Köögi ajalugu ja liigid (0)

5 VÄGA HEA

Köögi ajalugu

Köök on osa ruumist, mida kasutatakse küpsetamiseks ja söögivalmistamiseks. Kaasaegse elamu köök on tavaliselt varustatud pliidi , kraanikausi (külm ja kuum vesi), külmkapi ja köögikappidega. Paljudes majapidamistes on ka nõudepesumasin, mikrolaineahi ja teised elektriseadmed . Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks.
Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur . Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks.
Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium -tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes köökides. Mõned olid väiksemad pronksjate ahjudega, kus valmistati toitu. Rikkamatel roomlastel olid suhteliselt hästivarustatud köögid. Rooma villades asus köök tavaliselt peahoonest eraldi. Kamin asetses tavaliselt köögi põrandal ning ruumis puudusid korstnad.
Keskajal oli varajastes kesk Euroopa pikkades majades lahtised tuled ehitise kõrgema koha all. “Köögi ala” oli sissepääsu ja kamina vahel. Jõukate perede kodudes oli enamati mitu kööki. Osades kodudes oli rohkem kui 3 kööki. Need olid jagatud selle põhjal, milliseid sööke nendes valmistati. Sellistes varajastes ehitistes oli korstna kohal auk mille kaudu läks osa suitsust majast välja. Tuld kasutati peale söögi valmistamise ka, kui soojuseallikat ning valgusallikat ühe-toalistes majades. Sarnast disaini võib leida Põhja-Ameerika irokeesi pikkades majades. Suuremates Euroopa nooblite kodudes olid mõnikord köögid eraldi uppunud korrusel, et hoida peahoone , mida kasutati sotsiaalsel ja ametlikul otstarbel, suitsuvaba . Esimesed teadaolevad pliidid Jaapanis pärinevad umbes samast ajast. Varaseimad avastused on Kofuni perioodist (3 – 6 sajand). Need pliidid, mida kutsuti kamado, olid enamasti valmistatud savist ja uhmerist ning neid süüdati puidu või söega läbi eespool asuva augu . Neil oli otsas auk, millesse sai potti sangapidi riputada. Seda tüüpi pliidid jäid veel sajanditeks kasutusse, ainult väikeste muudatustega. Näiteks Euroopas rikastemas kodudes oli eraldi maja, mida kasutati söögi valmistamiseks. Lahtise tule tüüpi, mida süüdati söega (nimetatakse irori), oli kasutuses enamus kodudes teise pliidina kuni Edo perioodini (17 kuni 19 sajand). Kamadot kasutati põhi toidu (näiteks riisi) valmistamiseks, samas irorit kasutati lisandite valmistamiseks ning soojuseallikana.
Köök jäi suurelt osalt puutumata arhitektuuri edenemisest läbi Keskaja. Avatud tuli säilis ainukese meetodina toidu soojendamiseks. Euroopa keskaja köögid olid pimedad , suitsused ja tahmunud kohad, millest ka nende nimi “suitsu köök”. Euroopa keskaja linnades oli neid kuskil 10. Kuni 12. Sajandini oli köögis endiselt lahtine tulekolle ruumi keskel. Kindlustes ja kloostrites olid elu- ja tööruumid eraldatud ning köök oli mõnikord eraldi hones. Seetõttu ei soojendanud köök enam eluruume. Mõnes kindluses oli köögis säilitanud sama struktuur, kuid töölised olid rangelt eraldatud nooblitest, neile olid ehitatud eraldi spiral kivitrepid, et toitu ülemistele korrustele toimetada. Säilinud näide sellisest keskaja köögist, kus oli tööliste trepikoda on Sotimaal Muchalls’i Kindluses. Jaapani kodudes muutusid tol ajal köögid eraldi ruumideks peahoones.
Korstna tekkimisega , liikus tulekolle ruumi keskelt ühe seina äärde ja ehitati esimesed kivi- ja-mördi kaminad . Tuli süüdati ehitise tipus ja all oli võlvkelder puidu säilitamiseks. Potte, mida varem kasutati, hakati asendama rauast, pronksist või vasest valmistatud pottidega. Temperatuuri kontrolliti potti tulele lähemale, kaugemale, kuumaalusele või kuumadele sütele asetades. Lahtise tule kasutamine nii söögivalmistamiseks, kui ka soojaallikana oli riskantne. Sageli toimusid tulekahjud, mis laastasid terveid linnu.
Leonardo da Vinci leiutas automaatselt pöörleva küpsetusvarda vardas küpsetamiseks. Korstnas olev propeller pani varda ise pöörlema. Sellist süsteemi kasutati laialdaselt rikkamates kodudes. Hilise Keskaja alguses kaotasid köögid üha enam oma kütmisfunktsiooni ja nad viidi eluruumidest eraldi ruumi. Elutuba soojendati nüüd plaaditud ahjudega, mida köeti köögist ja, mis andis suure eelise, kuna ruum ei olnud enam suitsu täis. Suitsust ja mustusest vabastatud elutuba muutus seega sotsiaalsete funktsioonide alaks ja üha enam näitas omaniku rikkust. Kõrgemates klassides oli köök toiduvalmistamine ja tööliste ala ning see eraldati eluruumidest, mõnikord ol isegi kaugel söögitoast. Vaesemates kodudes tihtipeale puudus veel eraldi köök. Neil oli enamasti üks tuba, kus toimusid kõik tegevused või vähemalt oli köök vestibüülis.
Keskaegne suitsu köök (või Talumaja köök) jäi tavaliseks veel pikaks ajaks, eriti maa talumajades ja üldiselt vaesemates kodudes. Osades Euroopa taludes oli suitsu köök regulaarses kasutuses kuni 20 sajandi keskpaigani. Nendel majadel tihti puudus korsten , oli vaid suitsukate kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud saviga . Suits tõusis enam-vähem vabalt, soojendades ülakorruse tube ning kaitses puidutööd kahjurite eest.
Koloniaal Ameerika köökides valmistasid pioneerid süüa onni nurgas asuva kamina peal. Köögist sai eraldi ruum alles hiljem. Lõunas, kus kliima ja sotsioloogilised tingimused erinesed, oli köök tihti kõrvalhoones, eraldi mõisast, seda samadel põhjustel nagu feodaal köögis keskaja Euroopas. Köögis töötasid orjad ja nende töökoht pidi olema eraldatud meistrite eluruumidest tolle aja sotsiaalsete standardite tõttu. Eraldi “suve köögid” olid samuti levinud suurtes famides põhja pool. Neid kasutati saagikoristus töötajatele söögi valmistamiseks.

Köögi liigid

Sirge (üherealine köök)

Üherealist kööki (vt. joonis 1) saab paigaldada vaid piiratud pinnaga ruumi. Sellise planeeringu korral paigutatakse kogu mööbel ja integreeritav tehnika ühe seina juurde. Selline köök on väga mugav, kuna suurema osa köögist võib teha söögitoaks, suurendades köögilaua jaoks vajaminevat pinda. Üherealises köögis on parem töökolmnurga elemendid paigutada järgnevas järjekorras: külmik- kraanikauss - pliit . Nende vahele võib paigaldada ka töölaua toiduainete lõikamiseks. Kuna lineaarköök on piiratud seina mõõtudega, siis on soovitatav ära kasutada kogu seina pind. Kraanikausi ning pliidi kohale võib paigaldada ka rippkapid.
Joonis 1. Üherealise köögi plaan
Allikas: http://www.cabinetsandaccessories.com/images/str-kit.pdf .

Kaherealine köök

Kaherealine köök (vt. Joonis 2) võimaldab säilitada töökolmnurka läbikäidavas ruumis.
Joonis 2. Kaherealise köögi plaan

Allikas: http://www.cabinetsandaccessories.com/images/gal-kit.pdf .

L-kujuline köök

L-kujuline kook (vt joonis 3) on Kõige praktilisem ning sobib paigutamiseks peaaegu igasse ruumi. Seal võib mugavalt sööki valmistada ja süüa, paigutades vabasse osasse köögilaua. Sellisesse kööki tehakse tavaliselt pikk ja mugav töölaud, mida ei lõhuta pikkade kappidega. Töölaua kohale võib ka paigutatada rippkapid. Töökolmnurk soovitatakse paigutada mõlema seina äärde. Sellise planeeringu puhul, nagu ka „kahejoonelise“ köögi korral, on küllaldaselt ruumi olmetehnika jaoks.
Joonis 3. L- kujulise köögi plaan
Allikas: http://www.cabinetsandaccessories.com/images/l-kit.pdf .

U-kujuline köök

U-kujuline kook (vt joonis 4) paikneb ruumi kolme seina mööda. Selline planeering on väga kompaktne ja mahutav, kuid vaevalt õnnestub sellises köögist teha söögitoa. Töölauda ei ole soovitav lõhkuda mingite kappidega. Külmik, pliit ja kraanikauss on mugavuse mõttes parem paigutada erinevate seinte juurde. Kuid juhul, kui U-kujuline köök paigutatakse suurde ruumi, siis tuleb arvestada töökolmnurga maksimaalseks ümbermõõduks seitse meetrit. Suur kasulik pind võimaldab kergesti paigutada muu olmetehnika.
Joonis 4. U- kujulise köögi plaan
G-kujuline köök
Allikas: http://www.cabinetsandaccessories.com/images/u-kit.pdf .

G-kujuline köök

G-kujuline köök (vt. joonis 5) sobib ainult väga suurte ruumide jaoks. Faktiliselt on see „saar“-tüüpi köök, milles saar ise on ühendatud „seina“ osaga. „Poolsaarele“ paigutatakse tavaliselt töölaua pikendus, mis on väga mugav mitmele inimesele töötamiseks. Poolsaart võib kasutada ka pliidi või kraanikausi paigutamiseks.
Joonis 5. G-kujulise köögi plaan
Allikas: http://www.kodukauniks.ee/components/com_mambowiki/images/4/4b/Kskeem5.jpg .

Saarekujuline köök

Saarekujulises köögis (vt. Joonis 6) on paigutatakse ruumi keskele kapid koos lauaplaadiga. Saare lisamine aitab tuua kööki lisa tööpinna. Sellisest saarest võib saada põhiline töökoht, kui sinna lisada kraanikauss või pliit.
Joonis 6. Saarekujulise köögi plaan
Allikas: http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:aKKFcLJn4B8J:www.fortem.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/306/i/215+kaherealine+köök&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee .

Kasutatud kirjandus

http://www.cabinetsandaccessories.com/htmfiles/kittypes.ht m, 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=ueherealine-koeoek , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/str-kit.pdf , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/gal-kit.pdf , 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=l-kujuline-koeoek , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/l-kit.pdf , 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=u-kujuline-koeoek , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/u-kit.pdf , 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=g-kujuline-koeoek , 17.05.2010.
http://en.wikipedia.org/wiki/Kitchen#Other_kitchen_types , 17.05.2010.
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:aKKFcLJn4B8J:www.fortem.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/306/i/215+kaherealine+köök&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee , 20.05.2010.
http://www.kodukauniks.ee/components/com_mambowiki/images/4/4b/Kskeem5.jpg , 25.05.2010.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiku23 Õppematerjali autor

Köögi ajalugu; köögi liigid: sirge köök, kaherealine köök, L-kujuline köök, U-kujuline köök, G-kujuline köök, saarekujuline köök.

Köök Köögi liigid Köögi ajalugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis- aasta lisus pind, m2 aasta- perioodi- ei kasu- oluliselt oluliselt talvel suvel võimalus

Ehitiste renoveerimine

652

pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19

Analüüsimeetodid äriuuringutes

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

8.1 Meetodid 154 8.1.1 Mõõtmised 154 8.1.2 Siseõhu CO2 sisalduse hindamiskriteeriumid 155 8.1.3 Ainevahetusliku CO2 meetod 156 8.1.4 Eluruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 158 8.1.5 Köögi ja sanitaarruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 159 8.2 Tulemused 159 8.2.1 Siseõhu CO2 sisalduse mõõtmised korterites 159 8.2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9

Ehitusfüüsika

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

9 21. Verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju Kuidas saadakse aru, et inimene valetab. Ta ütleb üht kui keha räägib teist! Rääkimisel peavad olema hääl, sõnad ja keha kooskõlas. Pole ju usutav kui inimene ütleb: Hurrraaa.... väsinud, tüplinud häälega. Tõsist juttu rääkides ei tohiks lamaskleda diivanil jne. 22. Küsimuste esitamine kliendile Küsimuste liigid: avatud küsimused suletud küsimused proovi ja katsetamisküsimused juhtivad küsimused pehmendavad küsimused retoorilised küsimused kontrollivad küsimused Igale küsimusele on oma aega ja koht. Õigete küsimustega jõuad kliendini! 23. Kliendi küsimustele vastamine Kliendi küsimusi ei tohi jätta tähelepanuta. Klient peab alati saama oma küsimustele vastuse.

Turismiettevõtlus

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

planeeringute koostamisel planeerimisseadus. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade, arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustab arvestab majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskoskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering Maakonnaplaneering Üldplaneering (valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.) Detailplaneering (maakasutus ja ehitustingimused) Üleriigiline planeering kogu riigi territooriumi kohta ja selle eesmärgid on: Riigi regionaalne areng Asustuse arengu suunamine Üleriigiline transpordivõrk Maakonna planeering kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta ja selle eesmärgid on

Hoonete konstruktsioonid

477

pdf

Maailmataju

Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria". Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

Karjäärinõustamine

343

pdf

Maailmataju uusversioon

Teadus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid