Saksamaa (0)

• Iseloomusta riigi arengutaset , kasutades selleks erinevaid aregutaseme näitajaid
  

Saksamaa
SKT ostujõu alusel USD 1 el kohta
31 900
Elektrienergia tarbimine
7 258
Interneti kasutajaid 1000 el kohta
864
Telefone 1000 el kohta
661
Veel näitajaid:
Euroopa Liidu suurim tööstuslik hõive on Saksamaal(40%),
Masinaehitus on kontsentreerunud Saksamaale (50% toodangust)
Euroopa Liidu liikmesriikidest on suurim autotootja Saksamaa.
Mahtudelt esikohal keemiatööstustest on Euroopas Saksamaa (30%),

• Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt?
  

World map indicating Human Development Index (2008 Update)
     0.950 and over      0.900–0.949      0.850–0.899      0.800–0.849      0.750–0.799
     0.700–0.749      0.650–0.699      0.600–0.649      0.550–0.599      0.500–0.549
     0.450–0.499      0.400–0.449      0.350–0.399      under 0.350      not available
Saksamaa inimarengutase on keskmiselt 0.900-0,949

• Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub valitud riik?
  

Alates 1995. aastast WTO liige
Asutajaliige Euroopa Liidus ehk alates 1957. aastast.
IMF-i liikmed

• Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist?
  

2008. aasta seisuga on maailmaturul Saksamaa tooted:
11.dal kohal Mercedes Benz
13.dal kohal BMW
31.dal kohal SAP arvuti tarkvara
48.dal kohal Siemens
53. ndal kohal Volkswagen
67. ndal kohal Audi
70. ndal kohal Adidas
75. ndal kohal automootoreid valmistav firma
82. kohal Alianz finantsteenuseid pakkuv firma
98. nadl kohal NIVEA
Kasutatud Interbrand 2008. aasta 100 parimat ülemaailmset brändi.

• Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik?
  

Saksamaal elab 82,060,000 inimest (31. dets. 2008. a seisuga), mis teeb sellest riigist suure riigi.

• Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik . Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis.
  

Perioodist 1965-1970 on rahvaarvu hüppeline kasv, st et ligikaudu 4000 inimese võrra suurenemine. Alates 1975. aastast kuni 1985.ndani on riigis populatsioon vaikselt alanenud. 1985 aastast alates on aga populatsioon uuesti kasvanud. Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased . Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga , nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin , suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid.

• Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis:
  
• Rahvastiku keskmine tihedus on 230 in/ruutkilomeetril.
  

• Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega.
  

Taanis 127.9 in/ ruutkilomeetril;
Poolas 122 in/ruutkilomeetril;
Tšehhis 132 in/ ruutkilomeetril;
Austrias 99 in/ ruutkilomeetril;
Šveitsis186,5 in/ ruutkilomeetril;
Prantsusmaal 115 in/ ruutkilomeetril;
Luksemburgis 186 in/ ruutkilomeetril;
Belgias 344,32 in/ ruutkilomeetril;
Hollandis 396 in/ ruutkilomeetril

• Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad.
  

Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.

• Leia internetist andmed valitud riigi soolis- vanuselise koosseisu kohta.
  

Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema , olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini.
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/gmportal.html

• Valitud riigi rahvastikupüramiid.
  

• Iseloomusta valitud riigi rahvastikupüramiidi.
  
• Alla 15- aastaste osakaal rahvastikus on 16%
  
• 15-65 aastaste osakaal rahvastikus on 68%
  
• Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 16%.
  

Meeste keskmine eluiga on 73 eluaastat ja naistel 80 eluaastat. Kokku on keskmine eluiga 77 eluaastat.
Üldine sündimus on 8,45 / 1000 elaniku kohta
Väikelaste suremus 4,0 / 1000 sündinu kohta.
Üldine suremus on 10,44 / 1000 elaniku kohta.
Viimastel aastatel on sündimus vähenenud 0,2 % võrra.
Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on balansis.
Saksamaa demograafilise ülemineku etapp on jõudnud kaasaegse rahvastiku tüübini.

• Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud.
  

• Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 84% kogu rahvastikust.
  
• Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil seletada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse .
  

Enamus linnadest asub jõgede ääres, samuti on jõgede kaldadele kujunenud suuremad tööstuslikud piirkonnad ( Nt Ruhri piirkond). Kõige rohkem linnu asub Lääne-Saksamaal. Paljud mitte-jõeäärsed linnad jäävad mägede orgudesse.

