Valktehiskiud (2)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heiki18 Õppematerjali autor

Valktehiskiud võivad olla nii loomsed kui taimsed. Loomsete hulka kuulub piimavalk ehk kaseiin ja taimsete valkkiudude hulka kuuluvad sojavalk, maisivalk ja maapähklivalk. Enamasti toodetakse kaseiinkiudu, kuid ka mingil määral sojavalkkiudu, maisi- ning maapähklivalkude tootmine on lõpetatud.
Valktehiskiudude omadusi on kõige parem iseloomustada kaseiinkiu järgi. Üldiselt on valktehiskiud soojapidavad, villa värvidega hästi värvitavad, ka villa vastu allergilisele inimesele ihusõbralikud, tundlikud leelistele ja hapetele, katkemispikkus kuivas ja märjas olekus jääb alla teiste keemiliste kiudude omale.
jne.

valktehiskiud proteiin sojavalk tehiskiud kaseiinkiud

Sarnased õppematerjalid

doc

Tehis ja sünteeskiud uurimustöö

.......................................................6 Bamboo Rayon............................................................................................7 Valkkiud......................................................................................................7 Sojakiud.........................................................................................................7 2 TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema

Keemia

docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea

Ettevõtlus

xlsx

Tekstiilkiud

lahustuvad kiud · Hoida tule eest, põlevad nagu juuksed · Mitte triikida. Muud tehiskiud Alginaat suurepärase soojuspidavusega, haiglatekstiilides, nt ei põle, väike märgtugevus, haavasidemed, kuid lahustub osaliselt vees, kasutatakse ka suka ja steriilsete omadustega. sokitööstuses Looduslik kummi tooraineks kasutatakse elastsed paelad, kautsukit. Kerge, keskmise trikootööstus, supelrõivad,

Materjaliõpetus

doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

...................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud......................................................................................................................................9 2.1 Tehiskiud..........................................................................................................................................9 2.2 Sünteetilised kiud...........................................................................................................................10 2.3 Teised sünteetilised kiud................................................................................................................11 3 Kokkuvõte.................................................

Kiuteadus

docx

Alpakad referaat

SISUKORD 1SISSEJUHATUS................................................................................................................................2 2 AJALUGU.........................................................................................................................................3 3ALPAKAST ÜLDISELT....................................................................................................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus.......................................................................................

Materjaliõpetus

docx

Alpakad

1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid j

Materjaliõpetus

doc

Kiudained

Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis on konstruktsioonimaterja

Ajalugu

doc

Tehis- ja sünteeskiud

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD....................

Keemia

Rohkem sarnaseid