Saksamaa uurimistöö (1)

Rakvere Reaalgümnaasium

Uurimistöö

SAKSAMAA

Kaupo Rebane

12.T klass

2010

Riik: Saksamaa

Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
Kaart 1: Kaart 2:
(Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart)
Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin
Pindala: 357 023 km2
Riigikeel : saksa
Rahvaarv: 82 002 400 (2008)
Rahvastiku tihedus: 230 in/km2
Iseseisvus : 843. aastal
Riigikord: parlamentaalne liitvabariik
President : Horst Köhler
Kantsler: Angela Merkel
Rahaühik: euro
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Looduslikud tingimused:

Kliima

Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased . Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad.

Veestik

Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks . Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised.

Taimestik

Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega , mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused . Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tšehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega.

Maakasutus

Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks.

Maastik

Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel.
AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS:

Germaani hõimude varajane ajalugu (100-300 pKr)

Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel- rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide , pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga.
On muidugi ka arheoloogilisi leide . Rooma keiser Augustuse ajal hakkas rooma kindral Publius Quinctilius Varus varuma sõjaväge Saksa alade vallutamiseks.
9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann. Teutoburgi metsa lahing toimus Reini jõe ja Doonau vahel ning ei puudutanud Rooma Impeeriumi kuidagi. Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid , friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest.

Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843-1806)

Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast , haldusalast nagu Karolingide Impeerium , mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt.
Sellest hetkest alates on riigikorrad, valitsejad ja territooriumi piir nihkunud küll ühele, küll teisele poole, ent aastat 800 loetakse Saksamaa iseseisvumisaastaks.
Riigi arengutase:
SKT elaniku kohta: 35 500 USD
Rahvastiku hõivatus: tööstuses 41%
põllumajanduses 6%
teeninduses 53%
Keskmine eluiga: mehed: 76.26 aastat
naised: 82.42 aastat
Imikusuremus : 3,99/ 1 000 elaniku kohta
Suremus : 10,9/ 1 000 elaniku kohta
Kaubavahetus:
Eksport : 1,498 miljardit USD
Import : 1,232 miljardit USD
Kaubanduse struktuur:
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP-st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. (2006)
Saksamaa on kõrgelt arenenud riik
Võrdlemine:
Saksamaa
Eesti
Zimbabwe
Afganistaan
USA
SKT elaniku kohta
35 500 USD
21 400 USD
200 USD
800 USD
47 500 USD
Rahvastiku hõivatus
*Tööstuses
*Põllumajanduses
*Teeninduses
(%)
41
6
53
28
3,4
68,6
Info puudub
15
70
15
20,4
0,9
78,6
Keskmine eluiga
Mehed
Naised
(aastat)
76,26
82,42
78
66
37
34
42
41
80
85
Imikusuremus
(1000 imiku kohta)
3,99
7,32
32,31
151,95
6,26
Sündimus
(1000 inimese kohta)
8,18
10,37
31,49
45,46
13,82
Suremus
(1000 elaniku kohta)
10,9
13,42
16,19
19,18
8,38
Eksport
(USD)
1,498 triljonit
12, 630 miljardit
1,386 miljardit
327 miljonit
1,227 trilionit
Import
(USD)
1,232 trilionit
15,350 miljardit
1,915 miljardit
4,850 miljardit
2,117 trilionit
Arengutase
Arenenud riik
Arenenud riik
Arengumaa
Arengumaa
Arenenud riik
Analüüs: Saksamaa SKT on võrreldes ülejäänud Euroopaga juhtival kohal. Põhjust, miks ta USA-le alla jääb, võib ilmselt otsida I ja II maailmasõjast, millele järgnenud reparatsioonid ning nõudmised olid Saksa majandusele vägagi kurnavad, ent riik on ennast tõestanud, tõustes fööniksina tuhast, kui nii võib öelda. SKT näitajate järgi võib julgelt väita, et Saksamaa on väga kõrgelt arenenud riik (USA-st rääkimata), ka Eesti kuulub arenenud maade hulka, ent kui vaadata Zimbabwe või Afganistaani SKT-d, mis on pea olematu, ei saa kohe kuidagi väita, et nende näol on tegemist arenenud maadega.
Järgmine näitaja, mis on kriteeriumiks riigi arengutasemele , on rahvastiku hõive. Kõrge hõive teenindussektoris (USA, Saksamaa, Eesti) annab tunnistust, et tegemist on arenenud riigiga, samas kui kõrge hõive põllumajandussektoris on arengumaa tunnus (Afganistaan; ja ma olen 80% kindel, et üle poole rahvastikust on põllumajandussektoris ka Zimbabwes).
Keskmine eluiga, sündimus ning imikusuremus näitab elutingimusi antud piirkonnas. Mida kõrgem on keskmine eluiga, seda kõrgemalt arenenum on riik. Keskmine eluiga viitab meditsiini ja elutingimuste tasemele (elukoht, töö, vara, majanduslik olukord jne). Paratamatus on aga see, et arenenud riigid on ka vananeva rahvastikuga riigid, sest millegipärast kipuvad kõik inimesed mõtlema karjääri peale. See aga jätab oma märgi iibele. Sündimus on tavaliselt arenenud riikides kohutavalt madal, ent see eest on ka imikusuremus madal. See viitab jällegi meditsiini heale järjele, Samas kui Afganistaanis ja Zimbabwes on sündimus üpris kõrge, aga tänu meditsiini madalale tasemele, on kõrge ka imikusuremus. Samas ei ole ka eriti kõrge inimeste keskmine eluiga.
Eks- ja impordist saadud tulud räägivad iseenda eest. Riigid, mis teenivad nende kahega nii massiivseid summasid (Saksamaa, USA) lihtsalt peavad olema arenenud riigid. Eestis on selle koha pealt muidugi arenguruumi, ent ka 11 kohaline number on päris muljetavaldav. Samas jällegi on nii ekspordist kui ka impordist saadud tulud Afganistaanis ja Zimbabwes väga madalad. Tavaliselt on ekspordi- ja impordi tulud üksteisele päris lähedal olevad summad . Valitseb tasakaal.
Viie aasta võrdlus:
Kuna ma ei osanud, või ei olnudki kuskilt leida infot 2009. aasta kohta (v.a. sündimus, suremus, imikusuremus), siis võrdlesin aastatel 2004-2008 toimunut.
Saksamaa SKP kasv 2004-2008
Aasta
2004
2005
2006
2007
2008
SKP (%)
1,6
1,0
3,2
2,5
1,3
Väliskaubandus (mln, USD;%)
Aasta
2004
2005
2006
2007
2008
Eksport
888 254
1 168 876
Info puudub
1 350 000
1 498 000
Import
800 343
930 169
Info puudub
1 079 000
1 232 000
Sündimus (1000 inimese kohta)
Aasta
2005
2006
2007
2008
2009
Sündimus
8,33
8,25
8,2
8,18
8,18
Suremus (1000 inimese kohta)
Aasta
2005
2006
2007
2008
2009
Suremus
10,55
10,62
10,71
10,8
10,9
Imikusuremus (1000 imiku kohta)
Aasta
2005
2006
2007
2008
2009
Imikusuremus
8,33
8,25
8,2
8,18
8,18
RAHVASTIK
1. Rahvaarv ja selle muutumine 1950-2009 (10.a vahedega)
Aasta Rahvaarv
1050
68,375
1960
72,481
1970
77,783
1980
78,298
1990
79,38
2000
82,188
2009
82,33
Saksamaa näol on tegemist suurriigiga.
Rahvaarv kasvab järjepidevalt pärast 1950. aastat, mis on ka loogiline, sest pärast sõda riigid kosuvadki üsna tempokalt. Üsna kiire rahvaarvu kasv kestab kuni 1970. aastani, mil aeglustub, end jätkab tõusu. 1990 ja 2000. aasta vahel on ka märgata kerget nihet ülespoole.
