Kaksteist olüplast - taevalik perekond (0)

Kaksteist olümplast – taevalik perekond
Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti , et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera . Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia . Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat.
Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid . Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega. Zeusi ema päästis ta vendade -õdede saatusest: isa Krosnose poolt allaneelamisest. Ta viidi imikuna Kreeka saarele , kus nümfid ta salaja üles kasvatasid. Täisikka jõudes sundis Zeus isa allaneelatud õed ja vennad välja oksendama . Zeus ning ta õed ja vennad tõstsid Kronose ja tema sugulaste titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid.
Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena , oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane , et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega . Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu. Kord oli Zeus vihane sellepärast, et Hera kohtles halvasti kangelast Heraklest ning riputas Hera Olümpose mäe tippu ja sidu jalgade külge raskused.
Poseidon oli Kreeka mere- ja vetejumal . Merejumala raevuhood olid hirmuäratavad, eriti kui ta tekitas laineid oma maagilise kolmhargiga, mis oli kink kükloobidelt. Poseidon põhjustas ka maavärinaid. Ta elas Egeuse mere all palees , millest ta ratsutas välja kaarikus, mida vedasid majesteetlikud merihobused. Poseidoni naine oli merenümf Amphitrite. Poseionil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolevustega. Enamik Poseidoni lapsi pärisid oma isa ägeda iseloomu. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga.
Dementer oli maajumalanna , eriti taimestiku ja maa viljakuse jumalanna. Dementer oli pühendunud, hoolitsev ema, ja kõige tähtsam lugu tema mütoloogias puudutab tema suhet tütrega. Zeusi ja Dementeri suhtest sündis tütar Persephone . Kui tütar oli veel väga noor lubas Zeus ta Dementeri teadmata allilma valitsejale Hadesele naiseks . Aastaid hiljem kui Persephone aasal lilli korjas, lõhenes maa ja Hades sõitis üles kaarikus, mida vedasid mustad hobused , ning röövis neiu . Dementer oli lohutamatu ja hakkas põleva tõrvikuga tütart maa pealt otsima .Ta keeldus söömast ja pesemast, nagu ka Persephone, kes igatses maa peale tagasi. Dementer jõuab oma otsingutega päikesejumala Heliose juurde, kes ütleb, et Persephonest on saanud allilma kuninganna. Meeleheites saadab ta maale näljahäda, mis kestab terve aasta ja ähvardab inimsoo välja suretada. Dementeri lepitamiseks saadab Zeus Hermese tütele järele allilma, enne Persephone lahkumist annab Hades talle mõned granaatõuna seemned süüa, et teda oma riigiga siduda. Sellest ajast saadik läheb Persephone kevadeti tagasi maale ja läheb talve alguses tagasi allilma.
Hestia oli kodukolde jumalanna. Hestia vandus Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Vandele truuksjäämist kinnitab igasuguste paljastavate lugude puudumine tema kohta, mis pole üllatav, sest ta ei lahkunud kunagi oma kodust. Lükates tagasi kõik liginemiskatsed , säilitas Hestia jumalate kodus Olümposel rahu.
Ares oli sõjajumal. Aresel polnud abikaasat ja arvatavasti seetõttu ta sattuski pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased üldiselt ei kummardanud, kuna kartsid tema vägivaldust ja julmust. Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks.
Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi.
Apollon , Artemise kaksikvend, oli muusika , luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas .
Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks. Tänu sellele kannatasid nad Hera tagakiusamise all. Üks legend räägib, kuidas Artemis aitas kättemaksuks Hera vaenulikuse eest Apollonil tappa madu Python , kes nagu räägiti kuulus Herale. Artemise metsikus on ilmne mitmes müüdis. Kui Artemise lemmikkaaskondlane nümf Kalisto Zeusile lapse sünnitas, sattus Artemis tema süütuse kaotamise tõttu ravu ja muutis nümfi karuks ja kihutas ta nooltega minema. Artemise metsikus ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita arvukate loomade ohverdamisega.
Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma.
Hermes oli jumalate käskjalg ja surnute saatja teel allilma. Ta oli Zeusi ja Maia poeg. Hermes suutis juba oma sündimise päeval lõunaks kõndida. Varsti pärast seda tappis ta kilpkonna ja leiutas lüüra, tõmmates keeled üle kilbi pingule. Hermes osavad näpud tegid temast varaste kaitsja. Ta näppas kadunud veiseid puudutava ülekuulamise ajal Apolloni nooletupe ja vibu . Zeus sundis Hermest asju tagastama ja Apollon andestas talle. Zeusi abikaasas tekitas Hermese sünd vimma. Et tema viha kõrvale juhtida riietas Hermes end mähkmetesse ning pani Hera kavalusega uskuma, et on tema poeg Ares. Olles teda imetanud võttis Hera ta omaks.
Hephaistos oli sepatöö ja tule jumal. Hephaistos oli jumalik meistrimees ja ta ehitas jumalatele paleesid, et need saakisd luksuses elada, kuid tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast pilkealuse.Ta vistati kaks korda Olümpose välja. Esimesel kord, kohe pärast sündi, kui tema igerik kuju ema Heras vastikust tekitas, et viskas oma lapse merre , kus ta oleks uppunud, kui nümfid Thetis ja Eurynome teda päästnud poleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid teda enda juures ja õpetasid sepistamis kunsti. Hephaistos maksis emale kätte valmistades talle võlutrooni, kuhu jumalanna lõksu jäi ja oli abitu. Hephaistos nõustus ta vabastama ja nende leppimisest kasvas tugev side. Hera aitas teda ja seadis sisse uhke sepikoja ning korraldas tema abielu Aphroditega. Hephaistos muutus liigselt enesekindlaks ja julges Zeusi kritiseerida, et too Hera randmetpidi Olümpose mäe tippu riputas. See tõi kaasa teise pagendamise jumalate kodust, kui Zeus ta vihaga Olümpose mäelt alla paiskas. Ta maandus Lemnose saarel, murdes oma mõlemad jalad. Ajapikku lubati tal tagasi naaseda.
Mütoloogia on täis müüte ja lugusid sellest taevalikust perekonnast. Neid kujutati tavainimestena koos oma vigadega, kes tundsid, viha, raevu, armukadedust. Samuti ka rõõmu, armastust, kirge ja veel palju muud. Koos moodustasidki nad ühe mütoloogilise perekonna, kellest räägitakse lugusid ka tänapäeval.