10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pri Kang
Õppematerjali autor
inimesi kui erinevad sõjad . Inimesed ja mikroobid on käinud läbi ajaloo käsikäes. Mõned nakkushaiguste epidemioloogilised iseärasused, nende levimisteed ja levimistingimused, näiteks koolera ja kõhutüüfuse levimine vee kaudu, olid juba hästi tuntud enne nakkushaiguste tekitajate- mikroobide avastamist. Ajal mil inimeste kogukonnad elasid veel teineteisest piisavalt kaugel ning eraldatult, oli suhteliselt väike epideemiate puhkemise võimalus. Haigused võisid küll üksikuid kogukondi hävitada, kuid laiaulatusliku haigestumist ei olnud. Kui inimesed hakkasid oma elualasid laiendama ja tekkisid linnad, siis tuli neil kokku puutuda üha rohkemate mikroobidega. Toiduainete säilitamine elamutes meelitas kohale hulgaliselt hiiri, rotte ning muid parasiite, kes kandsid endaga kaasas erinevaid haigusi. Linnade ehituse käigus tekkis hulgaliselt seisva ja roiskuva veega kraave ja kaevusid. Need
Ennast täis imenud puugid. Puuk püüab leida pehmete kudedega piirkonda ning sobivat kohta otsides võib tal kuluda tunde. Nõnda jõuab tähelepanelik jaole veel enne, kui puuk asub verd imema oma lemmikpaikades: kaenla või rinna all, kubemel, nabaaugus, kõrva taga. Puugid on ka meie lemmikloomadel väga levinud Vaadake ka oma lemmikud üle! Arvatakse, et puuke saab ainult metsast, aga pole harvad juhused, kus puuke on saadud ka linnamurult. Õnneks pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel. Kasutatud kirjandus: Pildid: http://www.afpmb.org/pubs/Field_Guide/Images/originals/Fig.%2066.jpg http://www.smo.uhi.ac.uk/~sm067635/ixodes_ricinus.jpg http://meeste.net/objektiivsete/albums/weber_0606_puugid/seepia_2006-06- 10_100_0696_puugid.JPG Tekst: http://husky.zoomflash.net/index.php?
Nii on Tais registreeritud surmajuhtudest 89% olnud alla 15aastaste hulgas. Surmani kulus haigusnähtude väljakujunemisest keskmiselt 9 kuni 10 päeva (vahemikus 6 kuni 30 päeva) ja valdavalt oli surma põhjuseks progresseeruv hingamispuudulikkus.[5] 7 NIPAH VIIRUSHAIGUS Nipah viirushaigus on viirus mis kandub edasi loomalt inimesele. Haigust iseloomustab peaajupõletik (entsefaliit) või hingamisteede haigused.[8] Samuti võib see tekitada loomal, nt seal, raske haiguse mille tõttu võib põllumajandajale olla suur majanduslik kahju.[5] Nipah-infektsioon inimesel algab 3-14.päevase palaviku ja peavaluga, millele järgnevad entsefaliidi tunnused. Kooma võib välja kujuneda 1-2 päeva jooksul. Mõnedel patsientidel on haiguse algperioodis esinenud ka respiratoorseid nähte. Haiguse peiteaeg võib ulatuda kuni 45 päevani.[5] Suremus ulatub 40%-ni. Malaisia 1998. a entsefaliidipuhangus oli 265
seire tulemustele. Gripi vastu võivad end vaktsineerida kõik üle 6 kuu vanused isikud, eriti on gripivaktsiin näidustatud neile, kes kuuluvad gripitüsistuste riskirühma. Gripitüsistuste risk on suurem lastel, rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel neil, kes põevad diabeeti, kopsuhaigusi (näiteks astma), neeruhaigusi, immuunpuudulikkusega haigusseisundeid, närvisüsteemi haigusi või kel on kroonilised südame-veresoonkonna haigused. Gripivaktsiin on inaktiveeritud vaktsiin ja kedagi grippi ei nakata. Küll aga ei hoia gripivaktsiin ära kõiki võimalikke palavikuga kulgevaid viirushaigusi, vaid ikka gripiviiruse poolt põhjustatud haigust. HPV-nakkus HPV-viirusel ehk inimese papilloomiviirusel on palju tüüpe. Mõned HPV-viiruse tüübid levivad sugulisel teel ja võivad põhjustada emakakaela vähki. HPV-vaktsiin annab kaitse enamlevinud emakakaelavähki põhjustavate viirustüüpide eest
Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused
Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused
ägedat haigestumist lindudel, suremus kuni 100%, peapiirkonna turseid, naha ja limaskestade sinakust, veresoonte seina läbilaskevõime tõusu ja sellest tingitud verevalumeid sooltes ja trahheas. Madala tõvestusvõimega põhjustavad hingamiselundites põletikku, kõhulahtisust, suremus puudub või on väike. Sageli jääb märkamatuks muude haiguste taustal. Levik: sõnniku, inventari, sõidukite, munaladude ja kastide, inimese vahendusel, otse kontaktiga · Viirus siseneb hingamisteede limaskestade kaudu, seondudes epiteelirakkude pinnal ekspresseeritud siaalhappe molekulidega. Hingamisteid kattev ripsepiteel koos lima tootvate rakkudega on viirusele selliseks kaitsebarjääriks, mida paljud viirused ei suuda ületada. Viiruse sisenemist epiteelirakku saavad takistada IgA atikehad, mis on tekkinud sama antigeeni eelneva kokkupuute tagajärjel, vähemal määral
Vaktsiin on, kuid ei kaitse iga vormi eest. Nakatumine: toimub peamiselt aerogeenselt. Viirust levitatakse enamasti 7-10 päeva pärast kliiniliste sümptomite ilmumist. Levib ka nõredega ja aborteerunud loodetega. Esmalt nakatab epiteelkudesi ning esimene replikatsioon on lümfikudedes, millest levib edasi vireemiaga. Inkubatsiooni periood on umbes 24 tundi kuni 6 päeva. Võib jääda latentselt organismi ning stressiga reaktiveeruda. Kliiniline pilt: respiratoor haigused rinopneumoonia, trahheabronhiit, rinofarüngiit. Sageli tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, sest viirus vähendab makrofaagide funktsiooni. Võib areneda ka müeloentsefaliit (ei suuda püsti seista, istuvad nagu koerad, saba ja tagakeha halvatus), uriinipidamatus, spontaanne väljaheide, hemorraagilised haavandid seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu, köha, isutus, depressioon, konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid