Kuna töö sisaldab palju korraldamist, jooksvate probleemide lahendamist ning situatsiooni analüüsi, siis on logistiku töö suhteliselt aktiivne ja liikuv ning toimub pidevalt muutuvas olukorras, sisaldades samas ka rutiinseid tegevusi. Lisaks kontoritööle (valdavalt arvutitöö erinevate tarkvaradega, erineva dokumentatsiooni ja andmestikega) tuleb suhelda klientide ja hankijatega, liikuda ringi seoses erinevate asjaajamistega (ametkonnad, kliendid, hankijad, laod, jne), suhelda palju telefonitsi, lahendada probleeme jooksvalt. Sageli on nendeks piiriületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laeva-broneering või näiteks pühadeperioodil transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus, riigipühad). Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv. Töö iseloomust tulenevalt peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajadusel ka kohale tulema.
Valmis ehitati ka tekstiilikaupade baasi uus ladu (3700 ruutmeetrit). 1958. aasta lõpul anti hulgikaubanduse ettevõtted vabariigi kaubandusministeeriumi alluvusse. Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemis töötasid: Bakaalkaupade Hulgikaubanduse Kontor Tekstiilikaupade Hulgikaubanduse Baas Rõivaste Hulgikaubanduse Baas Jalatsite Hulgikaubanduse Baas Majatarvete Hulgikaubanduse Baas Kultuurikaupade Hulgikaubanduse Baas Pudukaupade Hulgikaubanduse Baas Tallinnas asuvate kaubastute laod anti üle hulgibaasidele, millised pidid tsentraliseeritud korras kaubad laiali vedama. See võimaldas ratsionaalsemalt kasutada laopindu ja vähendada kaupade liikumisteede lülilisust. Nõukogude Liidu Kaubandusministeerium tõi selle algatuse eeskujuks teistele vabariikidele. 22 6 AASTAD 1959 1960 Seitseaastaku jooksul toimus kaubanduse ja tööstuse otsesidemete tugevdamine. 21. juulil 1960
o Vineeri-, laastplaaditehased o Pressplastitehased 3. Tuleohuklass: tule- ja plahvatusohtlikud toimingud · Toimingud, kus seoses tootmise või ladustamisega tekib tehnoloogilises protsessis või muul viisil selliseid aure või peeneteralist tolmu, mis koos õhuga võivad moodustada plahvatava või kergestisüttiva segu. Näited: o Lõhkeaine tehased ja laod o vahtplastitehased o bituumeni ja ruberoiditehased o veskid ning jõusöödatehased ja -laod o puidu-, vineeri-, mööbli- jm. tehaste need jaoskonnad, kus eraldub tolmu NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE Objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti üle riiklikku tuleohutusjärelevalve ametnikuga objekti üldise tuleohutusjuhendi
järg. slaid): ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt; kauba käsitlemise vahendeid laos. Kogus ja suurus Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet, mis toob kaasa järgmised tagajärjed: Kapitali seotus Laod täis kaupa, mida on raske müüa (moekaubad jäid hooajal müümata) Standardid Eesmärk – tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine EL direktiiv 94/62/EC, artiklid 9 ja 10 ning Lisa 2 Eesti Standardikeskus Ühispakend (master cartoon). – (=rühma- või veopakend) Veoühik (unit loads) - (= transpordipakend)
seotud ettevõtete (piiritustehased, meiereid, veskid) olid mõisates levinud ka tehnilised tööstusettevõtted nagu saeveskid ja tellisetehased. Mõisa peamaja tagaküljel asub tavaliselt suur park, sammastega aia- ja pargipaviljonid, tiigid ühes sildadega jms. 30. Kaupmehe elamu Kaupmehest linnakodaniku elumaja ehk alumisel korrusel asus kaupmehe kontor. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Et elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe maja viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Näiteks Tallinnas luksushotellis Kolmes Õde majutuv turist viibib ajaloolises kaupmehe elamus. 31. Baltisakslaste kultuuripärand nt panid aluse eesti kirjakeelele Ristiusuga kaasnes võõrkeelne jumalasõna. Kohalike eestlase kirikusse saamiseks tuli hakata
· Toodang naturaalühikutes · Müügitulu · Ühtne piirkasumi norm 97 Tootmiskulude arvestus 98 Tootmispõhiüksused ja tootmist teenindavad üksused · Tootmis- · Tootmist põhiüksused: teenindavad · Ettevalmistustsehh üksused: toorme esmane · Energiatootmine töötlemine · Seadmete hooldus ja · Masintöötlemise remont tsehh · Laod · Viimistlustsehh · Rakiste ja tööriistade · Koostetsehh jne. valmistamine 99 Tootmiseelne staadium · Tootmiseelne staadium: sihtkulude arvestus tootekulu planeerimise süsteem enne tootmise alustamist: · Prognoositakse sihthind (min vastuvõetav tootjale max vastuvõetav tarbijale), lähtudes toote funktsionaalsusest ja kvaliteedist; · Määratakse toote tulukuse määr, sellest tulenev
