Veljo Tormis. 12. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud muusikapäevade avakontsert nimetati Tormise ringiks 2007. ,,Tormise ring 2007 annab võimaluse kuulda tuntud Tormist - tema loomingu olulisemat osa alates "Raua needmisest" kuni helilooja viimase üleskirjutatud teoseni "Lauliku lõpusõnad". Ja seda kõike Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmooni Kammerkoori - mida rahvasuus siiani teinekord ikka veel kaljuste-kooriks kutsutakse - ettekandes. Kuigi koor Tormist mujal maailmas palju laulab, ei ole nii ülevaatliku kavaga siinmail tükil ajal üles astutud. Tormise muusikalist ringi aitab koondada ka selleks kontserdiks spetsiaalselt ümebrkujundatud Estonia kontserdisaal."10 2.2 Suurteosed koorile 7 Ernesaks, G. 1985 Laul, ava tiivad, Tallinn, Eesti Raamat, lk 151 8 sealsamas, lk 155 9 sealsamas, lk 286 10 http://www.helilooja.ee/emp.php?id=24 7
ndate Nirvana bndile 200 000 dollarit ja kristlikule 100 000 dollarit. Kristlik Nirvana esines 1992. aasta kevadel Kalifornias. Enamus kohaletulijatest ootasid bndi, kus olid Kurt Cobain, Chris Novoselic ja David Ghrool. Pettunud rahvahulk olevat esinemiskoha segi peksnud. (Jeff McRae, Nirvanaclub: Nirvana Faq and Information, http://happening. digitalnirvana.net /nirvanafaq/faq1.html) Kokkuvte 1986 kohtuvad Kurt Cobain ja Chris Novoselic ning loovad bndi nimega Fecial Matter. Kurt laulab ja mngib kitarri, Chris saab bassi. Samal aastal liitub nendega Aaron Buckhard. Kaks aastat hiljem ta lahkub bndist. Teda asub asendama Dave Foster, kelle kaks kuud hiljem vahetab vlja Chad Channning. 1989. aastal lastakse vlja Nirvana esimene album Bleach. 1990. aastal, kui Nirvana Ameerikas tuuril on, lahkub Chad Channing. Teda asub asendama David Ghrool. 1991. aastal annavad nad vlja teise plaadi Nevermind. Nevermind saab kuld- plaadi auhinna. 1992
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Rahvalaulud peegeldavad ajalugu, nad annavad meile teada inimeste mõttelaadist, kommetest ja uskumustest. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll. Rahvalaulu puhul on kindlasti tähtis see, et laul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulu tänapäevane teaduslik käsitlus on kujunenud välja pikema perioodi vältel. 18.-19.sajandil rõhutati, et rahvalaule laulab lihtrahvas, Eestis tähendas see talurahvast. Sellega vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel vaadeldi rahvalaulu ennekõike kui muusika ning luule üht ja eripärast osa. Rõhutati, et rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, et laul sünnib lauldes viis, sõnad ja esitus koos ja et muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle kasutusseos ja laulmistava. Pärast Teist
kõige tähtsamaid muusikalisi teemasid ooperis. Avamängule võib järgneda proloog (veel üks sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuva hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud kõigepealt vaatusteks. Vaatused omakorda jaotatud piltideks. Pildid stseenideks. Vaatuste lõpus on vaheaeg. Kui ooper nõuab veel pärast tegevuse lõppu järelselgitust, siis võib viimasele vaatusele järgneda epiloog. Aaria on solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel. Kui mitu tegelast laulab koos, siis see on ansambel. 2 tegelast duett, 3 tertsett, 4 kvartett, 5 kvintett, sekstett, septett, oktett, nonett. Koor ooperis etendab rahvast, avaldab arvamust, saatefunktsioon. Tantsivad-laulavad. Orkester saadab kõiki aariaid, mängib avamängu, aitab lahti mõtestada laval toimuvat, annab edasi meeleolumuutusi. Lauljate hääleliigid: Naishääled: · Sopran (kõrge naishääl), väga kõrge sopran koloratuursopran. · Mezzosopran (keskmine naishääl).
" Aishling Nolan · ,,Emad on inimesed, kes on vihased, kui Sa oled kodus ja kurvad, kui Sind ei ole." Vinay, 12-aastane · ,,Hea on öelda: ,,Emme, ära pabista" aga alati on tema see, kes avastab, et Sa pole oma dokumente kotti pannud." Pam Brown · ,,Ainult ema oskab posti teel kallistusi saata." Pam Brown · ,,Kallis ema. Mitte kunagi ei kuula ta vastuväiteid, mitte kunagi ei lase ta loogikal mõjutada oma südame sooje soove. Laulab terves majas, ikka veel tütarlapse häälega, linnu südamega. Tujuekas, ettearvamatu, helde, taktitu, jonnaskas, mõistmatu ja armas ema." Maurice Wiggin · ,,Ükskõik kui vana ema on, ikka otsib ta oma keskealiste laste juures paremaksmuutumise märke." Florida Scott-Maxwell · ,,Miski ei näe välja nii üksildane kui Su ema, enne kui ta näeb Sind mööda perrooni tulemas." Pam Brown
Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo – jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego – eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+.
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
sügavusega. Maailm on selline nagu näeme. Igapäevatatoimetustes peitub võlu. Dialoogid. Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Saksamaal eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. NOVALIS, HANS CRISTIAN ANDERSEN. Inglismaal tõi tööstuslik revolutsioon kaasa muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning muud sotsiaalsed probleemid. Peamine romantismi esindaja on Byron (1788--1824). Byron on äärmine individualist. Ta laulab vabadusest, kuid sellisest vabadusest, mis ei tunne tõkkeid ja mida ta ei oska kooskõlastada ühiselu nõuetega. Selline vabadus on võimalik kas ainult looduse süles, ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg. Ta leiab väljapääsu ainult pöördumistes mineviku poole, või üksinduses. Vene romantism tekkis 19.saj alguses. Sellest olid läbi põimunud klassitsism, sentimentalism ja eelromantism
iv. Õnnistab karja v. Oskuste jumalana kaitseb ta äri ning kauplemist vi. Tagab reisijate turvalisuse teedel vii. Varaste patroon, kuna varastas jumalate karja b. Sünnilugu. i. Zeusi ja Maia (plejaadi) poeg ii. Sündis Kyllene, Arkaadia mäe koopas iii. Tuli ilmale hommikul, hüppas lõunapaiku mähkmetest, valmistab kilpkonna kilbist lüüra, laulab ja mängib. Õhtul rändab PIEREN?-isse, kus Apollon jumalate karja hoiab. Varastab 50 lammast vms. Kuna läks seetõttu Zeusiga tülli, nõuab viimane karja tagasi. c. Sarnasus Prometheuse ja Hephaistosega 19. Kabeiride müsteerionid. 20. Apollon. a. Kuju ja funktsioonid. Muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini jumal ning kariloomade kaitsja. Vastutas meeste surma eest b. Mütoloogia põhipunktid
Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.
2. Lausearvutuse tehted. Tehete järjekord. Lausearvutuse valem. [1] Tehted o Eitus (märk ¬). Igapäevakeeles väljendab eitus lause mittekehtimist, näiteks „Lehis ei ole okaspuu“. Selle lause võib kirja panna valemiga ¬A, kus A = „Lehis on okaspuu“. o Konjunktsioon (märk &) tähendab seost „ja“. Näiteks „Puhub tuul ja sajab vihma“ on valemkujul A & B. o Disjunktsioon (märk ∨) väljendab seost „või“. Näiteks „Helen laulab või Mart laulab“ on valemkujul A ∨ B. Sidesõna „või“ kasutatakse siin mittevälistavas tähenduses: „Kas A või B või mõlemad“. Igapäevases keeles on käibel ka välistav „või“: „Kas A või B, 1 aga mitte mõlemad“, näiteks „Ma külvan põllule rukist või panen põllule kartulid“. Disjunktsiooni all mõistame mittevälistavat „võid“.
Läänetaevas alles sajus, Vihm tuleb ammudes arusta raskeid vihmapilvi vajus singudes sinisalusta. üle metsa, ligi maad. Kes see katab katuse Otse meie akna taha peidab põllupeenareida? pani ühe otsa maha Kes elab ilma piimata, vikerkaar. kasvab kaevuveeta mesilane linnukene, see elab ilma piimata, SADU LAULAB kasvab kaevuveeta. Milvi Panga Sajan, sajan sajakaupa KÜLM sulle kaela hüvakaupa. Juhan Liiv Vahel valan oavarrest, Mets härmatises surnuvaik, läbi laiast linnuparvest. koit idas veripunane. Vahel krahman piksemaalt Õhk kristallisid pisardab, kaasa jupi vikerkaart. Õhk põhjast tuleleil on see! Siis kui enda uduks teen Loom koiduvalgel kisendab,
2. JUUDA SUUDLUS Oli juba pilkane öö, kui Jeesus ja tema õpilased söögikohast lahkusid. Nagu tal kombeks oli, läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil. Siis ütles Jeesus neile: "Teie kõik taganete minust täna öösel." Aga Peetrus kostis: "Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!" Nüüd Jeesus lausus Peetrusele: "Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda." Seejärel istus Jeesus maha. Kuna ta oli oma sõpradest vaimselt nii palju kõrgemal, jäi ta valvama ja palvetas. Nemad magasid tema kõrval, kui äkki ilmus tõrvikute valgel nähtavale relvastatud rühm. See oli malakaid kandev templi vahtkond, mis preestrite käsutusse oli jäetud, neid julgestas salk rooma sõdureid oma mõõkadega. Vangistamiskäsu oli andnud sanhedrini1 ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
PRIIDU : Mis juhtus, miks sa karjud ? VIIU :Priidu, Priidu. Sinu väimees ja Elsa peigmees on murjam ! Päris pigi kohe ! PRIIDU : Mis sa räägid ? Kuidas ta saab olla murjam ! Ta käib riides kui ärimees. Ning tal on Pärnus kaks villat. VIIU : Armas Priidu, see on sula tõsi ! Ta olevat küll ammu juba Pärnusse kolinud Nigeeriast aga muidu kohe päris nõgi. Mine kõrtsi juurde vaatama ! Söövad seal praekana ja arbuusi koos Elsaga. Laulab teine seal veidras keeles ning kargab ja tantsib ümber lõkke. PRIIDU : Jumala pärast! Viiu ära heida nalja ! See on hirmus ! Kus Elsa on ? VIIU : Issa pojuke, püha vaimuke, kuidas ma siis niisugust jõledat nalja võin heita ! PRIIDU : Kui see jutt tõesti õige on, mis ma siis teen ! VIIU : Kutsu Jõepära Madis siia, küll ta aitab. PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks. Mine nüüd ja jookse ruttu. (Viiu jookseb ära) Oh mina õnnetu isa
Keskaja tähtsaimad instrumendid Lauto, rebekk,fiidel, portatiiv, rataslüüra Reformatsioon 1517 Martin Luther Jumalateenistus emakeelseks Tahtis jumalasõna isiklikumaks muuta, teenistusel said kõik laulda Inimene ise loeb jumalasõna Kooliharidus Usupuhastus e reformatsioon Lutheri e. Protestantlik koraan: Tekib 16.saj Mitmehäälne Laulab kogudus Saade(orel) Emakeeles Taktimõõt Värsstekst Luther on ise teinud ka laulu viise „Üks kindel linn ja varjupaik“ Vastureformatsioon Trento kirikukogu 1545-1563 Giovanni Pierluigi da Palestrina ILMALIK MUUSIKA Itaalia: madrigal- väga head värsitekstid, mõeldud koorekihi jaoks, Gesualdo ja Marenzo frottola-(villanella, balletto) Inglismaa: kõik see, mis Itaalias, John Dowland, Thomas Morley Kodune ül: youtube John Dowland
Orpheusel ei õnnestu veenda Charonit teda üle vee varjude riiki sõuda - ühelgi elaval ei ole lubatud sinna minna, aga tal läheb korda Charon oma lauluga unne suigutada. Nii pääseb Orpheus allmaailma. Neljas vaatus Proserpina on Orpheuse laulust nii liigutatud, et ta anub Plutoni lasta Eurydike vabaks. Pluton nõustub ühel tingimusel: Orpheus ei tohi tagasiteel maa peale heita Eurydikele ühtki pilku. Paraku juba sel ajal, kui Orpheus allilma valitsejatele tänulaulu laulab, tärkab temas kahtlus: järgneb Eurydike talle ikka tõepoolest? Vahest tunnevad jumalad kadedust tema suure õnne pärast? Juba kuuleb ta fuuriaid, kes Eurydiket tagasi hoiavad. Orpheus pöörab ümber - ja kaotab Eurydike igaveseks. Viies vaatus Naasnud üksi maa peale, kaebab Orpheus oma kannatuste üle, ent ainult kaja vastab talle. Siis laskub pilvel maa peale Apollon, et tõusta koos Orpheusega taevasse. Apollon tõotab, et Orpheus leiab Eurydike seal taas Päikese ja taevatähtede kujul
HIRMUS ANTS Me oleme nüüd nemad. FELIX See ei lõpe hästi. HEESKA Miski ei lõpe hästi. HIRMUS ANTS Kui me oleme nemad, siis pole võimalik aru saada, kes on kes. Kõik, mis me nüüd teeme, tuleb nende seest. Ants ja seejärel kõik: See mees! See mees! See mees! See mees! See mees! Lahkuvad. 35 ESIMESE VAATUSE LÕPP 36 TEINE VAATUS 9. stseen Eraomand Virve laulab “Ei me ette tea”... NIKOLAI Anna mulle neid viinasid viis tükki. Anna viis vorsti. Ja anna kuus kommi. Virve pakib kokku ja laulab edasi Mis me nüüd siis teeme? ÕDE VIRVE Nagu näha on – lakin küüsi. NIKOLAI Ilus. ÕDE VIRVE Jah, on ilus, kuid ärge rabelege nii hirmsalt. Õhk vappub ja küüntel läheb lakk lainesse. NIKOLAI Me oleme siis nagu Musta mere ääres. ÕDE VIRVE Kas olete Musta mere ääres olnud? NIKOLAI Korduvalt. ÕDE VIRVE Jah. NIKOLAI
Mees toob talle toitu ja rõivaid ning käis teda vaatamas kui naine magas. Algul tundis ta hirmu kuid palub pärast, et Quasimodo tema juurde jääks. Too oli aga kõhklev ja selgitas, et ,,öökull ei tohiks kunagi lõokese pessa minna." Kuid ta jääb ja nad vaatlesid teineteist vaikuses. Quasimodo nägi ainult ilu ja Esmeralda ainult inetust. Varsti saavutasid nad rutiini ja Esmeralda harjus Quasimodo lähedusega. Hoolimata, et ta oli kurt, ei ole ta kunagi kaugel, eriti kui naine laulab nukraid meloodiaid. Ta kutsub naist päikesekiireks ja lubab teda kaitsta. Naine tunneb haletsust ja neile saab omaks rahutu sõprus. Esmeralda suudab mõelda vaid Phoebusele. Hoolimata sellest, et ta teab et ta teab oma süütusest ei süüdista ta meest, et too üles ei astunud. Tema armastus on nii sügav, et süüdistab vaid ennast selles väljapääsematus olukorras. Ühel päeval näeb ta teda üle väljaku ja hüüab. Phoebus ei kuule teda ja Quasimodo pakkus end meest tema juurde tooma
jumalateenistuse viimasele aktile juubeldusele elluärganud jumala üle. Tragöödia edasises arengus väheneb koori roll, kasvab näitleja tähtsus ja suureneb näitlejate arv (see on seotud sellega, et tõusis üksikisiku sotsiaalne tähtsus polise elus ja suurenes huvi tema kunstilise kujutamise vastu). Kuid muutumatuks jääb kaksik-koosseis ise: kooripartiide ja näitlejapartiide olemasolu. See kajastub isegi tragöödia keele murdelises värvingus: koor laulab dooria murdes, näitleja aga esitab oma partiid atika murdes, mõninga lisandusega joonia murdest. Atika tragöödia kaksik-koosseis määrab ka tema välise struktuuri. Kui tragöödia, nagu see hiljem oli tavaline, algas näitlejate partiidega, siis see esimene osa, enne koori tulekut, moodustas proloogi. Selle järgnes parodos ("läbikäik"), koori tulek; koor sisenes kahelt poolt marsitaktis ja kandis ette laulu. Edasi
? Eesel mitteinimene, kes pole täiskasvanu? Tabel paisub lõputult, komponente tuleb üha juurde. Arvutilingvistikas aitab masinal sõna tähendust määrata statistika põhjal, töötavad teatud veaga. 2. Prototüüpanalüüs: tähendused võivad mingis osas kattuda; tähendustel on keskmed, tüüpilised esindajad, prototüübid. Nt mõiste lind: tiivad, suled, nokk, munemine. Peale kindlate tunnuste on vaikimisi tunnuseid, mida saab vajadusel tühistada, nt lendab, laulab. Piirid võivad olla hägusad, paljud mõisted kirjeldatakse nii, et inimese jaoks olulised aspektid tulevad välja. Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta VECHICLE - LIIKLUSVAHEND a) tehtud teedel liikumiseks b) omab oma liikumapanevat jõudu c) liigub kiiremini kui inimene ilma abivahendita d) võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi e) omab nelja ratast f) metallist konstruktsioon g) sisaldab isikuid/esemeid h) manööverdab
Leonhard Neuman 125" (4/2010), ,,Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades" (1/2011), ,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 1987)" (1/2011), ,,85 aastat sünnist Patrick von Glasenapp" (2/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)" (2/2011), ,,Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist" (2/2011), ,,Roman Toi 95. Mulgimaalt pärit Laulutaadi juubeliks" (2/2011), ,,Harald Nugiseks 90" (3/2011), ,,Villem Ernits 120. Karsket keeletarka meenutades" (3/2011), ,,Rein Sepp kodus ja võõrsil" (3/2011), ,,Rein Sepast" (3/2011). Mälestuslugudes kajastatakse sihipäraselt selliseid Eesti kultuurisolulisi isikuid, kes ei ole 13
Sophokles. Koor jääb antiiktragöödias siiski püsima ning selle laulud jaotavad tragöödia osadeks: o Tragöödia algab proloogiga tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad. o Sellele järgneb parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. o Järgnevad episoodid -- näitlejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga (enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel laulab näitleja ühes kooriga enamasti traditsioonilisi nutulaule. o Stasimonid koorilaulud episoodide vahel o Kommos näitleja ning koori vaheline lauldav osa. o Etenduse lõpetab viimane episood ja koori lahkumine eksodos (kr exodos 'väljaminek'). Aristotelese järgi (,,Poeetika") pidi tragöödia kaastunde ja hirmu kaudu tekitama katarsise (kr katharsis 'puhastus'), s.t vaataja vabaneb erutusest, tema hing puhastub, tunded õilistuvad.
Siis vallavanem peatas ta, võttis ta hobuse pani talle kaelakoti, teised mehed tulid põõsast välja ja võtsid Taaveti, aga Taavet ei saanud aru mis toimub, sõimas vallavanemat et kuidas te julgete, veski varemed ju kaugemal, kui tondilori tõsi on. Vallavanem ütles et küll sa pojuke, kui ma su tahtmist täidaksin, küllap siis varsti aru sul käes oleks mis tondilori tähendab. Vallavanem rääkis Taavetile loo ära, siis Taavet tegi ettepaneku et ta läheb edasi, et laulab, siis teised mehed tulevad vaikselt järgi ja kuulevad kus ta on, aga Taavet tahtis vemmalt võitluseks kaasa, laulmine oli ka selle mõttega et mõrtsukad ka tema tulekut kuuleks ja siis valmis oleks. Ja nii Taavet läkski ja laulis, Miina oli näost valge ja mures, sest ta oli sellepoisi pärast kõike seda teinud ja nüüd ta läheb oma elule vastu. Eemalt paistsid müürid kõigile silma. Kõik ootasid põnevusega, et mis need tondid siis teevad, mees läks ja laulis, tehes nagu ei teaks
laske teeda labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Ringisolijad tõstavad käed üles ja kass hakkab hiirt taga ajama. Kui hiir on kätte saadud, jääb endine hiir kassiks, lükkab ühe mängija ringist hiireks ja mäng algab uuesti. 6.4 Mul on üks tore tädi Laste vanus: alates 3 Tantsitakse ringis ja õpetaja laulab : ,,Mul on üks tore tädi, see tädi on voh nii (näitab pöialt) ja kui see tädi tantsib, siis need puusad teevad nii (liigutab puusi)". Lapsed peavad liigutusi järgi tegema. 6.5 Numbrid 13 Osavõtjaid: 15-20 Vahendid: pole tarvis. Mängu eesmärk: Lõbusa tuju tekitamine ja positiivse emotsiooni loomine. Mängu käik: Mängijad asetsevad ringis
Oleme rahumeelne rahvas. Meie relvaks on laul. 1988. aasta juunis suundusid noored Raekoja platsilt sinimustvalgete lippude all lauluväljakule, kus lauldi isamailisi laule. Kaasa lõid lauljad, muusikud ning poliitikud, väljak oli täis. Eesmärk oli inimeste elu-olu okepatsiooni tingimustes paremaks muuta. Laulev revolutsioon oli selle sündmuse nimi. See on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Mõiste levis kiiresti ka läänes ja tegi eestlased maailmaks tuntuks kui rahva, kes laulab end vabaks. 50. aastapäeval, 23. augustil 1989, korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinded Balti keti. Tallinnast Vilniuseni ulatasid üksteisele käe umbes kaks miljonit inimest, inimahela pikkus oli 620 km. Galti ketiga meenutati maailmale kahe totalitaarse riigi kokkulepet ja selle salaprotokolli, mille tulemusena Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja jäid 50 aastaks okupeerituks. 1980. aastate lõpu 1990. aastate alguse Eestis, kui igapäevaseks nähtuseks said tühjad
KLASSIÜHILDUMINE Süntaksi teooria Generatiivne süntaks, transformaatsioonid Sytnatctic structures, Aspects of the theory of Syntax Generativismi põhiteesid: Keelt esitagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised -õiged- laused. Keeleteadlane võib usaldada oma vaistu. Süva- ja pindstruktuuri eristamine. Keeleõppimise võime on pärilik. Süntaktiline Süvastruktuur. -markeerimata tuumlaused-nt laps laulab aulas., millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused, NT Lapsed laulsid aulas - kas lapsed lausid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos?
Mees toob talle toitu ja rõivaid ning käis teda vaatamas kui naine magas. Algul tundis ta hirmu kuid palub pärast, et Quasimodo tema juurde jääks. Too oli aga kõhklev ja selgitas, et ,,öökull ei tohiks kunagi lõokese pessa minna." Kuid ta jääb ja nad vaatlesid teineteist vaikuses. Quasimodo nägi ainult ilu ja Esmeralda ainult inetust. Varsti saavutasid nad rutiini ja Esmeralda harjus Quasimodo lähedusega. Hoolimata, et ta oli kurt, ei ole ta kunagi kaugel, eriti kui naine laulab nukraid meloodiaid. Ta kutsub naist päikesekiireks ja lubab teda kaitsta. Naine tunneb haletsust ja neile saab omaks rahutu sõprus. Esmeralda suudab mõelda vaid Phoebusele. Hoolimata sellest, et ta teab et ta teab oma süütusest ei süüdista ta meest, et too üles ei astunud. Tema armastus on nii sügav, et süüdistab vaid ennast selles väljapääsematus olukorras. Ühel päeval näeb ta teda üle väljaku ja hüüab. Phoebus ei kuule teda ja Quasimodo pakkus end meest tema juurde tooma
„Katk oli kohal. Siga tuli rehepapi juurde ja ütles naerul näoga: „Ma teadsin küll, et te mind koidu ajal otsima hakkate, sellepärast võtsin hõberubla kuju. Ma ju tunnen teid, talumehi! Raha ei raatsinud leidjale näidata, vaid peitis kohe suhu, lootes mind ainult endale hoida.“ (lk.105) Kuid rehepapi kavalusega õnnestus katk siiski katk hävitada, rehepapp viskas sea tulla ning katk hävis. Kas ühe ahnus on hukatuseks kõigile? Aidamees kuulis, kuidas Sorgu Mall metsa laulab ja laulu vahele kuulis ka kõlinat, mis tähendab rahapada. Oskar oli kõlinast vaimustuses, et jooksis kohe metsa raha otsima. „Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga, pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi
", mis on Vm rahvakihtide entsüklopeediaks. Ta leiab, et hea on elada sellel, kes oma elu pühendab võitlusele rahva vabaduse ja õnne eest. Nekrassovi luule oli Lenini lemmik ja ta tsiteeris seda igas võimalikus kohas Nekrassovi luules on palju kujutatud külarahvast, kes oma ülekohtu vältimiseks midagi ette ei võta, vaid ootavad abitult mingit heategijat. Selle ehedaks näiteks on 1859. aastal kirjutatud luuletus ,,Laul Jeromuskale", kus hoidja laulab lapsele laulu, õpetades teda tulevikus alandliku ja alluva olema. Linnamees aga võtab lapse sülle ja laulab talle vastupidist tuimuses on talurahvas süüdi. Kui on ebaõiglus, tuleb võidelda, mitte kannatada. Kuid hoidja laulab ikka oma laulu edasi ja miski ei muutu... Poeemis ,,Talulapsed" räägib N ja ülistab talulaste rikast elu nende elus on luulet. Neil on väga palju tegevusi ja nad tunnevad kõige vastu huvi. Samas näitab ta ka, et talulaste vaimult
seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77). Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84)
kontserttegevust üleliidulisel areenil. (ibid: 75-76) 1981. aastal omistati Jaak Joalale Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Samal aastal iseloomustas NSV liidu rahvakunstnik Muslim Magomajev teda Sovetskaja Kulturas järgmiselt: ,,Tal on hea lavaline välimus, hoogne ja väga estraadilik laulmismaneer... Aga peamine, mis temas köidab, on selge, kõlav, kandev hääl, mida ta eeskujulikult valitseb, vaba hingamine, mida ei ole kaugeltki igal vokalistil... Peaaegu alati laulab ta kaunilt, ilmekalt- see tähendab hingega." Vokaalne ja tõlgituslik meisterlikkus on talle edu toonud mitmetel rahvusvahelistel laulvõistlustel ja gastrollidel. Temast, kui lauljast, on tehtud kolm muusikafilmi ja telefilm. 14 1984. aastast esines Jaak Joala ansambli Laine koosseisus. Ta ei esinenud enam ainult vokalistina vaid mängis ka klahvpille või basskitarri ning vajadusel ka flööti
Öeldis on kogu lause põhisõna ja kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid. On tegusõnu, mis nõuavad/lubavad enda kõrvale ühte laiendit, samas on tegusõnu, mis nõuavad kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid nimetatakse valentsiks. 1. Tegusõnad, mis nõuavad enda kõrvale ainult ühte laiendit, neid nimetatakase ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma, magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab. Kägu kukkus. 2. Tegusõnad, mis nõuavad kahte laiendit nimetatakse kahevalentseteks tegu- sõnadeks (alus + sihitus). Näide: armastama, lööma, söötma, ehitama, vihkama jne. Isa (alus) ehitab (öeldis) maja (sihitis). Ma armastan Sind. 3. Tegusõnad, mis nõuavad kolme laiendit nimatatakse kolmevalentseteks (alus, sihitis, määrus). Näide: kinkima, andma, panema, asetama, viima jne. Ma (alus) viisin (öeldis) õe (sihitis) lasteaeda (määrus).
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11. laul Odysseuse käik Hadesesse, kohtumine Teiresiase varjuga 12
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik..
muret kõige ehedama rõõmuga. Staffan Westerberg on tuntud selle poolest, et oskab asjadele elu sisse puhuda. Tema teatriilmas elab surm kummutisahtlis, puukulbid muutuvad tegelasteks, keda vihatakse ja armastatakse, sukad ja villasokid lähevad vastu igasugustele seiklustele ning vana vihmavari võib olla nii kaitseks pimeduse jõudude vastu kui lendava nahkhiire tiib, mille küljes võib läbi öö rännates rippuda. Staffan Westerberg kirjutab, lavastab, valmistab dekoratsioonid ja nukud, laulab ja näitleb. Nii täiskasvanute kui laste jaoks kombineerib ta naiivseid riime parima poeesiaga. Westerbergi jaoks pole midagi võimatut ning sageli kirjutab ta klassikalisi näidendeid ümber, et neid omal moel ette kanda. August Strindbergilt inspiratsiooni ammutades kirjutas ta "Kummitusspinati" (parafraas "Kummitussonaadile") ning "Väikese unenäomängu", kus pidevalt aknavahesid kinni kleepiv Kristin on muudetud ämblikuks. FILM "Liikuvatel piltidel on meie kultuuris suur ja oluline osa
Süidi algideed võib näha aeglase eeltantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Varabaroki tantsusüidid olid tihti ühtlasi variatsioonitsüklid: samast viisist oli tuletatud hulk eri karakteriga tantse. Passioonid ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst. Bachi passioonid järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni, kus peamise osa loost laulab jutustaja (evangelist) ja piiblitekstis esinevad otsekõned on antud samuti retsiatatiividena vastavalt solistidele (nt Juudas) ning loo jutustamisse sekkub ka koor. Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning
broneeritud. Esimene laulupidu kulges väga hästi, kohal oli ligi 9000 inimest. Selle aasta kohta ütleb Üllar Saaremäe, et viis inimest ehk mahuks veel. Selle aasta punklaulupeole tuleb ka näiteks väliseestaste segakoor Kanadast. Ka aetakse taga Sex Pistolsi solisti Johnny Rottenit, kuid senimaani pole see tulemust andnud. Lauludest on eelmise aastaga samaks jäänud seitse laulu, mis on ka pungiklassika. Päris mitmete laulude kohta on aga küsimus, kuidas koor need ära laulab. Samas kaks laulu keeratakse ooperiks. Seekordne pidu on ka mõnes mõttes Euroopa taustaga. Nii on ruumi ka kolmandaks punklaulupeoks, näiteks kaasata Ameerika asjad , kuna esimene punklaulupidu oli ju NSV taustaga. (samas) Eesti laule laulavad koos kooridega ka orginaalesitajad: Villu, Trubetsky, Uukkivi ja võibolla ka Sal-Saller. Samas on laulupeo kavas kõige suuremalt esindatud Sex Pistols kolme lauluga ning järgneb The Clash kahe lauluga . (Pulver 2011)
Paula läheb lasteaeda Illustreerinud Piret Raud Selles raamatus on juttu tüdruk Paulast, kes elab Järvispeal. Tal on väike vend Patrik, koer Pontu ja kass Kiti. Paulal on ema ja isa ja kaks vanaema ja kaks vanaisa. Kõik nad on Paula perekond, kuigi nad ei ela sugugi ühes ja samas kohas koos. Selles raamatus lõpetab Paula lasteaia. Lasteaias on lõpupidu. Paula laulab laulukoolis, loeb luuletust ja mängib kaasa näidendis. Paula esimene koolipäev Illustreerinud Piret Raud Raamatus on juttu sellest, mis juhtub Paula esimesel koolipäeval. Kõigepealt ei jõua vanaonu Kalju õigeks ajaks Paula poole. Seega ei ole Paula emal kedagi, kelle hoolde võiks jätta Paula pisikese venna Patriku. Patrik tuleb kooli kaasa võtta. Ja seepärast peavad Paula ja Paula ema
generatiivne süntaks - Noam Chomsky - keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. keeleteadlane võib usaladada oma intuitsiooni (võib välja mõelda oma näitelaused) süva- ja pindstruktuuri eristamine (pind : keele esinemine; süva : mille põhjal asume reeglite alusel lauseid genereerima keeleõppimise võime on päriklik süntaktiline SÜVASTRUKTUUR: markeerimata tuumlase (nt laps laulab aulas) millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvaid pindlauseid (nt lapsed laulsid aulas - kas lapsed laulsid aluas, lapsed ei laulunud aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä? transformatsioonid : 1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos 2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade 3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos 4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos 5
käitumisjoonis (kuigi ei pruugi olla kehaliste pooside, ilmete kirjeldus) 5. Kood võib olla seotud keskkonnatingimustega (inimestel peaaegu ei esine), mingi kood, mis esineb, võib olla seotud keskkonnatunnustega – nt ritsikate laulu puhul oluline laulu rütm, mis on liigispetsiifiline, nad on kõigusoojased ning ka nende liigiomase laulu äratundmise võimekus sõltub temperatuurist, kui temperatuur liiga erinev, siis laulab üks liiga kiiresti, teine aeglaselt. Teine näide: mesilastants sõltub päikese nurgast, aga koodi sõltuvus keskkonnas ei oma praktilist tähendust ja mesilased suudavad ka natuke kompenseerida. SÜNTAKTIKA: repertuaar ja kood puudutavad teate koodi PRAGMAATIKA SEMANTIKA Nende 3 tähelepanek on oluline igasugustes olukordades: nt selleks, et lindude vahel hoiatushäälitsust edastada, peavad kõik kolm olema olemas – peab olema
” Kui rahvas nii teeb, sulatab Aaron need ära ja teeb sellest kuldvasika. Ja rahvas ütleb: „See on meie Jumal, kes meid Egiptusest välja tõi!” Siis peavad iisraellased suurt pidu ja kummardavad kuldvasikat. Kui Jehoova seda näeb, on ta väga vihane. Sellepärast ütleb ta Moosesele: „Mine kiiresti alla. Rahvas teeb suurt kurja. Nad on unustanud minu käsud ja kummardavad kuldvasikat.”Mooses kiirustab mäelt alla. Kui ta lähemale jõuab, näeb ta, et rahvas laulab ja tantsib ümber kuldvasika! Mooses on nii vihane, et viskab maha need kaks kivilauda, millel on seadused, ja need purunevad paljudeks väikesteks tükkideks. Siis võtab ta kuldvasika ja sulatab selle ära.Tapetakse 3000 inimest. 5.3 Heebrea õigussüsteem Piiblis Moosese seadused: Juutidele oli see jumaliku päritoluga õigus, ühtlasi leping Jahve ja tema äravalitud rahva vahel. Juudid võtsid lepingu tingimused vastu Siinai mäel vastuseks kõigele,
suvad neid viibates sisse. Paarilised vahetavad rida. Ring liigub ühe sammu võrra edasi. 37 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Kuulamine Praegu on sügis. Sügisel on metsas ilus: päike paistab, õues on soe. Lehed on punased ja kollased. Metsas elab siil. Siil ütleb: "Mul on suur korv." Seened on korvis. Seened on kollased ja pruunid. Lind laulab. Lind on pruun. · Jutustades osutab õpetaja pildile ja rõhutab sõnu sügis, mets, leht, seen ja nende värvusi. · Õpetaja kordab fraase siilil on seen, seened on korvis. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: On sügis. Päike paistab. Õues on soe. Siilil on seen. Korvis on seened. See leht on punane, see leht on kollane. · Lapsed lõpetavad õpetaja lause See leht on ... . · Õpetaja esitab küsimused: Mis värvi on see leht? Mis on korvis
Linnalaps ei tunne ei tigusid ega lutikaid, nende poolt kehastatud iseloomujooni aga küll. Eksistentsiaalsed küsimusi lahkab loomaaiast pagenud boa, kes mõtiskleb, kuspool aeda tegelikult asub loomaaed. Kõikides loomaluuletustes (v.a luuletus kassist) on tegemist antropomorfsete tegelastega, kes esindavad inimeste erinevaid iseloomujooni tigu tigedust, papagoi ihnsust, boa elutarkust. Inimlikud omadused on peale loomade antud ka suvele, kes laulab ja ronib vihma eest kuuse alla käpuli peitu (,,Suvi"); lumememmele, kes jookseb kevad põues linna peale käima (,,Lumememm"); luuletuses ,,Katus sõidab" kohtume katusega, kes on otsustanud linna peal ühe tiiru teha ja liikluses suurt segadust tekitada Isikustatud on veel tedretäppe, kes kaovad õe ninalt ja lipsavad venna ninale (,,Tedretäpid"). Julgemalt katsetab autor ka sõnamängu vallas: ihnuskoist papagoist saab vanatoi papa
Mannekeenid ei lähe kunagi moest. Veidrusteta inimesed on kõige veidramad inimesed. Kui ei suudeta mida tahetakse, tuleb tahta, mida suudetakse. Kõik on võimalik seletada, ainult mitte kõigile. Tõde väärib ausust, kuid vale on lõbusam. Moraali võib lugeda ka tähti tundmata. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt vaikust. Optimist laulab isegi siis kui tema laul on lauldud. Õnn koputab kõigile uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Kõik võib olla. Isegi see, et midagi ei ole. Ära kõnele tõtt neile, kes seda ei vääri. Ohtlikumad simulantide seas on need, kes teesklevad mõtlevat inimest. Kui sinult on varastatud idee, siis rõõmusta - see oli midagi väärt. Ära kunagi valeta, või kui, siis vahest praktiseerimiseks.
golfiväljakud jne., kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi. Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke, kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Et laulu sõnad tavaliselt meeles pole, siis jooksevad need televiisoriekraanil. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab, siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse. Üks neist on pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas. Pidavat hästi lõdvestama.
Zola) tuleneb sõnast il vero – tõde. Muusika ise pole veristlik, vaid ainestiku valik on selline. 3A. Erich Wolfgang Korngold, neoromantism ja sümbolism ooperis „Surnud linn“ (1920). Puccini Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà, tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. Emich Wolfgang Korngold 1897-1957 Isa oli Viini mõjukaim muusikakriitik. Kuulsaim lavateos „Surnud linn“ („Die tote stadt“). Sümbolistlik kirjanik Georges Rodenbach avaldas 1892 lühiromaani "Bruges-la-Morte", mille pealkirja võiks tõlkida kui "Surnud linn Brugge". Lisaks sellele, et see on sümbolistliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
