Näidisülesanne Milline on ideaalse soojusmasina kasutegur, kui jahuti temperatuur on 325°C ja soojendi temperatuur 500°C ? T1 = 500°C + 273 = 773 K = ( T1 T2 ) / T1 T2 = 325°C + 273 = 598 K = ( 773 - 598 ) / 773 = 0,226 =? ehk 22,6 % 2.9. Aine agregaatolekud Agregaatolek on aine olekuvorm , mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Kui välistingimused ( rõhk, temperatuuur, ruumala ) muutuvad, siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Gaaside tihedus on suhteliselt väike, seepärast on molekulidevahelised jõud nõrgad, molekulid liiguvad korrapäratult ja peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult
,,Tuulemaa": teistsugune kogu: valitseb masendus aja suhtes. Skeptiline positsioon. Keskne kujund on tuul reaalne Eestimaa. ,,Vanad noored" tagasivaade ,,Elu tule" aegadesse. Rahvas on tuule vallas. ,,Elu tules" on maailm avar see tuleb vallutada. ,,Tuulemaas" on maailm kitsas, ahas, negatiivselt tuuline. ,,Kõik on kokku unenägu" ilmub 20ndatel, ei ole enam nii pessimistlik kui eelmine kogu. Eelmised kaks luulekogu on emotsionaalsed, nüüd see kogu on intellektuaalne. Ekspressionistlik laad. Suits tunneb hästi ka luule tehnilist poolt üldiselt kirjutab silbilisrõhulises värsisüsteemis. Riimil on oluline koht. Range stroofiskeem. 26. J. Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus 27. E. Enno luule põhikujundid ja teemad 28. Jaan Oksa proosa temaatilised ja stilistilised eripärad Valik kirjanduslugusid: E. Annus jt, Eesti kirjanduslugu (2001). Eesti kirjanduse ajalugu I-III (1965-1969). G. Suits, Eesti kirjanduslugu ( 1953, 1999). A
Töötas Ungaris Esterházy õukonnas Klassitsism Pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Klassitsism – muusika, mis kestab üle oma aja ning, mida järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 1720-1760 tekkisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosesisud. Toimusid muutused, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal. Muusikaõpikuid anti välja suurtes tiraažides ja trükiti tohutult noote. 1760-1780 varaklassitsism
Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; 5) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; 6) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe
Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: - Kvaliteet (Quality) - Kvantiteet (Quantity) - Asjakohasus (Relation) - Viis/laad (Manner) Maksiimid: - Kvaliteet (ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel) - Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis) - Asjakohasus (anna relevantset informatsiooni) - Laad (ole selge, väljendu lühidalt). Grice'i põhimõte ja maksiimid ei ole (kujundlikule sõnastusele vaatamata) seotud moraaliga. Grice'i võrdlus: kaks inimest parandavad autot, koopereeruvad (parandatud auto võib teine hiljem röövida). Nt. A: "Mul on bensiin otsakorral". B: "Bensiinijaam on siit kolm kilomeetrit edasi". NB! A ei ütle eksplitsiitselt: "Mul on tarvis bensiini osta". B ei vasta "Bensiini müüakse bensiinijaamas, sellises, mis töötab
G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis näitab, et mulla mineraalhorisont on suurema osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH) 2. Gleihorisont on veerikkuse ja amorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. 8.3. Mullaprotsessid · Kamardumine on huumuse kuhjumine mulda ning huumushorisondi moodustumine. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimist ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumine on intensiivsem seal, kus on head tingimused orgaanilise aine akumulatsiooniks (settimiseks) ja humifikatsiooniks (huumustumiseks) rohkelt vett ja soe kliima · Leetumine on protsess, kus happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa laguneb ja
,,Gargantua ja Pantagruel". Prantsuse renessanss ei kujunendu eriti ulatuslikuks, algab 16. saj algusest, eriti kaugele ei lähe. Saj keskel vallandus kodusõda kat ja portestantide vahel, mis lõhestas prantsusmaa. Renessanssi kõrgaeg Prantsusmaal 16. saj keskpaik. Rabelais kõrval veel tähtsad Marguerite de Navarre (Francois I õde) Ronsard ja Du Bellay. M de N peateos Heptameron seitsmest päevast. Raam aja üldine laad Boccacioga sarnane, aga vaimne laad teine. Tegelikkuse kujutamine ei ole eesmärk, vaid filosoofiliste ideede väljendus. Oli kloostris mungana. Seal luges antiigi teoseid ja õigusalaseid teoseid. Tema vaimule see kloostrielu ei vastanud. Pääses sealt. Hakkkas tegelema ilmalikuma teadusega. Õppis arstiteadust. Tegutses arstina Lyonis. Rabelais teosena ilmus kõige pealt Pantagruelli lugu. See sai ka menukaks. Otsustas kirjutada oma alguse sellele romaanile. Oma Gargantua loo. Eelmine oli
kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad, · pädevus · ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ülesanded (funktsiooni), õigused, kohustused, vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb.
Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad & mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld. mullatekketingimusi ja -protsesse tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
); väljendusliigutused vaiksed; ei taha võtta ülesandeid; enesehinnang madal; e) introvertne; f) regiiidne; võib saada esteetiliselt suuremaid elamusi. Temperamendi omadused tulevad kõige paremini välja kriitilises olukorras, ekstreemses olukorras. Iseloom ja võimed Iseloom on elutingimuste mõjul väljakujunenu laad inimesel, mis väljendub suhtlemises ja käitumises. Iseloomuomadused kujunevad keskkonna(pere..)mõjul. Tahtelised omadused väga tähtsad. Iseloomuga on seotud ka temperament ja emotsioonid. Iseloomukujunemine: 50. tasand see, kus keskkonnas kasvan, sinna alla läheb ka individuaalne areng. 51. pere tasand kujuneb vastavalt pere väärtustele, hinnangutele, suhtumisele
Tarjanuse samba sisse on paigutatud tema tuhk, nii on sammas ühtlasi tema hauakamber ja hauamonument. Peale selle asub samba sees müüripiludest valgust saav keerdtrepp, mis viib samba tipuni, kus seisab keisri pronkskuju. Arvatakse, et Traianus maksis samba ehitamise eest daaklastelt võidetud kullaga. Mida kujutatakse Trajanuse sambal? ROOMA MAALIKUNST Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil. Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid proosaeepika ja värsseepika, ka värssdraama, et teha vahet seotud ja sidumata tekstidel. Lüroeepika lugulaulud lüüriline laad on eepilisega tasakaalus. Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja suhtluse olemuse tundmaõppimise kaudu. Saatja väljenduslik funkt. lüürika sõnum/tekst Saaja kõnetav funkt.- dramaatiline
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...
Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti
Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse
§ 13. Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat. 8.saj lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.saj alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. 6.saj lõpul eKr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses eKr hakkasid seina ja tahvelmaailijad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Maalikunst. Vesuuv hävitas kaks linna Itaalias. Seinamaalis eristatakse nelja stiili. a) inkrustatsioon b) arhitektuur c) loobuti ruumi avardamisest ja seinapinna jagasid sambad d)
3) A ↵ (valitakse pindalade liitmise mooduse) Specify first corner point or [ Object / Subtract ]: (ADD mode) Select objects: (vaikimisi – esimene punkt või [objekt / lahutada]) Kui sisestada järjest punkte, töötab see haru samamoodi kui haru 1, kuid pärast punkti- valiku lõppemist ilmub eelkirjeldatud vestlusrida} 3.1) O ↵ (valitakse objekti pindala leidmine) (ADD mode) Select objects: (liitmise laad, valida objektid, nii nagu. eespool), {objekt} ↵ Tulemus tuuakse järgmisel kujul: Area = AAA.aa; Perimeter = PPP.pp Total area = TTT.tt (siin tuuakse igal sammul valitud objekti pindala ja ümbermõõt ning kogupindala) (ADD mode) Select objects: Näide 4 26 {objekt} ↵ Area = AAA.aa; Perimeter = PPP.pp Total area = TTT.tt . . . ↵ 3.2) S ↵
Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad
analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja avaartikkel ajalehes või ajakirjas hinnanguid ARVAMUS loo autor avaldab oma · keelelt lihtne ja üldmõistetav arvamust ja mõtteid INRERVJUU üks ajakirjanduse zanr, ARVUSTUS retsensioon, üks ajakirjanduse ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus põhizanr. kellegagi. · omane kriitiline laad, käsitletakse uusi · kaks peamist osa: küsimus ja vastus raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi · algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, milles jne tuuakse esile põhiprobleem · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka · küsimused ja vastused eristatakse tutvustada-reklaamida taandridade ja erineva trükiga ARVUSTUSE ÜLESEHITUS:
eesti kunstile? Eduard Viiralt 7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,metskits"? J.Koort 8. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) nn. Silmarõõmu-maalijad 2) realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3) rõhutatult eestilikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina? Traditsiooniline eklektiline laad, funktsionalism 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? Funktsionalism 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Avangardismi suhtuti halvasti. Impressionismilähedane kunst oli eelistatud. (Põhja- ja lääneosas) Pariisis ei pööranud sakslased sellele tähelepanu. 2
mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maalilisusega jääb prantslastele võõraks. Barokk rõhutab liikumist, mistõttu on sisekujunduses vähe mööblit. Ümarad laed ja suured laemaalingud olid väga levinud. Seinad olid äärmiselt dekoreeritud, kuid siiski korrapärased. Sisekujunduses kasutati pilastreid värvilisest marmorist, punaseid kullatud barokaade, kullatud skulptuure, stukk-dekoori
Poliitilist satiiri asendas olustikuline või muinasjutuline aines, müütide parodeerimine, filosoofia ja kirjanduse kriitika. Sitsiilias arenes välja MIIM lühike stseen igapäevasest elust monoloogi või dialoogi vormis, mida kanti ette tänaval või koduses miljöös, improviseerides. Miim loodi proosavormis ja oli üpris naturalistliku stiiliga. Hellenismiaja UUSATIKA komöödias (u 336-250), mis toetus tugevast Euripidese tragöödiale, domineeris olustikuline laad. o Sitsiilia komöödiast võeti üle stereotüüpsed karakterid (tüüpmaskid), näiteks kiitlev sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, purjus vanaeit, osav ja petis ori, õpetatud petis. o Kujunesid välja ka stereotüüpsed süzeed: hüljatud laps, kes hiljem mingite tunnuste järgi ära tuntakse; pimedas võrgutatud tütarlaps, kelle võrgutajaks
tundi päevas.. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. 4 - öötöö piirang: kes töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal ja kelle tervist võivad mõjutada ohutegurid või töö laad, ei tohi rohkem kui 8 tundi töötada tööpäevas, v.a tervishoiu- ja hoolekandetöötajad; - igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi; - töötamise eest ööajal makstakse 1,25 kordset tasu (kui see ei sisaldu töötasus), riigipühadel 2 kordset tasu, kui ei ole kokkulepet vaba aja andmiseks; - ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet rahalises hüvitamises 1,5 kordselt
õigussuhtega (Uotila, Laakso, Pohjolainen, Vuorinen, 134, lk 11). Avalik-õigusliku õigussuhte struktuuri elementideks on subjektid, juriidiline kohustus ning objekt (vt teema II). Tulenevalt on avaliku õiguse valdkonna reguleerimise üldobjektiks ning üldesemeks riigi kolm põhitunnust, eriti - avaliku võimu organisatsioon kui õigussuhte objekt (selle õigussuhte sisu: avaliku võimu teostamise instituudid ning institutsionaalse aparaadi juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus, aga ka õigusloome ning õigusemõistmine: vastavad alused, tingimused, juhud ning kord). Tuletagem meelde: Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab:
kergelt tõestada ega ka ümber lükata Problematiseerib kavatuslikkust, kogemuse ja kujutamise suhet, reaalsuse mõistet, st paljusid nn. tavaarusaamu kirjandusest ja elust. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiikaeg: Platoni ,,Vabariik" u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. "Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa". Aristotelese ,,Tõlgendamisest" 360 eKr Hermeneutika (vt eestpoolt) Retoorika - algselt `kaunilt kõnelemise kunst', hiljem `veenmiskunst', vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks
kergelt tõestada ega ka ümber lükata Problematiseerib kavatuslikkust, kogemuse ja kujutamise suhet, reaalsuse mõistet, st paljusid nn. tavaarusaamu kirjandusest ja elust. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiikaeg: Platoni „Vabariik“ u 370 eKr - Materiaalne/füüsiline maailm transtsendentsete ideede ebatäiuslik koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. “Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa”. Aristotelese „Tõlgendamisest“ 360 eKr Hermeneutika (vt eestpoolt) Retoorika - algselt ‘kaunilt kõnelemise kunst’, hiljem ‘veenmiskunst’, vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
labase sidusega multifilament polüesterlõngad. pinna karvaseks Pilling Hõõrdumisega on seotud selline nähtus nagu pilling /pilling/ - kiuotsakeste väljaulatumine kiumassist. Põhjustajaks on kiumaterjalis olevad lühikesed kiud ja mehaaniline hõõrdumine kasutamisel. Pillingu tekkimist mõjutavad hõõrdumise intensiivsus ja laad. Kiutopp moodustub, kui tootes esineb pinnast väljaulatuvaid kiuotsakesi, mis võivad üksteise külge takerduda. Pilling tekib kergemini, kui tekstiiltootes on kasutatud erineva hõõrdekindlusega kiudusid (nt puuvill ja polüester). Väiksema hõõrdekindlusega kiud murduvad hõõrdumisel ja eralduvad tugevamast kiust, moodustades kanga pinnal topikesi. Pillingusoodumust saab vähendada, kui:
Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid
Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid
suurenedes kasvas hüppeliselt eestikeelse kirjasõna hulk: ilmunud raamatute arvult ühe elaniku kohta ületas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest (19181940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja brosüüre). 1923. a alustas ilmumist kirjanike liidu ajakiri Looming, millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad, nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses Lääne-Euroopa mõjud ja moevoolud. Ka Eesti igapäevaelu laad, eriti linnades, lähenes kiiresti Lääne-Euroopa omale. Tähtis koht Eesti riiklikus kultuuripoliitikas oli Kultuurkapitali asutamine parlamendi otsusega 1925. a. Alkoholi- ja tubakamüügilt ning lõbustusasutustelt võetud maksudest rahastatud Kultuurkapital toetas kuue sihtkapitali kaudu kirjanduse, ajakirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti ja spordi edendamist, esitamata samal ajal mingeid ideoloogilisi nõudmisi toetusesaajate loomingule.
Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika võrdne eeposega
4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis. (3) Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. Isiku läbivaatusel selgitatakse: 1) kas isiku kehal, rõivastel või jalatsitel on kuriteojälgi, mis on tema kahtlustatavaks tunnistamise alus; 2) tervisekahjustuse laad, vigastuse paiknemine ja vigastuse muud tunnused; 3) kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja keha iseärasused või kehal leiduvad eritunnused, mis on vaja talletada kriminaalasja lahendamiseks; 4) kas isiku juures või tema kehasse peidetuna on asitõendina kasutatavaid asju; 5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid. Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri
Geomeetriline kunst - L. Lapin (kunstiteoreetik, geomeetriline kunst, graafika) - R. Meel 13. Eesti kunsti tulnud kunstnikud 1930ndail aastail. Tartus Aleksander Vardi (1901- 1983) - Pallase II lennust, käinud Pariisis - Katsetab 20ndatel eri stiile - 1934- 1950 Pallases maaliõppejõud - Erku ja heledaid värve (erand naisakt- kuldkollane). ,,Akt looduses". - Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust - Hilisem laad eredates värvides- impressionism - Hilises loomingus palju natüürmorte, lillemaale ,,Natüürmort kalaga", ,,Sügislilled" - 1937, 1938 aastatel maalinud Pariisis linnavaateid (matkinud Pr. Impressionismi- G. Pissaro- palju Montmantre vaateid). ,,Pariisi bulvar" Erik Haamer - Tartus - Esindas realistlikku suunda - Õppis Pallases N. Triigi juures - Maalid seotud Saaremaaga, Saaremaa maastikke, Saaremaa kaluritega
tüübid mesafülli rakkudes C4 ja valguses C3 ja juhtkimpu ümbritsevates pimeduses C4 rakkudes C3 CO2 neeldumine, CO2 neeldub valguses, CO2 neeldub valguses, CO2 neeldub pimeduses fotosünteesi fotosüntees küllastub fotosüntees ei küllastu valguskõveruse laad 1/5 täispäikese valguses Valgushingamine On Puudub Puudub Õhulõhed avatud Päeval Päeval Öösel Produktiivsus Keskmine (kuni 30t/ha) Väga suur (nt 80t/ha) Väga väike Kasvukoht, kliima Peamiselt parasvööde Palavvööde, sooldunud ja Palavvööde, kõrbed ja
Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid
Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi 5 romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja jutuloomingu alal. Samas jätkas Lydia Koidula ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks F.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja 9 jutuloomingu alal. Samas jätkas Lydia Koidula ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks F.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu
keelatud. See on üks euroopalik kontekst, mille taustale see manifest projitseerub. Teine taust oleks meie eesti kultuuri ja kirjanduse taust. Laiemas tähenduses manifesteeritakse siin vastuolekut eesti kirjanduse kanoonilisele põhijoonele, milleks on nn arbujalik kirjandus ja arbujalik suhe maailma ja keelde. 1938 aastal koostab Ants Oras antoloogia toonastest noortest luuletajatest (Alver, Talvik, Masing, Merilaas, August Sang, Bernard Kangro). Arbujalik laad kirjanduses tähendab väga eetilist või kristlikku põhimõttekindlust. Kristlikku ideestikku, selle järgmist läbi eetiliste printsiipide. Selle osa on kaunis keeleline kujundlikkus. Sellist tüüpi kirjandus kannab põhiraskust eesti luules kuni 1990ndate alguseni. Siiski on ka nõukaajal mingeid kõrvalhüppeid, nt Andres Ehin, Jüri Üdi. Sellise klassikaliste moraaliidee ning ilusa keele kauni kujundisüsteemi vastu ongi see manifest asetatav. Sellel
järelikult olen olemas". Meelte andmed on seatud kahtluse alla. Tõesed on need väited, mis lähtuvad otseselt mõistusest ja mõtlemisest. Valguslik ideoloogia, tekib prantsuse klassitsistlik teater, avatakse prantsuse kunstiakadeemia, riik peab omama kontrolli selle üle, mis toimub kultuurielus. 17sajand oli väga mitmekesine, ei olnud vaid klassitsism, oli ka barokki. 17.sajandi alguspoole on ka utopistlik laad, mitte päris seesugune nagu oli More'il, aga teda matkides ja tunduvalt ratsonalistlikum. Üks niisugustest oli nt inglane Franzis Pacon (-1626) "Uus Atlantis". Itaallane Campanella, keda peetakse samuti humanistliku stiili jätkajaks. 1623 ladinakeelne teos ilmus frankfurdis, saksamaal (itaalias ei saanud ta oma vabameelsuse pärast seda avaldada) ideaalsest ühiskonnakorraldusest "Päikeselinn". Tõsisem teos kui More'i "Utoopia", vähem irooniat.
