Impressionism (3)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Maardu Gümnaasium
Impressionism
Referaat
Koostaja :
Maardu 2010
Sisukord

Sissejuhatus

Impressionismi teke

Impressionismi iseloomustus

Impressionistlik maalitehnika

Maalide süžeed

Kunstnikud

Kasutatud materjal
Sissejuhatus
Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt . 1874 . aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet , A. Renoir , E. Degas, C. Pissarro , A. Sisley, E. Manet .
Impressionismi teke
Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid:
Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid „nõdrameelseks kunstiks“, mõttetute värviplekkide kogumiks“, milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma „Kaputsiiniks“ (Kress), sest nende esimene näitus korraldati sellel aadressil. Selle mõtles välja Degas, kes tegi ettepaneku kasutada kressi õit embleemina. Kuid see lükati tagasi, sest enamik grupist kartis nimetusi, mis oleksid võinud saada vale tõlgenduse või minna käibele kui üldine kõigi kohta käiv hüüdnimi. Ent nime taha see asi seisma ei jäänud. Lõpuks leiti kõigile meelepärane nimetus-“Impressionistide näitus“. Aja jooksul lõi nimi läbi ja see võeti üldsuse poolt kasutusele. Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata.
„Leiutise“ vahetuks põhjuseks sai näitusel eksponeeritud Claude Monet`i töö „Impresioon. Tõusev päike“ ( impressioon - mulje). Kui Monelt küsiti, kuidas seda maaili näituse kataloogis nimetada, vastas ta: „Mulje“ Sõna „Päikesetõus“ lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir.
See sama ajakirjanik Louis Leroy ei jäänud oma mõnitavais kallaletungides üksikuks. „Erakorraliselt koomiline näitus..“, „ Hirmus värviplätserdus…“, „Ogarus…“. Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada.
See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja „ülestõuse“.Impressionistide poolt tehtud uuendusi , nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka.
Impressionismi iseloomustus
Selle voolu nimetus pärineb sõnast “impressioon”, mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid , mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Varem oli maalitud varjud , esemed, kõik võimalikult tõetruult, inimesed poseerisid, töö oli läbimõeldud. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad maalisidki justkui õhku ja valgust. Maalisid ka igapäeva esemeid, loodust ja linnatänavaid. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Vahel maaliti ka samu asju aga erinevatel päevaaegadel või aastaaegadel, et saada erinevat meeleolu. Näiteks mõnda puud võis maalida varahommikul, päeval, õhtul, udus, päiksepaistel. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. „ Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad,“ rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Neid võlusid udused atmosfäärid. Domineerisid pehmed pastelsed värvid.Nende maalides oli näha lüürilist tundetooni, meeleolurohkust ja nüansirikkust. Vähenes ruumilisus. Oluline polnud sümmeetria, vaid värv. Joonis oli teisejärguline. Esiplaanile tõusis detail, üldine allutati üksikule. Elu vaadati läbi „heledate prillide “. Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik Delacroix', samuti inglaste Constable 'i ja Turneri tööd.
Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.
Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast . Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge.
Impressinistlik maalitehnika

Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat
maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid
ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku
loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest
kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist
Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust.
Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal.
Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks ) ei seganud impressionistid värve mustaga , vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina.
Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi.
Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele.
Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel .
Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal).

Maalide süžeed

Suurlinn , selle tänavad, väljakud, kohvikud
Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga
Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus
Inimene liikumises
Alasti inimkeha

Kunstnikud

EDGAR DEGAS (1834-1917)
Prantsuse kunstnik ja skulptor . Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga . Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.
CAMILLE PISSARRO ( 1831 -1903)
Prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta muuhulgas Pariisi suuri bulvareid, nt Montmartre'i.
PIERRE -AUGUSTE RENOIR (1841-1919)
Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega.
Kasutatud materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism#.C3.9Clevaade

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.ht m

Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile. Renessansist impressionismini (õpik)

http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet

http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas

http://en.wikipedia.org/wiki/Camille_Pissarro (eesti keeles)

http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre-Auguste_Renoir
Claude Monet maal “Impressioon. Päikesetõus” andis voolule nime.
Edgar Degas - „Täht“ tantsijatar laval Auguste Renoir - „Supleja kivil“
Camille Pissarro - „Teatriväljak vihmas“

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cawa Õppematerjali autor

Referaat impressionismist.
1.Sissejuhatus
2.Impressionismi teke
3.Impressionismi iseloomustus
4.Impressionistlik maalitehnika
5.Maalide süžeed
6.Kunstnikud
7.Kasutatud materjal

Lisatud on ka erinevaid pilte.

referaat impressionism maalid maalitehnika kunstnikud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Impressionism

Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks" (Kress), sest nende esime

Kunstiajalugu

doc

Impressionism maailkunstis

Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................

Ajalugu

ppt

Ei midagi..

1874 Edgar Degas (1834-1917) "Täht"- tantsijatar laval "Tantsuklass" Auguste Renoir (18411919) "Supleja kivil" "Kübaratele lilli panevad tüdrukud" 1890 "Aasal" "Tüdruk kastekannuga" Camille Pissarro (1830 1903) "Teatriväljak vihmas"1898 "Puhkavad heinalised" Alfred Sisley (1839-1899) "Udune hommik" "Tee väikse linna lähedal" Berthe Morisot (1841 1895) "Peitusemäng" Impressionism kirjanduses 19.20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid luuletus, novell, lühiromaan Impressionistid väliskirjanduses Prantsuse- Norra - vennad Knut Edmond ja Hamsun Jules de Goncourt

doc

Pierre auguste renoir

Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid

Kunstiajalugu

doc

Impressionism maalikunstis, muusikas, kirjanduses

mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon. Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks"nimetanud. Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus

Muusikaajalugu

docx

Realism Impressionism (kokkuvõte)

Kaks tema reljeefi on ka Tallinnas. Realismi ajal sündis eesti rahvuslik kunst. Esimene kunstnik Johann Köler (1826-1899), kuigi akadeemiline, siiski püüdlus elutruuduse poole. Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad. * Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid

Kunstiajalugu

docx

Impressionism, Postimpressionism 11. klass

Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses?Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate

Kunstiajalugu

pptx

Impressionismi kokkuvõttev esitlus

19. sajandi maalikunsti vool Impressionism Stiven Danilov 12a Mis on impressionism? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali " Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike (

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid