.............................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised omadused...................................................................................4 2.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................4 3. Metallide korrosioon........................................................................................8 4. Plastid...............................................................................................................9 1.Metallid 1.1 Metallide füüsilised omadused · soojusjuhtivus · tihedus · sulavus · värvus · elektrijuhtivus · magneetumus 1.2 Metallide keemilised omadused · Korrosiooni kindlus on metalli võime vastu panna niiskuse ja õhuhapniku . · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutes või
mitteläbilaskev · PBT(Polübutüleenftalaat) Kasutatakse: Põrkeraua- ja keredetailid, pistikud ja elektroonikaseadmete korpused. PBT omadused on jäik, kuumuskindel, mõõdutäpne ja hea elektriisolaator Erinevad plastiparandus viisid (mis on teie arvates parim ja miks? Tooge välja ka erinevaid tooteid ja tootjaid) Plasti paranduseks sobib kasutada universaalset liimimisel põhinevat meetodit, mille puhul pole tarvis arvestada plasti tüübiga. Meetod sobib nii aukude, rebendite kui ka kriimude remondiks, on suhteliselt kiire ja lihtsalt kasutatav. See meetod sobib alati liiklusohutust mitte mõjutavate, sõidukile ,,külge riputatud" detailide remondiks ja rahuldab sel juhul ka autotootjate nõudmisi tööde kvaliteedile. Detaili esialgne välimus taastatakse ülevärvimise teel. Tartu 2014. Peamised kasutatavad materjalid ja töövahendid on: · Plastiparandusliim;
Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .. 7 8. Plastid ................................................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ..............
Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid:
polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused
5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist)
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Korrosioon ja korrosioonitõrje Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi.
Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus;
Kõik kommentaarid