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
2. Kõrgem klienditeeninduse tase. 3. Lühemad reageerimisajad, suurem paindlikkus, uuenduslikum ja mitmekülgsem tootevalik. 15. Mis on lükkamine (push) ja tõmbamine (pull) ? PUSH = Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine. Iga ettevõte jaotusahelas lükkab kauba enda kliendi lattu. Tulemuseks olid nõudluse ülehindamise tõttu liigsed varud. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. PULL = Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. 16. Tarneahela ülemineku- ehk siirdepunktid.
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste s...
integratsioon. Push „lükkamine/tõukamine“ : kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri (nimekirja) laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse.
mõõtmine pakendamise seisukohalt pole täpne. Kuna tarneketi madal läbilaskevõime võib olla tingitud ka halvast planeerimisest, tootmisele orienteeritud planeerimisest vms. , on pakendi osa nende näitajate järgi raske määrata. Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet. See võib ilmneda kõigis keti osades pärast tootjat ning sel on järgmised majanduslikud tagajärjed: · Kapitali seotus; · Laod täis kaupa, mida on raske müüa ( moekaubad jäid hooajal müümata). 3. Standardimine Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st. pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust. On palju kergem liigutada standardseid kui eri suuruse ja kujuga saadetisi . Kui firma kasutab alati standardseid saadetisi, saab ta komplekteerida omale kaubakäsitsemisvarustuse, et töö oleks tõhus
tegevuste lõpetamise, lao väärtuse vähendamise, lao ringlemissageduse suurendamise ning töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise kaudu püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 1.12. Kuluefektiivsus Logistika üheks peamiseks eesmärgiks on suurema efektiivsuse saavutamine. Efektiivsuse uurimisel tuleb arvestada kulusid, kvaliteeti, kvantiteeti ja ajategurit. Kuluefektiivsuse vaatenurgast on uuritavateks objektideks laod, ostmine, veod ja jaotus, läbimisajad ja tööpanused saavutatud tulemuste suhtes. Kogukulude analüüsi eesmärgiks on leida kõik teatud tegevuste ja nende alternatiividega seotud kulud. Erinevaid alternatiive võrreldakse ja lõpuks valitakse selline alternatiiv, mis tervikut silmas pidades põhjustab kõige vähem kulutusi. Kogukulude analüüs võib olla ka hea viis, leidmaks suurimad potentsiaalid tegevuste muutmisel efektiivsemaks ja kulude
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
Tsiviilelu munderdamine muutus eriti massiliseks 19. Saj pärast ministeeriumide asutamist. Pilet 7 1.Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III II at eKr Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene Kreeta-Mükeene tsv jaguneb: Minoiline tsv Mükeene tsv Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega Mükeene tsivilisatsioon Kreetal algab tsv u 2000 a eKr Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid Losside juures paiknesid eluruumid + laod Lineaarkiri paiknes kahe joone vahel kiri ei räägi midagi ajaloost Valitses preester-kuningas Linnadel puudusid müürid puudus välisoht Kreeta jumalad olid ilmselt naised usulised pidustused erilisel kohal oli härjakultus Naise kõrge positisoon ühiskonnas =? Matriarhaat Mükeene tsivilisatsioon Kreeklased olid madalamal arengutasemel kui kreetalased 1500 eKr vallutati kreeklaste poolt Kreeta saar võeti üle Kreeta kultuur ja kiri Kreeta kultuur levis üle Mandri Kreeta
Läbi nende jõuab kaup tarbijani õigel ajal, õiges kohas ja parimal viisil, st kõige väiksemate kulutustega. Ostja asupaigas on olemas tootevaru. Kaup on olemas ja seda eksponeeritakse sellel ajal, kui tarbija seda osta tahab. Kauba müümine ja üleandmine toimub samal hetkel. · Kaubandusliikumist tagavad organisatsioonid tegelevad kaupade ladustamise, säilitamise ja transportimisega. Kommertsladusid on 3 liiki: a) laod, mis üürivad oma pinda lühi või pikaajaliselt; b) tegelevad kauba jaotamisega, lao pindala väiksem, kuid suurem auto ja tõstukitepark. Kõiki üürija ärisid varustatakse laos oleva toodanguga; c) laod, mille põhitegevuseks on transportimine. Pind on väike, kuid autopark hästi arenenud. Peamine funktsioon on kauba lühiajaline hoidmine ja säilitamine. Oluline veose hind, maht, kiirus ja säilivus.
