikootooteid, suka-sokitooteid ja vaipu [5].
Sojakiude kasutatakse kallimate kiududega segi või ndende asemel näiteks sooja pesu valmistamisel(Pilt 1) [6], jõhvitaolist kiudu katsetas Ford autoistmete polstrimaterjalina [7].
Pilt 2. kaseiinist sokid
Pilt 1. Bodywarmer 95% sojavalk, 5 % spandex

HOOLDUS

• Hooldada õrnalt [8].
  
• Kuivpuhastus [8].
  
• Kiud kaotavad tugevuse märjaks saades [8].
  
• Ei tohi kuivama riputada ega kuivaks väänata [8].
  
• Kuivatada tasapinnaliselt [8].
  
• Ei tohi kaua niiskena hoida, vastasel juhul läheb see hallitama [8].
  
• Hoida leeliste eest, kahjustab kiudu või lahjade leelistega keemistemperatuuril kokkupuutudes lahustuvad kiud [8].
  
• Hoida tule eest, põlevad nagu juuksed [8].
  
• Mitte triikida.
  

KOKKUVÕTE
Olenemata oma väikesest kasutusalast on kaseiinkiud oma soojapidavuselt väga kasulikud kiud. Kuigi hooldada on valktehiskiude sama keeruline kui lambavillagi ning palju keeruliserm kui teisi kiude, saab sojakiudu väga edukalt kasutada sooja pesu valmistamisel.
Kõige rohkem saab kaseiinkiudu võrrelda villaga nende sarnaste omaduste poolest. Peale selle on nad hästi töödeldavad ning ei vaja näiteks värvimisel lisapingutusi.
Maisi ja maapähklivalgu tootmine lõpetati, kuid kaseiini ja sojavalgu tootmine jätkub. Kaseiini kasutati näiteks vildistamisel.
Hooldamisel tuleks kiude hoida leeliste, hapete ja tule eest, samuti ei tasu triikida. Kaseiinkiust kangast on väga kerge kahjustada, seepärast tuleb hooldusnõudeid eriti silmas pidada. Lisaks ei tohi kuivaks väänata ega kuivama ripudada ning kiud ei tohi märjhaks saada. Neid nõudeid silnas pidades säilitab kiud oma omadused.
Kiu tugevdamisel võib tulevikus kasutusala laiendeda. Tuleks pürgida selle poole ning lisaks sellele parandada teisi tehisvalkkiudude tekstiili tootmisele kahjulikke omadusi.
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

Tuulik, D.,(2010). Keemilised Kiud, power pointi esitlus

Kirret, O. (1961). Keemilised tekstiilkiudained.Tln: Eesti riiklik kirjastus, 50 lk.

Kirret, O. (1961). Keemilised tekstiilkiudained.Tln: Eesti riiklik kirjastus, 53 lk

Boncampre, I. (2000). Tekstiilkiud :käsiraamat, Tln.: Eesti Rõiva-ja Tekstiililiit (infotrükk), 201 lk.

Boncampre, I. (2000). Tekstiilkiud:käsiraamat, Tln.: Eesti Rõiva-ja Tekstiililiit (infotrükk), 202 lk.

Kirret, O. (1961). Keemilised tekstiilkiudained.Tln: Eesti riiklik kirjastus, 51 lk.

Boncampre, I. (2000). Tekstiilkiud:käsiraamat, Tln.: Eesti Rõiva-ja Tekstiililiit (infotrükk), 203 lk.

Fabrics.net. Meet the Azlons from A to Z: Regenerated& Rejuvenated. [WWW] http://www.fabrics.net/joan103.asp (28.12.2010)
3