Kadakas (0)

Kadakas
Kadakas ( Juniperus ) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas.
Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad.
Harilik kadakas (Juniperus communis)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond : Küpressilised Cupressaceae
Perekond: Kadakas Juniperus L.
Levik
Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel.
Kasv
Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvavad enamasti 1-3 meetri kõrguseks põõsaks, mõnikord kuni 10 (isegi 15) meetri kõrguseks puuks . Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi. Võivad elada üle 500 aasta vanaks . Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad.
Käbi
Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud.
Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega.
Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim ), peenviinatööstuses (džinni valmistamisel) ja kulinaarias.
Seeme
Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1…3 seemet , mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane.
Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud , kes käbisid söövad.
Lehed
Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt ( vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised.
Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil on tugev antiseptiline toime.
Tüvi
Kadaka koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt.
Puit
Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus - ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast (Juniperus virginiana) ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu.
Juurestik
Kadaka juurestik on paikneb maapinna lähedal, mükoriisaga ( seenjuur ).
Paljunemine
Paljunevad peamiselt suguliselt seemnetega. Võib paljundada ka vegetatiivselt pistikutega (nii paljundatakse erinevaid vorme).
Kasvukoht
Kadakad esinevad põõsarindes või alumises puurindes . Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane -, lammimetsas, madal- ja siirdesoos võib teda harva kohata. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket , kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes.
Koht ökosüsteemis
Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks.
Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen , mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe.
Kaitse
Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Metsaseaduse kohaselt pole kadakas puu ja tema raiele piiranguid ei seata. Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub.
Lääne–Euroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla.
Kasutamine
Puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena.
Jämedamatest kadakatest lõhutud laudadest tehti puunõusid - lähkreid, piimapütte, võipütte, kanne, lüpsikuid, lusikaid. Kadakast nõu ei andnud maitset , oli kerge, hea lõhnaga ja pidas kaua vastu. Nõud tehti toorest puust, sest kuivanud puit on kõva ja raske töödelda. “Kadakat peeti terveks puuks, kes ei anna mingit haigust, seepärast tehti piimapütid ja õllekannud kadakast” ( Muhu ).
Kadakast sai vastupidavad aiateibad.
Oksi tarvitati nõu- ja sidumisvitsteks, samuti korvipunumiseks.
Noored kadakakasvud kõlbavad lammaste ja kitsede toiduks.
Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva. Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis.
Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina , samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka džinni valmistamisel.
Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi.
Särinal ja terava leegiga põlevatel kadakaokstel on desinfitseeriv ja õhkupuhastav toime. Tubasid ja loomalautasid suitsutati kadakasuitsuga haiguste ajal. Ka puunõusid, eriti piimanõusid, hautati või suitsutati kadakaokstega, kui neil oli halb lõhn või maitse. Kadakasuitsus suitsutatud liha saab hea maitse.
Rahvameditsiin omistab hariliku kadaka viljadele seedimist soodustava (digestiivse), diureetilise ja antiseptilise toime. Nende tarbimisest peaksid aga hoiduma rasedad.
Kadakakäbitee valmistamiseks lisatakse 1/4 l veele 15 purustatud käbi, kuumutatakse keemiseni ja lastakse tõmbuda 10-15 minutit, seejärel kurnatakse. Päevas võib tarvitada kuni kolm tassitäit.
Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas.
Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul.
Ilutaim
Paljud liigid on hinnatud ilutaimed , neist on aretatud suur hulk eri võrakuju ja okkavärvusega sorte . Näiteks on väga dekoratiivne ja kitsavõraline virgiinia kadaka sort Skyrocket.
Eestis kasvatatavad kadakad
Eestisse toodud 7 võõrliigist kasvatatakse kõige rohkem mürgist sabiina kadakat (Juniperus sabina ).
Lisaks sissetoodud liikidele kasvatatakse haljasaladel ka hariliku kadaka mitmeid vorme ehk kultivare.
Äratundmine
Kadaka äratundmisega ei tekita vast kellelegi probleeme, kuid vahest on siiski huvitav kadakaoksa enda jaoks avastada . Nimelt on tal okkad kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Teine huvitav asi on see, et võime korraga ühel puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi.
Tähelepanuväärseimad isendid
Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal , Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.
Eesti üht vanimat , praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600-aastaseks.
Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm.
Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga.
Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime – Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.
Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub.
Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna Tallinna–Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat.
Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi.
Harjumaal Suurekõrve külas Tihualuse–Tubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri.
Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Kadaka ümbermõõduks 145 cm. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga.
Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.)
Eesti Looduses (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse.
Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline keerukadakas (jämeduselt 13. koht), kõrgus 4 meetrit. Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi kuninga kepp ", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud. Legend ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Praegu on kadakal haljendamas viimane võratutt..
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas
http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas
http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas.ht m