• Milliseid energiavarasid leidub selles riigis?
  

Riigis leidub:

• kivisüsi, turvast (lillaga)
  
• naftat (sinisega)
  
• erinevaid gaase ( rohelisega )
  
• uraani ( tuumaenergia jaoks, tumesinisega)
  
• erinevad taastuvad energiaallikad (oranžiga)
  
• gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia ( punasega )
  

• Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib ?
  

Riik ekspordib (2003 a seisuga):

• raud
  
• metaan
  
• hüdroenergia
  
• –
  
• geotermaalne energia
  
• päikeseenergia
  
• –
  
• tuuleenergia
  
• muud energiajäägid
  
• pikseenergia
  
• biomassienergia
  
• muu kütus
  

Riik impordib (2007 a seisuga):

Naftat 97%

Erinevaid gaase 82%

Metalli 67%

Tuumaenergiat 52%

Pruunsütt 55%

Hüdro-, tuule-, päikeseenergiat 7%

Teised 24

• Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse?
  

• Mustaga → kivisöest
  
• Halliga → pruunsöest
  
• Pruuniga → gaasist
  
• Punasega → naftast
  
• Helepunasega → biomassist
  
• Roosaga → uued projektid , mis on valmimisjärgus
  
  • Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
    

Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse).
34% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega . Kõigest 15% on karjamaa jaoks.

Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast .
Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine . Põhja-Saksamaa on madal lauskmaa . St et seal sobib põllumajandusega tegeleda. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkaid uhtmaad - maršid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised, st ei sobi seal tegeleda põllumajandusega.Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi, samuti nendes piirkondades ei sobi põllumajandusega tegeleda.
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril . Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Ka nendes piirkondades ei sobi põllumajadusega tegeleda.
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Ka nendes piirkondades ei saa põllumajandusega tegeleda.

Kliima – kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas).
Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjausas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a.

Mullad (peamised mullad , muldade viljakus).
Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad.

Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine).
19. sajandi keskpaigas kuivendati põhja Saksamaal soiseid alasid, mille tõttu on seal maapinnas sooldunud .

• Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime või loomakasvatusele?
  

Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit . Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks.

• Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
  

Inimesed väetavad üle põllumajanduslikke maid ning kevadeti on sageli mõned väiksemad jõed väetisesed.

• Milliseid põllumajadustooteid eksporditakse?
  

Eksporditakse:

• 40,4% muu
  
• 21,8% joogid, alkohol , äädikas
  
• 8,1% piimatooted
  
• 6,0% liha, söödav rups
  
• 5,5% teravili, jahvatustooted, tärklis
  
• 4,8% värsked puu– ja köögiviljad
  
• 3,9% töödeldud puu- ja köögiviljad
  
• 3,8% rasvad ja õlid
  
• 3,5% suhkur ja kondiitritooted
  
• 2,3% lilled ja taimed
  

Imporditakse:

36,5% muu

17,6% söödavad puuviljad

7,7% õliseemned

7,1% kohv, tee, maitseained

6,3% joogid, alkohol, äädikas

5,9% rasvad, õlid

5,6% töödeldud puu- ja juurviljad

5,1% liha, söödav rups

4,9% kakao , kakaotooted

3,3% teravili, jahvatustooted, tärklis

• Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Saksamaa pindalast on 30% metsamaa all.
  

• Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Kus paiknevad?
  

Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel.

• Puidu eksport , import.
  

Saksamaa impordib puitu:

• 43,5% Austriast
  
• 32,9% Belgiast
  
• 23,3% Šveitsist
  
• 22,1% Taanist
  
• 18,5% Poolast
  
• 18,1% Luksemburgist
  
• 12,1% Norrast (2007 a 55,5%)
  

Saksamaa eksport:

32% Itaaliasse

8% Inglismaale

6% Prantsusmaale

6% teistesse riikidesse

5% Belgiasse

3% Hollandisse

2% USAsse

• Mis võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid?
  

Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest.

• Milliseid tööstuslikke tooraineid riigis leidub?
  

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel Naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka Pliid ja tsinki . Saksamaa on Euroopa suurim terase tootja ja eksportija . Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.

• Millised tööstusharud on esindatud ?
  

Kuulsust on sakslased kogudnud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma. Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged.

• Kus paiknevad suuremad tööstuslikud ettevõtted?
  

Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.

• Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
  

Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

• Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
  

Infrastruktuuri arengut soodustavad suured, laiad ja pikad jõed, midamööda käib ligi pool riigisisesest transpordist.

• Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes?
  

Sisevedudes on küllaltki olulisel kohal raudteevedu , autovedu ja jõgedevaheline vedu. Rahvuvahelistes vedudes mängivad suurt rolli lennundus Frankfurt ) ja laevandus (nii jõgedel kui merel).

• Autotransport
  

Kõige tihedam on teede võrgustik lääne- Saksamaal, Ruhri tööstuspiirkonnas. Samuti ka suuremate linnade ümbruses.

• Raudteetransport
  

Saksamaa suuremad rauteed piinevad suuremate linnade vahel. Tänu raudteetranspordile transporditakse erinevaid kaupu Lõuna- ja Kesk-Saksamaa paigust Põhja-Saksamaale, kus edasi laaditakse kaup laevadele. Raudteetransport on väga tähtis ka reisijatele, sest tänu kiirrongidele toimub pidev reisimine. Saksamaal on ka raudteeühendus naaberriikidele, mistõttu on raudteetransport üheks tähtsaimaks turismi edendajaks. Saksamaa kiirrongid on üle Euroopa tuntud tänu kaasaegseimale tehnoloogiale.

• Siseveetransport
  

Tänu Saksamaa suurematele jõgedele toimub jõgedel tihe kaubandus. Näiteks tänu Doonaule saab Saksamaa kaubandus alguse juba Vahemerest, kust saab laevatada Doonaule läbi Musta mere. Tänu siseveetranspordile on kujunenudki suuremate jõgede äärealadele tuntud tööstuspiirkonnad (Nt Reini jõe kaldale Ruhri piirkond).

• Meretransport
  

Kõige aktiivsemalt tegeletakse meretranspordiga Põhja-Saksamaal, kus on ka selleks kõige paremad tingimused. Meretransport on poolenisti ühenduses raudteetranspordiga, kuna toodud kaup veetakse tänu raudteetranspordile laiali üle kogu Saksamaa.
Suuemad sadamad on:

Wilhelmahaven

Bremenhaven

Brunabüttel

Stade

Kiel

Lübeck

Hamburg

Rostock

• Õhutransport
  

Õhutransport on Saksamaa turisminduses üks tähtsaimaid transpordiliike, kuna 3/5 turistidest reisib lennukitel. Saksamaa lennundus on üks Euroopa arenenumaid, see hõlmab kõige uuemaid tehnoloogiad õhuvaldkonnas. Samuti asub Saksamaal Euroopa suurim lennujaam, nimelt Frankfurdis. Kokku on Saksamaal 10 suuremat ja tähtsamat lennujaama ja 13 keskmises suuruses lennujaama. Lennujaamad on jagunud enam-vähem ühtlaselt.

• Kas riik on tuntud turismimaa ? Jah, Saskamaale minnakse reisima erinevate turismiobjekstide pärast, nt tuntud muusikud, erinevad vaatamisväärsused, kombed ja tavad, suusapuhkused, mägironimised jm.
  
• Milliseid piirkondi külastatakse enim? Kõige enam külastatakse seoses spordiga, nt minnakse Düsseldorfi suusatama, samas külastatakse ka maailmakuulsate muusikute muuseume ( Mozart ).
  
• Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Jah, Eesti turismifirmad pakuvad Saksamaale erinevaid reise, erinevatesse kohtadesse. Reisida saab Saksamaale kas lennuki- või laevaga .
  
• Kasutatud kirjandus:
  
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
    
  • http://www.saksamaa.travel/
    
  • http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/64
    
  • http://arcotrans.eu/ee/saksamaa-transport
    
  • http://www.iaea.org/inisnkm/nkm/aws/eedrb/data/DE-enimn.html
    
  • http://www.genesys-hannover.de/EN/Themen/Energie/Bilder/Ene__Energierohstoffe__import2007__g__en,property=default.jpg
    
  • http://www.indexmundi.com/germany/population_growth_rate.html
    
  • http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Germany-POPULATION.html
    
  • http://www.populstat.info/Europe/germanyc.ht m
    
  • http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/ene_cou_276.pdf
    
  • http://www.german-renewable-energy.com/Renewables/Navigation/Englisch/root.html
    
  • http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Germany-ENERGY-AND-POWER.html
    
  • http://www.efficiency-from-germany.info/EIE/Navigation/EN/root.html
    
  • http://www.germantrade.co.nz/renewable_energy.ht m
    
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Power_stations_in_Germany
    
  • http://www.nature.com/nature/journal/v96/n2411/abs/096537a0.html