nõutava töö temperatuurini, vajaduse korral pindaktiivsete ainete või vedeldite lisamine. 275. Asfaltbetooni liigitus: alalised, ajutise ja liikuvad. 276. Asfaltbetoonsegu valmistamise tehnoloogiline skeem: bituumeni hoidla, bituumeni veestamise ja töötemperatuurini ülessoojendamise seade, mineraalpulbri hoidla, bituumeni dosaatorid, kogumispunker, segur, tolmueraldusseade, eeldoseerimisagregaat, intermaterjali laod. 23 277. Frees- masin, mis purustab vana asfalti. 278. Kivipurustussõlm- masin kivi purustuseks. 279. Pinnasesõel- sõelub pinnasest välja erineva suurusega kivid. 280. Bituumeniveok- bituumeni vedamiseks. 281. Gudronaator valab gudronit 282. Joonimismasinad- teede tähistamiseks ohutusjoontega. Jaotus otstarbe järgi: värvide pealekandmise
kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud Noom või Boom. Aga nüüd asun praktikatemaatika kallale, et tutvustada Tuha Talu OÜd. 5 1. Tuha Talu OÜ struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Antud osaühingul on kolm eraisikust omanikku
1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tul...
Mineraalmaterjali segamine bituumeniga. Valmis asfaldisegu laadimine autodele, teisaldamine lattu, jahutamine. 276. Asfaltbetoontehaste liigitus Alalised ja ajutised. 277. Asfaltbetoonsegu valmistamise tehnoloogiline skeem Bituumenihoidla, bituumeni veestamise ja töötemperatuurini ülessoojenduse seade, mineraalbulbri hoidla, bituumeni dosaatorid, kogumispunker, segur, tolmueraldusseade, eeldoseerimisagregaat, inertmaterjali laod. 278. Frees 279. Kivipurustus sõlm 280. Pinnasesõel 281. Bituumeniveok 282. Gudronaator 283. Joonimismasinad, nende liigitus Mõeldud maanteede, linnatänavate, lennuväljade tähistamiseks ohutusjoonega, teetähiste ja ootekodade värvimiseks. Liigitatakse otstarbe järgi: värvide pealekandmise masinad, termoplastide pealekandmise masinad, segatüübilised masinad. 284. Lumesahad, nende liigitus
kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoode laod, firmapoed jne). Tehnoloogilised ressursid tehnoloogia, mida firmas kasutatakse. Uuenduste vajadus. Täiendavalt peaks analüüsima oma toodangu struktuuri (vanuseline struktuur, kulud/kasum) ja nõudluse arengut ja prognoose toodete lõikes. 15 2.1 Küsimused 1. Kas marketingi keskkonnategurite mõju on erinev sõltuvalt sellest, kas firma on edukas või on tema püsimajäämine suures ohus? Põhjendage! 2
oluliseks tuluallikaks Eesti sadamatele, kuid transiidi tähtsus Eesti majanduses on järjekindlalt vähenenud. Transpordi osakaal riigi tööjõus on ligi 8% ning transpordiga tegeleb 3,3% vabariigi ettevõtetest. See viitab eelkõige transpordiettevõtete suurusele. Transpordi infrastruktuurid on Eestis suhteliselt amortiseerunud ja investeeringute vajadus nendesse on suur. Paremas seisukorras on transiitkaubandusega seotud infrastruktuurid, eelkõige sadamad, laod, Tallinn-Narva raudtee ja ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Sadamate kaubavoogudest on transiidiga seotud 75% ja raudteel 45%. Kuna Venemaa naftavood lähevad järjest enam läbi tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi.
Ehitusplatsi üldkulusid pole võimalik siduda üksikute töödega platsil, küll aga projektiga tervikuna või selle teatud osadega. Ehitusplatsi üldkulusid saab jagada rajatiste ehitamisega kaasnevateks kuludeks ja ehitusplatsi üldkuludeks. Rajatiste ehitamisega kaasnevad kulud määratakse ehituse organiseerimise projekti alusel. 72. Tuua näited platsikulude koosseisu kohta Ehitusplatsi korralduskulud: Ajutised ehitised ehitusplatsil (soojakud ja olmeruumid, teed ja laod, kraanateed, seadmeplatsid ja töökohad, piirded ja reklaamtahhvlid, ehitiste kaitse, tööohutusmeetmed, tellingud, lavad ja tõstukid) Ajutised tehnosüsteemid (vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis, valgustus, side ja infosüsteemid, ajutine küte) Masinad ja seadmed (betooni- ja segusõlmed, mobiilkraanad, tornkraanad, ehitusliftid, betoonipumbad) Tööriistad ja instrumendid Abimaterjal Energiakulu (elektrikulu, veekulu, gaasikulu, kütteõlikulu, kaugküte)
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
lükkav põhimõte (push) Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas "lükkab" kauba kliendi lattu. · Eesmärk: nõudluse tekitamine · Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui
Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja inglise majandusteadlane John M. Keynes (1883-1946). Erinevalt teistest kodanlikest
• Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata • Kreetale omane kreeta sammas - Kreeta on kükressi kodumaa • Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol; argumenti toetab see, et oli palju treppe, kuid trepiastmed kulumata; • Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka
..............................................68 6.7.2 Vesinik kütuseelementide kütusena................................................................................................70 7 TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE RAKENDAMINE..........................................................................72 7.1 BIOKÜTUSTE RAKENDAMINE.........................................................................................................................72 7.1.1 Biokütuste laod ja edastamisseadmed............................................................................................73 7.1.2 Elektri ja soojuse koostootmine biokütuste baasil..........................................................................75 7.2 HÜDROENERGIA............................................................................................................................................78 7.3 TUULEGENERAATORID.....................................................
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
aasta suvesõda; vt. ka Riis 1960, 223). Saaremaa Omakaitse osales 17. septembrist 1941 1. jaanuarini 1942 98 haarangul, läbiotsimisi korraldati 24. Nende operatsioonide käigus tabati 453 punaväelast ja 294 kohalikku kommunisti või metsas asuvate jõukude abistajat. Operatsioonide käigus sai surma kaks Omakaitse liiget. Vahi- ja valveteenistust peeti kogu Saaremaa ulatuses. Objektideks olid sõjavangilaagrid, haiglad, sõjasaagi kogumispunktid, mitmesugused sõjavarustuse ja toiduainete laod, üldtähtsad asutused (elektrijaam, käitised, post), sillad jm. Peale selle oli rannavalve ja sisemise liikumise kontroll. Otsese vahiteenistuse kõrval võttis Saaremaa Omakaitse Kuressaare sadamakapteni nõusolekul osa ka kalurite kontrollimisest, et vältida kahtlaste isikute põgenemist. Ühtlasi tehti ülesandeks seada korda purustatud telefoniliinid. Majutusküsimus lahendati, võttes staabi tarvis enda valdusse endise Saare prefektuuri hoone
tohi liiga täis kiiluda ning toidu ostmisel tuleb arvestada olemasoleva ruumiga. Kõigi toidutarnete puhul tuleks kontrollida toidu värskust, temperatuuri, värvust, lõhna, saastust ning pakendi ja markeeringu korrasolekut. Mis tahes probleemidest tuleb teatada otsesele ülemusele. Kui võimalik, tuleb vältida välimise pakendi toomist toiduvalmistamise piirkondadesse. 25 Kuivatatud toiduainete laod. Ruumid, mida kasutatakse kuivatatud ja konservee- ritud toidu säilitamiseks, peaksid olema kuivad, jahedad, hästi valgustatud ja kahju- rikindlad ning need peab hoidma puhtad. Toitu tuleks säilitada eemal kondensat- siooniveega kaetud seintest ja torudest, samuti põrandast, sobivatel riiulitel, näiteks roostevabadest torudest raamidel või ratastega kastides. Mahapillatud toit tuleb viivitamatult ära koristada. Kõik kaubad tuleks enne hoidlasse panekut üle vaadata.
parkimiskohtade jaoks, telefoni ühendus, transport, kuni koristusteenuseni välja. II Ehitusplatsi juhtimine ja abipersonal III Energia ja abivahendid vesi ja elekter, telefoniside, kontoritarbed IV Üldkasutatavad ja väikemehhanismid kraanad, tõstukid, buldooserid, pumbad betooni valmiseks jm. Lk 38 (2. pool) V Ajutised tööd juurdepääsuteede rajamist, laoplatsid, vesi ehitusplatsil, piirded, tarad, töökaitse otstarbelised ehitised. VI Ajutised ehitised kontorid, ruumid, laod. VII Abitööd mahalaadimine, puhastamine VIII Lepingulised tingimused kindlustused IX Inventar tellingud, väike tööriistad X Muud kaudkulud katsetamised, talvised lisatööd, kvaliteedikontrollid, lisa nõudmiste täiendamine nt. kaitseriietus, mürakaitse. Mõnikord jaotatakse 1) fikseeritud kaudkulud, 2) ajast sõltuvad kaudkulud. Fikseeritud ei sõltu konkreetsest töömahtudest, nt. eh platsi üleseadmise kulud. Ajast sõltuvad kaudkulud mida pikkem eh
Kasutasid lahingutes hobukaarikuid sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose, uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kasutati majapidamisaruanneteks. Minoiline kultuur levis mandrile, Kreeta kaotas tähtsust. Lossid majandus- ja kultuurikeskused. Tuntuim Mükeene. Losside ümber polnud linnu. Oli luksuslik sisustus, eredavärvilised freskod. Olid laod, töökojad, kultusepaigad. Lossi eesotsas 2 kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik. Neile alluvad ametnikud ja kirjutajad korraldasid ja kontrollisid rahva majandustegevust. Talupojad sõltlased osa saagist anti lossi salvedesse. Lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, sõdisid omavahel.
Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. 13 Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoote laod, firmapoed jne). Tehnoloogilised ressursid tehnoloogia, mida firmas kasutatakse. Uuenduste vajadus. Täiendavalt peaks analüüsima oma toodangu struktuuri (vanuseline struktuur, kulud/kasum) ja nõudluse arengut ja prognoose toodete lõikes. 14 3. TURUNDUSE PLANEERIMINE 3.1 Turunduse planeerimisetapp Firma turunduse planeerimisetapp sisaldab: 1) strateegia kujundamist (kuidas tuleb tegutseda, et saavutada eesmärke?);
d)soojusjuhtivus- väiksem kui naturaalpuidul. Kreppimine e kantimine- laminaat või melamiin detailide kantide katmine krepplindiga. Betonyp: Tsement puitlaastplaat, mis valmistatakse puidust, tsemendist, kemikaalidest. Plaadi mõlemad pooled on hallid, siledad ja löögikindlad. DIN 4102 klasifitseeritud standart, B1, kui madal süttivus, aeglaselt põlev materjal. Kasutus: välisfassaadide elemendis, aluslaed, põrandad, vaheseinad, lennukite angaarid, kergelt süttivate materjalide laod. 3.Tamm: laialeheline lehtpuu e katteseemnetaim. On rõngassooneline e sooned hästi näha ja aastarõngad selgesti eristatavad. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega- kuid vahtraga võrreldes säsikiirte tõttu kehvem. Kerge lõhastada, töödelda, aurutada ja painutada, vastupidav, kulumiskindel. Jämedad sooned võivad aga raskendada viimistlemist. Iseloomulikus laiad säsikiired, mis kõigis lõigetes nähtavad, see on ka üks suur erinevus võrreldes saarega.
