Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud
Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas
võipütte, kanne, lüpsikuid, lusikaid. Kadakast nõu ei andnud maitset, oli kerge, hea lõhnaga ja pidas kaua vastu. Nõud tehti toorest puust, sest kuivanud puit on kõva ja raske töödelda. "Kadakat peeti terveks puuks, kes ei anna mingit haigust, seepärast tehti piimapütid ja õllekannud kadakast" (Muhu). Kadakast sai vastupidavad aiateibad. Oksi tarvitati nõu- ja sidumisvitsteks, samuti korvipunumiseks. Noored kadakakasvud kõlbavad lammaste ja kitsede toiduks. Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva. Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust.
2007 FADN üldkogumiga on hõlmatud 2001.aastal 75,3 % Eesti põllumajandusliku tootmise standardkogutulust, 14,9 % põllumajanduslike majapidamiste koguarvust ja 71,0 % põllumajandusmaast ning 2007. aastal olid näitajad vastavalt 92,6 %, 58,7% ja 87%. [Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda] 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 3.1. Lamba- ja kitsekasvatus Eestis aastatel 2001-2005 Lambakasvatusele oli 1993. aasta halb madalate kokkuostuhindade tõttu, lammaste arvukus vähenes drastiliselt. Samal aastal õnnestus aga K. Halliku organiseerimisel eluslammaste eksport Süüriasse ja Ungarisse. Lambakasvatajad said eksporditud lammastest 2...5 korda kõrgemat hinda kui Eestis. Tänu edukale ekspordikorraldamisele kasvas ELaSi liikmete arv 402-ni; lambaliha siseturu hinnad tõusid 10...20%. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 4
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Kat...
Miks hiiri kasutatakse kõige rohkem? Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses • Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% • Kalkunite munevus suurenes • Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud • Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus,
7 päevane embrüo siiratakse naise emakasse Tavaliselt siiratakse 2-3 embrüot MÕISTE: In Vitro- väliskeskkonnas GM-taimede kasvamise levik 2008.a. seisuga: · Soja 53% · Mais 30% · Puuvill12% · Riis · Raps5% · Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Hiina, India. · Kasutatakse viljastatud munarakku · Kasutatakse embrüonaalseid tüvirakke Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Suurendada lihasmassi (sigade ja lammaste kaal kasvas 30%, forell kasvas 2 korda suuremaks. · Parandada lammaste villa kvaliteeti · Muuta piima koostist, et lihtsustuks juustu tootmine · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Suurendada loomade vastupanuvõimet haigustele · Toota ämbliku võrguniiti kitsepiimas Ravimite tootmisel · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu
Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. 10 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse
Võrdselt 1/3 veistest on Aasias ja Ameerikas. Euroopas on domineerivaks piima- ning piima- lihakarjakasvatus, selle baasil või ja juustu tootmine (Sveits, Holland, Prantsuse juustud). Seakasvatus annab 40% maakeral toodetavast lihast. Aasias ja Euroopas on vastavalt pool ja veerand maailma sigadest. Liider on Hiina. Lambakasvatus on arenenud looduslikel rahualadel. Austraalias ja Uus- Meremaal kasvatatakse neid villa saamiseks (1/2 maailmatoodangust). Lammaste arvu poolest liider on Aasia (Hiina). Linnukasvatus hõlmab laia ala. Neid kasvatatakse kõikides riikides. Suuremad tootjad on Hiina, USA ja Jaapan. Kaamelikasvatus on oluline Aafrika ja Aasia kõrbetes, hobusekasvatus Aasia ja Ameerika mägistel aladel, põdrakasvatus Ameerika ja Euraasia põhjaaladel. Kõrgmäestikes laamad ja jakid. Toiduainete tööstuse ja kaubanduse geograafia Vanemad toiduainete tööstusharud on liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus.
kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid , mida peeti vana usu sümboliteks. Pühakud-Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kallele kanti ilmselt ülemuinasusundi jumaluste omadusi. Oodati ju katoliku usus pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjaid.Tuntumad pühakud Georgius- karjakitsjana, Peetrus- kalajumal, Katariina- lammaste kaitsja. Antoniud- koduloomade. Ordud ja kloostrid-Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Plettenberg ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka
Eksport Etioopia toodab rohkem kohvi, kui ükski teine riik Aafrikas. Kohvimasin on igaskodus Etioopias. Etioopia on ka 10 suurima kariloomade kasvanduse hulgas. Teised peamised eksportkaubad on khat, kuld, nahktooted ja õliseemned. Hiljutine areng lillekasvatus sektoris tähendab Etioopia on üks peaamisi lillede ja taimede eksportijaid maailmas. Ida- Aafrikas üle 95% piiriületava kauba liigub mööda mitteametlike kanaleid ja mitteametlik kaubandus veiste, kaamelite, lammaste ning kitsedega. Etioopia valitsus on rahulolematu kadunud maksutulust ja välisvaluuta tulust. Hiljutised algatused on püüdnud takistada selliselt kaubandus liikumist. Riigil on ka palju maavarasi ja ka nafta olemasolu poteentsiaal, mõndades vähem asutatud piirkondades. 6 Transport Etioopias on 681 kilomeetrit raudteed, mis asub peamiselt Addis Abeast- Djubouti, koos 1000mm kitsastetööbastega. Praegu on tehtud Djiboutis ja Etioopiasse raudtee, kuid
mis on omamoodi rekord meiega sarnaste looduslike tingimustega maade seas. Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks
psüühiline sõltuvus. VILL Tänapäeval kasutatakse loomasaadustest kõige laiemalt villa ning sellest valmistatuid tooteid. Vill on tulekindel. Kuigi villa ohustavad koid, sisaldab see mingil määral lanoliini, mis kaitseb putukate eest. Villa saab taaskasutada ning säilitab isolatsiooniomadusi ka peale märgumist. Tegelikkuses on vill pehme, soe ja hingav ning imab hästi niiskust. · VILLA SAADAKSE LAMMASTE PÜGAMISEL · LAMBAVILL ON VALGE, HALL VÕI MUST · PÜGATUD VILL PESTAKSE, KUIVATATAKSE, KRAASITAKSE HEIDEKS · HEIE KEDRATAKSE · KETRAMISEL SAADAKSE LÕNG · SOE JA PEHME · IMAB PALJU NIISKUST, KUID EI TUNDU ISE MÄRJANA · KERGESTI PESTAV · VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ..
rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiusisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud ei lõhustu seedefermentide toimel ning tema lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, ka linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Rohkesti toorkiudu leidub põhkudes ja heintes, kuid vähe teraviljades, kartulis ja juurviljades.
tootmist. 1. 1820. aastatel satub viinapõletamine kriisiseisu (oli olnud mõisnike tähtsaim tuluallikas), sest Lõ-Vm-l toodeti odavamalt. Viina hinnad langesid ja mõisnike tulud samuti langesid 2. Kartulikasvatus hakkas levima 18. saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid
väiksem. 3. Sigade arv on muutunud hoopiski suuremates piirides. Seejuures juba 1960. a. ületas sigade arv ennesõjaaegse taseme. 1979. a. ületas sigade arv miljoni piiri ja edaspidi oluliselt enam ei suurenenud. Üle miljoni oli sigade arv kuni 1989. aastani. Suurim oli sigade arv 1983. a. 1118,3 tuhat siga, ületades ennesõjaeelset taset 3,9 korda. 1999. aastaks oli sigade arv väiksem kui enne sõda. 4. Lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999. aastal alla 10 protsendi ennesõjaaegsest tasemest. 5. Hobuste arv on veelgi kiiremini vähenenud. See on ka arusaadav, sest kaasaegses põllumajanduses ei kasutata enam hobuveojõudu. 1999. aastal oli hobuseid 3,9 tuhat, mis moodustas ennesõjaaegsest 1,9 protsenti. 6. Lindude arv on muutunud analoogselt sigade arvuga. Lindude arv kasvas kiiresti ja ületas 1980
Moskvas teise koha. 5. LOODUS Islandi loodusmaistu on geoloogiliselt noor. Tegu on vulkaanilise saarega ookeani keskahelikul. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. 5.1 TAIMESTIK Taimed katavad väikest osa Islandi saarest. Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust.
Sisse hakati tooma taas võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Laialdaselt levis ka merevaik. Kammkeraamika ajal tundsid inimesed juba vaske. Kammkeraamika kultuurides saavutas püügimajandus ajaloos kõrgeima arengutaseme. Jahiloomastik muutus mitmekesisemaks, peamised saakloomad põder, ürgveis, kobras, metssiga. Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes. Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes.
Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see koerakuut , Täiend kuulub täiendi juurde: need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendus: kirjutatakse tavaliselt lahku: Lasteaed,meeste juuksur,teadetebüroo,rahvastepall. Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba. Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU
See on seletatav sellega, et nõukogude ajal tegeldi ühismajandites kõige enam sea- ja veisekasvatusega. Alates kaheksakümnendate lõpust, kui see süsteem kokku kukkus, ongi nende loomade arv vähenenud üle kolme korra. Hobuste arv on olnud kogu perioodi jooksul väga väike, kuid ka nende arv on vähenenud 5300 isendini 2007. aastal. Pidevas languses on olnud ka veiste arvukus, kui kaheksakümnendatel oli neid üle 800 tuhande, siis 2007. a 240 tuhat. Lammaste ja kitsede arv vähenes sajandivahetusel 30 000-ni, viimastel aastatel on see jälle tõusma hakanud ja jõudnud 76 000-ni. Stabiliseerunud on ka sigade arvukus, kaheksakümnendate üle miljonist isendist on saanud praegu 380 tuhat. Toome võrdluseks ka lindude arvu muutused, mis on veelgi drastilisemad. Joonisel 7 on kujutatud lindude arvu muutusi aastatel 1980-2007. Allikas: [PM09: Loomad ja linnud, 31. detsember] Joonis 7. Lindude arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes
Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. 77) Hobuste karjatamine Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste, vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist. Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel
tähelepanu pälvinud vaid 1996 aastal sündinud lammas Dolly, kes klooniti 6 aastase lamba põierakust. Dolly elu ei alanud tavapärasel viisil muna-ja seemneraku ühinemisel. Kloonimiseks nimetatakse mõne üksiku geeni eraldamist ja sellest koopia tegemist. Tüvirakkude kasutamisega kaasnevad väga suured võimalused, sest neil on säilinud võime areneda igat tüüpi koeks. Pärast seda on teadlased teatanud hiirte, lehmade, sigade ja teiste lammaste kloonimisest, kasvatades sellega inimeste raviva kloonimise võimalust. (Davies, 2001) Muudetud pärilikkuse ja inimese vajadustele paremini vastavate organismide loomisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia äratas esmakordselt suuremat tähelepanu, kui selle abil hakati tootma inimese insuliini suhkrutõve käes kannatajate tarvis. Diabeetikute organism ei suuda ise piisaval hulgal insuliini valmistada ning seepärast tuleb seda valku neile süstida, et vere suhkrusisaldus
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste ...
juurde ja hakkan lambaid karjatama." Poiss polnud oma otsusega enam rahul. Ta oli tööd rabanud terve aasta, et oma unistus ellu viia, ja nüüd muutus see unistus iga hetkega üha tähtsusetumaks. Võib- olla sellepärast, et tegelikult see polnudki tema unistus. ,, Kes teab, kas on ikka parem olla nagu Kristallikaupmees: mitte kunagi Mekasse minna ja kogu elu reisist unistada." Poiss jõudis järeldusele, et võib karjuseks hakata ükskõik millal, sest ta on ära õppinud lammaste karjatamise. Aga võimalust mina Egiptusesse püramiidide juurde tal võib- olla enam ei tulegi. Nii otsustas poiss minna otsima oma varandust. ,,Otsused on ainult millegi algus. Kui keegi midagi otsustab, siis sukeldub ta tegelikult ühte võimsasse voolu, mis kannab inimese sinna, millest ta otsustamise hetkel ei osanud unistadagi." ,,Maailma Hing- kui te kogu südamest midagi soovite, olete Maailma Hingele kõige lähemal. See on alati positiivne jõud," ütles inglane
valvurid. Koristatud vili kohe müüki. Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms). Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantsod Suured loomakasvatusmajandid. Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Vaja suuri karjamaid, odav toodang. Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks. Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks. Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus. Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal. · Istandused Suured taimekasvatusmajandid, toodang müügiks, tegelevad ka esmase töötlemisega. Vajalik soodne kliima. Kasvatatakse nt suhkruroogu, kohvi, puuvilla, puuvilju jm. Iseloomulik kõrge saagikus, tänu agrotehnikale: väetamine, sordiaretus, taimekaitse, õiged maaharimisvõtted.
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad on seda ainult Jumala armust, mida tuleb pidevalt vöita, omada, aga igaveseks ei saa. Jumala valik on äraseletamatu, seepärast ripub Iisrael pidevalt Jumala küljes ja hoolitseb selle eest, et see side ei katkeks. Ja see tähendab eelköige seda, et hoolitsetakse aj...
