Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5
otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4...5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust (kõrrelistel heintaimedel kõrsumise lõpp, liblikõielistel õienuppude moodustumise faas), mil lehemass on kõige suurem ja rohu toiteväärtus kõige kõrgem. Ka vihmased ilmad ei sega niipalju silo tegemist kui heina kuivatamist. Head silo söövad lehmad päevas 40..
energiasisaldus: KE = (23,9 Z + 39,8 Z + 20,1 Z + 17,5 Z) : 100, kus KE - koguenergia (MJ/kg) Z - proteiinisisaldus (%) Z - toorrasvasisaldus (%) Z - toorkiusisaldus (%) Z - lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus (%). Sööda koguenergiasisaldus oleneb rasvasisaldusest. Mida rohkem on söödas rasva, seda suurem on selle sööda koguenergiasisaldus. Sööda väärtust iseloomustab aga mitte niivõrd see, kui palju ükd või teine sööt koguenergiat sisaldab, vaid see kui palju loomorganism sellest energiast ära kasutab s.t. omastab. Energia omastamist näitab seeduvate toitainete energia ehk lühidalt seeduva energia sisaldus. Seeduv energiat mõistetakse kui seedunud orgaanilistes ainetes sisalduvat energiat. SE = KE - RE SE seeduv energia; KE koguenergia; RE rooja energia Metaboliseeriv energia ehk ainevahetuslik energia näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. ME = SE (UE+GE)
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar
Netobaasainevahetus sõltub : organismi vanus ( aretustase mõjutab omakorda) , sugupoolest ( meestel ainevahetus 15% suurem), välistemperatuur ( kriitiline temperatuur, efektiivne kriitiline temperatuur tase, kus loom ei saa söönuks, külmub ära), proteiini elatustarve= endogeensete kadudega. Mineraalelementide tarve = endogeensete kadudega. Toodangutarbe määramisel võetakse aluseks toodangu keemiline koostis ning toitainete konventsioonikoefitsiendid. Loeng 18.11.2008 TRSS TRSS söötmise printsiibid · Ratsioon paberil · Ratsioon söödalaval · Ratsiooni tegelik söömus Talitlejate subjektiiv kaob ära- põhimõtteliselt annab ühele lehmale rohkem maiustusi leiba, jahu jne. me saame korraga sööta tänu TRSSile mitut koresööta. September-detsember 2008. a. · Saad maskeerida/peita vähemmaitsvaid söötasid või söödalisandeid ( rasvad, anioonsed soolad jne). · Väldid/vähendad söötade sorteerimist ( ajakulu on väiksem).
Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Talviste söötade kulu aastas: Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad.
Eesti Maaülikool Loomakasvatus II Kaja Tuisk Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel Juhendaja: O. Kärt Tartu 2012 Sissejuhatus Sõna proteiin tuleb kreekakeelsest sõnast proteus - esimene või esmane. Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate seedefüsioloogiast aga niivõrd kasvanud, et on üles kerkinud vajadus ka praktika tarbeks seni
kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt
Kõik kommentaarid