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Välisinvesteeringute soodustamine, kogu maailma majanduse elavnemine ja sellega kaasnev investeeringute suunamine suurt kasumit lubavatesse projektidesse. Ka paar sellist (nt. sadamaehitised, puidutöötlemisettevõtted jne.) annaksid ehitajatele juurde oluliselt tööd. Kaubavahetuse elavnemine Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu riikidega, põllumajandustoodangu ekspordi suurendamine. Sealt saadud tulu suunatakse suure tõenäosusega põhivarainvesteeringuteks (tootmishooned, laod, põllumajandushooned). Lisaks kaasneb sellega ka üldine majanduse elavnemine, kuna tööd saavad ka teenindussfäär. Palju sõltub riigi senise rahanduspoliitika jätkumisest, st. kas välditakse ka edaspidi negatiivset riigieelarvet, piiratakse välislaenude mahte ja ei tehta lühinägelikke populistlike otsuseid investeeringute tegemiseks. Viimased loomulikult meeldiksid ehitajatele, kuid sellest tulenev mõõnaperiood teatud aja pärast on seda sügavam.
nii nagu tema meelest loss oli .Oli rikas mees , inglise teholoogia saavutused ,rekonstrueeritud arheoloogia., üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha. Lossiesine plats -lääne hoov, ja keskne hoov. Põhja-lõuna suures ja sarnased mõõtmed.Ritualiseeritud standard on taustaks olnud. Loss jaguneb 2 tiivaks : läänetiib mis jööb keskhoovi ja läänehoovi vahele, 2 alajaotus: magasinid, toiduainete laod, suurtes anumatest toidusained.Ulatuslikud toiduainete varud.loss korjas kokku neid. Selle kõrval laohoonete ja keskhoovi vahel olid kultusruumid, leitud kujukesed jen , ka troonisaal kuulus sinna, kus siseneti põhjapoolsest keskhoovi osast, eesruumi ja mindi trooni saali kus oli paremat kätt troon ja trooni vastas oli rituaalne bassein.Evans arvas et minos oli kuninga tiitel arvas et see on tema troon. On leitud ikonograafiline positsioon inimene keskel ja greifid keskel , on naine troonil
ja kompvekivabrikud jne). 1920-1924 asutati 1100 uut tööstusettevõtet, suurettevõtete arv kahekordistus, tööliste arv kasvas 10 000'lt 33 000'le. Arengu tagamiseks mahutati tööstusesse 4,5 miljardit marka. Kaubanduse arendamine- Kaubanduse arengu eelduseks oli limiidisüsteemi arendamine vabakaubanduse põhimõtetega ning suur nõudlus kõikvõimalike kaupade järele nii välis- kui siseturul. Odavaprotsendilist pangalaenu kasutades osteti laod kaupu täis, et need hindade tõustes realiseerida, tasudes seejuures pankadele inflatsiooni tõttu tunduvalt vähem tegelikust laenust. Saksamaal toimus 1923. aastal hüperinflatsioon. Probleemiks kujunes mitmesuguste importkaupade massiline sissevool Eestisse, mistõttu sisseveo väärtus hakkas oluliselt ületama ekspordi väärtust. Krediidipoliitika- Seoses Tartu rahulepinguga Eesti sai Venemaalt 15 miljon
kerkisid uued linnaosad. ja maal uued asundustalud, seega kogumaine turg oli ka sellele materjalile. Tööstuse arengu sundimisele andis tuge lootus hiigelkasumile. 1920-24 asutati üle tuhande uue ettevõtte, suurettevõtete arv kahekordistus. Erakapital ja Eesti Panga lanud pooleks ressurssidena. Sama kiire areng toimus ka kaubanduses. Eelduseks oli vabakaubanduse põhimõtete vastuvõtmine ning suur nõudlus nii välis- kui ka siseturul. Odava pangalauenuga osteti laod kaupu täis ,et kui hinnad tõusevad, siis saaks maha müüa. Pankadele tasuti tagasi palju vähem, una inflatsioon oli. Sisseveo väärtus hakkas ületama eksporti. Majandustõusu finantseeris oluliselt jällegi Venemaa, saadi ju raha Tartu rahu lepingu alusel. Oli ka varimajanduslik kasum, kuna läbi Eesti veeti Läände ülipalju tsaariaegseid rikkusi. Osalsid ka suured pangad nagu Eesti pank ja Eesti Riigikassa. 1923/24. aasta majanduskriis – põhjused ja tagajärjed.
meenutasid kalapõit või tuult käes liikuvat leeki. Rohkesti oli skulptuurkaunistusi . Tuntumaid näiteid nimetatud perioodist on Rouen´i katedraal (15.-16.saj.), mis oma kahe tömbi läänetorniga meenutab juba siluetilt prantsuse gootika kuulsamaid ehitusi. Elamuehituses, mis senini oli arenenud üsna ühtse skeemi järgi: kitsas kõrge 2-3 korruseline fassaad, alumisel korrusel käsitööliste tööruumid või poekesed, nende peal eluruumid, kõige kõrgemal laod , hakati üha rohkem tähelepanu pöörama hoone funktsionaalsusele ja mugavusele. Levinud olid nii kivi- kui ka vahvärkehitised. GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL Inglise feodalismi üks peamisi iseärasusi oli tugev kuningavõim, mille kindlustamiseks ja säilitamiseks peeti mitmeid kodusõdu. Iseärasuseks oli ka seisuslik monarhia, mis tähendas seda, et suhteliselt tugeva monarhistliku võimu juures valitses ka seisuste esindusorgan, milleks oli 13.sajandil loodud parlament
dega. Nii tegeleb J1 personalitööga, J2 peasutused. Kaitseväe Logistikakeskus tagab kaitseväele logis- tilise toetuse. Logistikakeskuse koosseisus on staap, ladude kompleks (ladustatakse, hooldatakse ja re- monditakse kaitseväe varustust), teenindustoetuse väljaõppekeskus Tagalapataljon, kaitseväe tervisekes- kus ning kaitseväe orkester. Logistikakeskuse staap asub koos osa allasutustega Tallinnas, kuid laod on hajutatult mitmel pool Eestis. VÕK Tagalapataljonis valmistatakse ette ajateenijate baasil sõjaaja tagalaüksusi. Tagalapataljon on Vaba- dussõja ajal asutatud Auto- ja Tankirügemendi järje- pidevuse kandja, mida sümboliseerib ka tagalapatal- joni embleem. 5 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseväe orkester moodustati riikliku esin- dusorkestrina 1993. aasta 1
Pärast okt pööret üritasid lääneriikide diplomaadid suhelda Lenini valitsusega samamoodi nagu seni oli suheldud AV-ga, enamlased polnud sellest huvitatud. Pärast Bresti rahu sõlmimist hakkasid lääneriigid tõsise murega jälgima Vm-l toimuvat ja otsima võimalusi Vm arengute muutmiseks. Suurim sõjaline põhjus seisnes selles, et al 1915 olid lääneriigid Vm-le tarninud tohututes kogustes sõjavarustust ja relvi. 1917-18 a-ks olid Vm-le kuhjunud hiiglaslikud sõjavarustuse laod. Nii palju polnud sõjatehnikat, varustust jne iialgi olnud. Pärast Bresti rahulepingu sõlmimist võis karta, et sakslased nõuavad Vm-lt relvastusladude välja andmist. Põhilised asukohad olid Põhja-Vm-l Murmanski, Arhangelski piirkonnas. Teine oli Kaug-Idas, Vladivostokis ja selle ümbruses. Antandi riikide esimene huvi oli võtta varustuslaod enda valve alla ning vältida nende üle andmist sakslastele.
asustustihedusega elamud, hea 2 2 Väga madal niisksukoormus: laod 0 0 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 o o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