Hetkel paistab olema keskmine eluiga stabiliseerunud ligikaudu 82 aasta juures. Minu isiklik ennustus on, et see kasvab veel 2-3 aastat, ning siis püsib aasta stabiilsena ning siis hakkab vaikselt langema .
2. Rahvuslik koosseis, usundid, keeled
Räägitavad keeled: saksa (riigikeel), taani, sorbi, friisi.
Usundid: kristlus (64%), protestantlus  (32.3%), katoliiklus (31.0%), islam (5%)
budism ja judaism (u. 0.25%), hinduism (0.1%) sikhism (0.09%),
muud usundid (0.05%).
Umbes 29.6% rahvastikust ei ole usklikud.
Rahvuslik koosseis: Sakslasi: 91,5%, türklasi (2,4%), teisi (kreeklasi, itaallasi, poolakaid, venelasi, serbia -gruuslasi, hispaanlasi) rahvuseid on 6,1%
3. Rahvastiku paiknemine
Rahvastiku tihedus: 230 inimest ruutkilomeetri kohta
Suuremad linnad: Berliin (pealinn), Frankfurt, Hamburg , Münich, Magdeburg.
Rahvastiku paiknemine:
(Rahvastiku paiknemine) (Linnad)
Nagu kaartidelt näha, on suurem osa rahvasitkust koondunud linnade ümber, kus on kerge tööd leida ja end ära elatada. Enamus rahvastikust elab ida-Saksamaal, kus paiknevad mainitud linnad, millest jookseb läbi Reini jõgi, mille kallastele algselt ka linnad tekkisid ja millest arenesid välja tohutud tööstuslinnad, millest niimõnedki on veel tänapäeval aktiivsed. Teine suur jõgi on Elbe , mis läbib Magdeburgi ning Hamburgi , kus ei ole küll niivõrd tihe asustus, ent siiski. Pealinn Berliin on võrdlemisi väikese asustusega, sest enamus sakslasi on kolinud läände, otsimaks paremaid elamistingimusi.
4. Soolis-vanuseline koosseis
1991 aastal moodustasid kuni 15 aastased u. 20% poistest ja 20% tüdrukutest. Tööealised moodustasid väga tugeva enamuse (u. 70% meestest ja 60% naistest).
Pensionäre oli u. 10% meestest ja 20% naistest.
2009. aastal oli olukord pisut muutunud.
Alla 15 aastaseid on jäänud vähemaks, seda eriti vanuses 0-4. Vanusegrupp 5-15 on ikka üsnagi samaks jäänud.
Tööealiste inimeste hulgas on kasvanud 40-55 aastaste arv, kui 1991. aastal olid domineerivaks 25-30 ja 50-55 aastased. Juhtunud on see, et töötav rahvas on vahepeal vanemaks saanud.
Pensioniealiste inimeste osakaal ühiskonnas on märgatavalt suurenenud nii meeste kui naiste seas, mis kõik viitab ühiskonna vananemisele.
2025. aastal on olukord muutunud üsnagi palju. Endine enamusgrupp inimesi on jõudnud oma 55.- 65. eluaastatesse, moodustades nüüd selle vanusegrupiga valdava enamuse. Nooremat põlvkonda on taaskord vähemaks jäänud, ent seekord 10-15 aastaste arvelt.
Nagu eelpool sai mainitud, moodustavad nüüd endised 40-50 aastased 55- 65 aastaste grupi, jättes töövõimeliste inimeste inimeste vanusegruppi noorematest domineerima 35-40 aastased inimesed. Märgata on olulist rahvastiku vananemist , sest tendents on, et 20 aasta möödudes, jõuavad siinsed 55-65 aastased kõik pensioni-ikka, pannes järelkasvu üpris suure surve alla, sest keegi peab makse maksma, et neid elatada.
Saksamaa rahvastiku vananemine on selgelt silmaga näha, mis on sellisele riigile iseloomulik, sest elutingimused on head, arstiabi on väga heal tasemel, mis põhjustab kõrge eluea . Inimesed keskenduvad pereelu asemel karjäärile, tootes järjest vähem järelkasvu ja nii vananebki sealne ühiskond.
Sugude vaheline erinevus seisneb selles, et naised elavad kauem kui mehed, sest 70 aastaste ja vanemate meeste osakaal jääb 91. aastast alates kuni lõpuni välja väiksemaks kui naiste oma.
4. Andmed ( 1980, 2009,2025) sündimuse, suremuse, imikusuremuse, keskmise eluea kohta, laste arv naise kohta
( koondtabel )
1991 2009 2025
Keskmine eluiga (x 1000)
79,984
82,330
80,637
Laste arv naise kohta
1.3
1.4
1.5
Sündimus (x 1000)
830
673
664
Imikusuremus (1000 kohta)
7
4
3
Suremus (x 1000)
911
897
1,031
5. Migratsioon
Inimesi on Saksamaale immigreerunud viimase 10 aasta jooksul stabiilselt 180 000 immigranti iga aasta.
Enne seda (1991-1999) oli seis järgmine:
1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999
602
782
462
316
398
283
93
47
204
(x 1000 immigranti aastas)
Kasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaaa
http://math.ut.ee/simud/kompromiss/taust/de.txt
http://www.indexmundi.com/germany/life_expectancy_at_birth.html
http://www.indexmundi.com/g/r.aspx?t=0&v=29&l=en
http://www.koolielu.ee/files/Maailmamajanduse_kujunemine_A1.doc
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html
http://www.estemb.de/est/ariinfo/aid-77
http://www.ap3.ee/?PublicationId=ad963433-eb01-4679-b071-9ce813e0716d
http://finance.yahoo.com/currency-converter?u#from=USD;to=EUR;amt=800343.4434
http://www.indexmundi.com/germany/birth_rate.html
http://www.indexmundi.com/germany/death_rate.html
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
www.citypopulation.de/cities.html
Liiber, Ü; Rootsma, V; Saar, E; Uibo , M; „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“ töövihik, lk. 23; 82
TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia
TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia lisa „Virtuaalne maailm“.