võtab aega) 3) madal reakt- emotsionaalne väljendus puudub 4) akt kõrgem kui reakt 5) introvertne 6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida teised tunnevad (saab suurema elamuse kunstiteostest) 2) akt madal hindab end alla 3) kõrge emotsioon- võtab kõike sisse 4) reakt ületab akt 5) introvertne 6) rigiidne 18. Iseloom ja võimed. Intelligentsus. Iseloom on elutingimuste mõjul väljakujunenud laad inimesel, mis väljendub suhtlemises ja käitumises. Iseloomuomadused kujunevad keskkonna, pere mõjul. Tahtelised omadused on väga tähtsad. Iseloomuga on seotud ka temperament ja emotsioonid. Iseloomukujunemine: 1) tasand- see, kus keskkonnas kasvan, sinna alla läheb ka individuaalne areng 2) pere tasand- kujuneb vastavalt pere väärtustele, hinnangutele, suhtumisele. Iseloom avaldab ja kujundab tegevust, võib välja tuua 3 gruppi tegevuses: lapsepõlves mängimine; õppimine; töötamine
harvemini koos eesnimega. Allkiri kujuneb reeglina välja tingimustes, kus kirjaoskus on juba teatavas ulatuses omandatud. Aegamisi kaugeneb allkiri oma kirjavormilt isikunime tekstis kirjutamise viisist. 3. Kirja tunnused Kirjal, kui suhtlemisvahendil on oma sisu ja vorm. Lähtudes kirja sisust ja vormist eristatakse: kirja sisu- ja vormi tunnused. · kirja sisu tunnused: o kirjas esitatud andmed ja nende esitamise laad ( millist fakti teenib , näiteks elukutselised andmed ). o stiili iseärasused ( väljendusviis, sõnavara tundmine ) o keele grammatiline külg ( millises ulatuses tuntakse õigekeelsust ja millised on iseloomulikud vead ( kas suur täht või väike täht, kokku- või lahku kirjutamine ) · kirjavormi tunnused: o paigutustunnused o käekirja tunnused
läbipaistvate hüüdnimedega , koor on 24 v 12+12 liiget, lavaline välimus muutus vastavalt sellele, keda nad kujutasid, näidlead pidid olema koomilised (nt paks kõht v pepu, meestel oli nahast fallos jne ) , ka süzee oli fantastilist laadi, nt reliseerus mõni tegelikus elus toimunud muudatus, tegevuse ebatõepärasus lõi koomilise efekti Aristophanes ( u 445 385 eKr ) kirjutas 44 komöödiat, millest säilinud on 11 Uusatika komöödia. Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid. Tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kakskikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Mõned neist said juba alguse Euripidese tragöödiatest. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval teisest ori. Menandros ( 342-291 eKr )
Ernst Enno: „lillelallera“,Teemad: loodus, laste igapäevaelu,lihtne sõnastus, kõlapildid ,olemuselt unistajalik, empaatiline, soe,luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (esmatrükk 1957), „Puder“ (hiiretips läks…); „Juss oli väike peremees“; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…) Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“ 1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda). VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“Vaat, mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952) 2. Kersti Merilaas: kogud „Kallis kodu“ (1944); „Kui vanaema noor oli“ (1983) 3. Ralf Parve: õpetlik, pioneeriluule, koolielu
Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. ● Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. 21 ● Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli mitme sajandi jooksul eeskujuks euroopa arhitektidele. Villa Rotonda põhiplaan KÕRGRENESSANSI MAAL JA SKULPTUUR ITAALIAS ● Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj. saavutused (üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse
Ülihuvitav, leian ma, selle selgitamiseks, kuidas sai võimalikuks selline murranguline sündmus, nagu esimese naisteajakirja väljaandmine (võime võrrelda üldse esimese eestimaise ajakirja Lühhike õppetus (1766-67) väljaandmise üllatuslikkusega, eriti kuna see oli meditsiinilise suunitlusega või O. W. Masingu Marahwa Näddala-lehe (1821-25) mitmekesise valgustuslikkusega), on küsimus sellest, kuidas Suburg mõtleb? Milline on tema ideede-mõtete esitamise viis, väljendumise laad, üldistav või argieluline, süsteemne või vabavooluline, napp ja konkreetne või paljusõnaline, argumenteeriv või kirjeldav, näidete- ja võrdlusterohke või teoretiseeriv (ja mislaadsed on näited), mahlane või kuiv, emotsionaalne või mõistuslik, paatoslik või tasakaalukas jne? Juba avanumbri programmiline pöördumine Sõnakene suguõdedele annab sellele küsimustejadale põhimõttelise vastuse! See algab sõnadega:
manööverdamisvõimet. 2 e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on konstrueeritud manööverdamiseks veepinnal. f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis mingi erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama käesolevates reeglites ettenähtud viisil ega saa seetõttu teisele laevale teed anda. g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mille töö laad piirab selle võimet manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja mis ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised: i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või -torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega; ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega; iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