700 - - 130 - 107,6 800 - - - - 117,5 Tööhobuste summaarsete tarbenormide esimene arv real on kerge töökategooria ja teine raske töökategooria tarvis. Noorhobuste esimene arv on 6-12 kuu vanustele noorloomadele, teine 24-36 vanustele. 5 Tabel 5. Lammaste summaarsed energiatarbenormid, MJ päevas Eluskaal Vabadele ja alg- Imetavatele uttedele tiinetele uttedele 1. 2. kuud 3. 4. kuud Jäärad 40 12,0 14,4 11,2 - 60 14,4 19,0 14,9 - 80 16,7 23,6 18,5 12,7-14,6
Miks hiiri kasutatakse kõige rohkem? Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tartus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus,
hakati valmistama kartulitärklist. Law rajas tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase. Erilised lootused pani ta aga klaasitööstusele, mille arenguks olid Põltsamaa piirkonnas soodsad eeldused: metsarikkus ja vajaliku toormaterjali kättesaadavus. ehitati uus peeglivabrik Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. 16. Mõisamajanduse olukord 18. sajandi lõpul (pankrotistumine jne.) Mõisnikud püüdsid võimalikult rohkem vilja, lina ja muid müügisaadusi talupoegadelt enda kätte koondada ja need ilma vahendajateta väliskaupmeestele edasi müüa. Teiselt poolt varusid mõisnikud soola, rauda, heeringaid ja tubakat, mida nad talupoegadele mõisa või selle kõrtsidesse toodud saaduste eest oma suva kohaselt tasuks arvestasid.
Seda vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige saslõki tooraineks on just nimelt lambaliha. Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga
Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida Saksamaa kesk- ja lõunaosa kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. 9 Saksa metsad on saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi
Juba nooremas eas pidi tütarlaps hakkama endale veimevakka koguma. Võrumaal nimetati veimeid andideks. Riietusesemete seas oli suur osatähtsus kinnastel ja neid pidi pruudil palju olema: nii kinkimiseks kui uskumuste ja traditsioonide järgimiseks. Näiteks pidi pruut kindaid kinkima pulmarahvale, kombeks oli ka teelahkme peal paar maha visata või ka lehmalauta ja talli neid jätta. Arvati, et siis läheb kõik hästi. Usuti ka, et lambaõnne tagamiseks tuli asetada paar kindaid lammaste peale, elu kergendamiseks tuli kaevu koogu külge kindad köita, et käed vee võtu ajal külmetama ei hakkaks. Seda, et kinnastel rahvakombestikus kindel ja tähtis koht on, näitavad ka kinnastega seotud vanasõnad ja mõistatused. Üts uss vii viite kambrõhe? (Üks uss viib viide kambrisse?)- Sõrmkinnas. Räpina, Kirmse Neli velle ubrikun, viies vällän vireles? (Neli venda uberikus, viies väljas vireleb)- Labakinnas. Urvaste, Karula Sukk lai- jalg soe, kinnas lai - käsi külm.
mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja
Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W. Johannseni (1857...1927) puhaste liinide teooria, G.H. Hardy ja W. Weinberg: sõltumatult kahe riigi teadlase poolt geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus. Henderson BLUP meetod. Loomade kehaehituse, kasvu ja arengu seaduspärasuste avastamisel on suuri teeneid vene teadlastel N.P. Tsirvinskil (1848...1920), kes uuris lammaste ja veiste luudede kasvu ja arengut. ja N.P. Kulesovil (1854...1936), kes uuris samuti kehaehitust. M.J, Pridorogin (1862...1923) käsitles uuringutes välimikku, I.A.Bogdanov (1872...1931) loomade põlvnemine, konstitutsioon ja valik, M.F.Ivanov (1871....1935) lõi uute tõugude loomise teooria, mille rakendas ka praktikas. Vene teadlastest kõige tihedam side Eestiga oli J.F. Liskunil (1873...1958), kes põhjalikult uuris kranioloogit, välimikku ja interjööri
vaikne ja õhutatud, leia voodis sobiv asend. Siruta varbad välja, ja siis lõdvesta need. Niiviisi liigu lihaseid pingutades ja lõdvestades järjest ülespoole. Seda kõike harjuta kaks korda päevas vähemalt kaheksa nädalat. · Et väsitada oma erutunud rakke, mõtle millelegi igavale, näiteks tikutoosile, sokiaugule, hallile laele. Võib keskenduda ka äratuskella tiksumisele. Või lugeda lambaid, kuid ainult teatud piirini, sest suure hulga lammaste nummerdamine võib hoopis ergutavalt mõjuda. NB! Igal õhtul vali ainult üks neist igavatest toimingutest Unetus Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda Mida teha et uni tuleks?
10. 3,3% teravili, jahvatustooted, tärklis · Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Saksamaa pindalast on 30% metsamaa all. · Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Kus paiknevad? Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. · Puidu eksport, import. Saksamaa impordib puitu: 1. 43,5% Austriast 2. 32,9% Belgiast 3. 23,3% Sveitsist 4. 22,1% Taanist 5. 18,5% Poolast 6. 18,1% Luksemburgist 7
laadi (missugune?): seinakell (kelle? mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde: see Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut, koerakuut, need lambatalled nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendusega kirjutatakse tavaliselt lahku: lastevanemate ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, koosolek, õpetajate tuba. 2.2 Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU Omadus-, arv-ja asesõna kirjutatakse Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-ja asesõna
vaikne ja õhutatud, leia voodis sobiv asend. Siruta varbad välja, ja siis lõdvesta need. Niiviisi liigu lihaseid pingutades ja lõdvestades järjest ülespoole. Seda kõike harjuta kaks korda päevas vähemalt kaheksa nädalat. · Et väsitada oma erutunud rakke, mõtle millelegi igavale, näiteks tikutoosile, sokiaugule, hallile laele. Võib keskenduda ka äratuskella tiksumisele. Või lugeda lambaid, kuid ainult teatud piirini, sest suure hulga lammaste nummerdamine võib hoopis ergutavalt mõjuda. NB! Igal õhtul vali ainult üks neist igavatest toimingutest Unetus Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda Mida teha et uni tuleks?
kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna piirkondades, kuid kohtab sageli ka mandril. Lisaks heintaimedele kärbivad lihaveised ka pajuvõsa. Lammaste karjatamine kuivadel paepealsetel muldadel aitab tõrjuda kadakate vohamist. Süsteemitu karjatamise viis seisneb sellest, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks. Karjatatakse järjestikku vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem vaheaeg. Heintaimede bioloogilised nõuded on rahuldatud ja rohi kasvab hästi.
kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu
Sisse veeti värvilisi metalle, naftat, kautsukit ja palju muud. Agraarkriisi (19. sajandi lõpul) mõju Suurbritannia majandusele Suurbritannia majanduslikku olukorda halvendas Euroopat tabanud pikaajaline agraarkriis 19. sajandi lõpul. Maailmaturul langesid viljahinnad. Suurbritannia põllumajandussaadused olid aga kõrge omahinnaga ega suutnud konkureerida välismaa omadega(eelkõige usas ja Austraalia omadega). Väikefarmereid laostus hulgaliselt. Vähenes ka lammaste arv, kuid samal ajal suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse.
väärtuste ja moraali kaitsel. *Osa jumalatest kandis hoolt mõne konkreetse inimlikutegevusvaldkonna olgusiis põlluharimine vms. eest. *Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist. *Tuli austada jumalaid neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohverdades, hoiduda ülekohtust kaasinimese vastu. *Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril. *Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar. *Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga
Tuletegemise keeld Kurgede äralend Töö keelud: Põllutööde keeld 15. august- rukkimaarjapäev Neitsi Maarja surma- ja taevamineku pühapäev Kombed: Kaeti laudu surnud esivanemate hingedele 24.august- pärtlipäev Sügise algusaeg Kombed: Kosjas käimine Lammaste pesemine ja liitmine Meevõtuaeg Söök/Jook: pähklid SEPTEMBER (sügiskuu, mihklikuu) 8. september- ussimaarjapäev Neitsi Maarja sünnipäev Kombed: Rukkiussid lähevad oma urgu Hakati metsas käima Mets puhkab pärast pikka suve Kui on tugev tuul, tuleb lühike sügis ja pakaseline talv Töö keelud: Kudumine
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2
Esimese maailmasõjani mitmesuguste temaatiliste kaartide koostamiseks. (Potter, Treikelder 2011) 10 2. Eestimaa kubermangu erikaart Tulenevalt Liivimaa kubermangu põhjalikust kaardistamisest tekkis ka Eestimaa mõisnikel soov erikaardi järele. Schmidti Eestimaa kubermangu kaart oli vasteks Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardile (Varep 1957). Tellimuse ning rahastuse tagasid Eestimaa rüütelkond ning Kose kihelkonnas asunud Meriino Lammaste Kasvatamise Selts. Lepinguga anti selle erikaardi koostamise 1841-1844 ülesanne kroonupalati maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile. (Potter, Treikelder 2011) Mõõtkavaks oli 1:250 000 ning geodeetilise põhisena kasutas ta Läänemere, Tartu meridiaanikaare ja Liivimaa triangulatsiooni andmeid. Algmeridiaaniks oli Läänemere triangulatsioonivõrgu lähtepunkti meridiaan. Kaardi koostamise materjalidena kasutas Schmidt oma varasemate tööde käigus kogutud materjale ja ka mõisaplaane
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
kvaliteedi alusel. Hinnatakse aastast villatoodangut, puhasvilla protsenti saastasvillas, villapeenust, villasäbrusust, villa ühtlikust, villa pikkust ja standardpikkust. Villa omadused sõltuvad palju naha omadustest. Erinevate villaomadustega tõugude ristamine on võimaldanud uurida villajõudluse pärilikkust. On selgunud, et villa pikkus, peenus, ühtlikkus ja tihedus päritakse intermediaarselt. Näiteks R. Daly ja H. Carter (1955) said meriino lammaste ristamisel linkolni lammastega järglased, kelle villa peenus oli vanemate keskmine. Populatsioonigeneetiliste meetoditega arvutatud villajõudluse päritavuskoefitsendid on H.F. Kusneri (1964) järgi peenvillalammastel järgmised: sägu pikkus 0,4-0,46, puhasvilla toodang ühe aasta vanuselt 0,38, villa peenus 0,57, villa ühtlikus 0,43. Peenvillalammastel villa omadused sõltuvad pärilikest teguritest rohkem kui liha-villalammaste villa omadused
pöörama ning oma kohale jõudma. Esimesena tagasi jõudnud rida on võitja ning võitjale plaksutatakse. 2.2. Kadripäev Kirikukalendris on kadripäev Püha Katariina surmapäev ning seda tähistatakse 25. novembril. Eesti rahvakalendris tähendas kadripäev aga talve algust. Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Keelatud oli igasugune villane töö ketramine, kudumine, nõelumine et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed. Sageli olid nad vastassugupoole rõivas ning rõivad olid puhtad ja valgest riidest. Kadrisid kostitati toidukraamiga. Sarnaselt mardipäevale on ka kadripäeva tuntuim mäng ,,Laske sisse kadrisandid", mille saatel kadrid end tuppa laulda üritasid. Kadrid laulsid rohkem kui mardid. Kui sandid tuppa
suurenenud rapsi kasvupind. Põllukultuuride saagikus 1990. aastate alguses kaasnes põllumajanduse struktuurse muutuse ning tootmismahtude ja hõive vähenemisega ka tagasiminek põllukultuuride saagikuses, mis on üks põllumajanduse osatootlikkuse näitajaid. Saagikus on kasvanud üsna aeglaselt, kuid peale EL'iga liitumist jõudnud üsna sarnasele tasemele 1990 aastaga. Loomade ja lindude arvu muutused Kõige enam vähenes siirdeaja alguses lammaste ja kitsede arv (80% võrra aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk. Piimatootmise arengusuunad Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud. Lihatootmise arengusuunad
tagasi kööki, kus part lõigatakse umbes kaheksakümneks kuni sajaks tükiks. Alles siis tuuakse Pekingi part koos erinevate dipikastmete ja maitsvate mandariini pannkookidega lauale. · Mongoolia tulepada Mongolite ülemkiht on endast Hiinasse pärandanud kogu Hiinas armastatud roa- mongoolia tulepada. Pekingi gurmaanide restoranides kasutatakse tulepaja valmistamiseks peamiselt Sise-Mongoolia lopsakatel aasadel sirgunud lammaste liha, mis on pehme ja peaaegu lõhnatu, kuid siiski äärmiselt maitsev. Fondüünõu sarnasesse astjasse, mille keskel kõrgub lõõmavate puusütega täidetud ,,korstnake", kallatakse kuum puljong. Traatkorvikeste abil vastavalt regionaalsetele eelistustele kas lamba, talle, sea, veise või ka vee-elukate imeõhukesteks lõikudeks viilustatud liha kiiresti mulinal keevasse puljongisse upudates küpsetatakse roog valmis otse söögilaual
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
