2 Anvol OÜ 2013 2012 Müügitulu 15 823 783 14 309 045 Muud äritulud 9 971 23 565 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 995 957 -8 839 769 Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549
arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. 46. Põhivara hindamisel kasutatavad maksumuse liigid. Bilansiline maksumus = soetusmaksumus, Jääkmaksumus = soetusmaksumus kulum. Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus = taastamismaksumus akumuleeritud kulum 47. Põhivara arvele võtmisele viisid. Arvele võtmise viisid: 1) põhivara inventarisatsioon (olemasoleva vara arvestus); 2) põhivara soetamine. Inventuuri läbiviimisel koostatakse akt: vara liigid, nimetused; arv; ühiku soetamismaksumus; kokku soetamismaksumus; väljalaske aasta, soetamise
Kasumiläve analüüs (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 Müügitulu 85940 125020 159600 Kaubad, toore, materjal ja teenused 17190 25000 31920 Muutuvkulud kokku 17190 25000 31920 Tööjõukulud 67032 75012 82992 Mitmesugused tegevuskulud 17100 26800 36600 Põhivara kulum ja väärtuse langus 2,000 12,000 12,000 Finantskulud 5,250 8,050 3,690 Püsivkulud kokku 91382 121862 135282 Kasumiaruanded (EUR) 2015-2017 18 2015 2016 2017 Müügitulu 85940 125020 159600 Kaubad, toore, materjal ja teenused 17190 25000 31920 Tööjõukulud
· Püsivkulud kokku, krooni Kululiik Summa keskmiselt kuus aastate kaupa Küte 88 95 110 Vesi 32 35 37 Telefon, andmeside 100 100 115 Ruumide rendi maksed 400 400 400 Põhivara kulum 25 25 25 Muud kulud 96 97 80 KOKKU 741 742 767 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1 TOOTE, TEENUSE OMAHIND ÜHELE TOOTE; TEENUSE ÜHIKULE Tooteühiku omahinna kalkulatsiooni koostamise aluseks: 1. keskmine külastajate arv tunnis 2. keskmine päevade arv kuus 3
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
K Arvelduskonto 107968 7. Tööjõukulud jagunesid järgmiselt: otsene tootmistööliste palk 146 620 ja muu tootmispersonali palk 40 000 8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000 D Tootmise üldkulud 25000 K Võlg tarnijatele 25000 9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000 D Tootmise üldkulud 41000 K Võlg tarnijatele 41000 10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000 D Tootmise üldkulud 30000 K Ak. kulum 30000 11.Lõpetamata tellimustele jagatud tootmise kulud perioodi lõpuks olid 140 000 (osa kuluarvestus 96 000) D Tootmiskulud 440 700 K Tootmise otsekulud 147 380 K Tootmise otsesed tööjõukulud 147 180 K Tootmise üldkulud 106 000 K Tootmise üld tööjõukulud 40 140 D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380 D Lõpetamata toodang 10 000 D Lõpetamata toodang 187 320
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud j...
27. september 2013 Raha 10 Võlad ja ettemaksed 40 Nõuded ja ettemaksed 20 Pikaajalised kohustused 30 Varud 30 Kapital 20 Põhivara 40 Kasum 10 Kokku aktiva 100 Kokku passiva 100 Müügitulu 100 Kaubad, toore, materjal -20 Tegevuskulud -20 Tööjõukulud -30 Põhivara kulum -20 Kasum 10 10 27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs: aruandluse finantsnäitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine protsentides. 2.Bilansi ja kasumi-aruande verikaalanalüüs: üksikute finants-
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
finants-ja planeerimiskulud 23. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? 1) transpordikulud 2) laokulud 3) varude säilituskulud 4) klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud 5) halduskulud 3 24. Mis on kaupade laoliikumiskulud? Kulud, mis sei sõltu otseselt ettevõttes hoiundavate varude suurusest. Näiteks lao kulum või rent, personalikulu, käitlustehnika kulum, rent ja hooldus, kommunaalid, valve ja turva, muud laoga otseselt seotud halduskulud. Laoteenuse sisseostmisel arvestatakse laoliikumiskulude alla laopidaja poolt nõutavad maha- ja pealelaadimise, komplekteerimise, pakkimise, sildistamine jms kaubakäsitlused. 25. Mis on strateegilise kasumi/Dupont mudel? Strateegilise kasumi mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. 26
kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise intensiivsus?Nende sõltuvus ajast. Kulum-mõõtmete või massi muutumine.Kulumise intensiivsus-kulumi suurus ajaühikus või läbitava tee pikkuse suhtes.vt vihikusse. 7.Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või konstruktiivselt valitud mõõde.Tegelik mõõde- ülemõõtmise tulemusena saadud mõõde. 8.Mis on tolerants ja millest oleneb tema arvuline suurus? Tolerants-suurima ja vähima piirmõõtme vahel
territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 68 892 313 982 695 520 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 80 000 180 000 260 000 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -4 500 -31 500 -70 500 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
(KASUM = TULUD - KULUD) Kui palju ettevõte peaks tootma, et jõuda kasumisse, saab kontrollida tasuvuspunkti analüüsi kaudu. Toodangumahtu, mis kindlustab kasumisse jõudmise, saab arvutada järgmise valemi alusel. 26. Iseloomusta muutuvkulusid ja püsikulusid Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu jms). Püsikulud kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumat toodangu mahust. Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu) 27.Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega? Sissetulekutse suurenedes jääb inimestel kulutamiseks rohkem raha. Nad on nõus maksma sama koguse eest kõrgemat hinda või ostma sama hinnaga suuremaid koguseid. Kui
· maa, ehitised ja rajatised; · masinad ja seadmed; · muu materiaalne põhivara; · põhivara akumuleeritud kulum; · lõpetamata ehitised; · ettemaksed materiaalse põhivara eest. Iga liigi kohta peetakse eraldi kulumi arvestust, mis annab põhivara liikide jääkmaksumustest objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses ostudokumendi alusel Merit Aktiva ostumoodulis, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi. Lisaks avatakse igale põhivarale kaart Merit Aktiva põhivarade moodulis amortisatsiooni arvestuse tarbeks. Põhivara kaardile tuleb sisestada põhivara kirjeldus, soetusmaksumus, soetamise kuupäev, ning amortisatsiooniarvestuse algus kuupäev.
Skeemi 2 puhul on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on ärikulud seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Samas skeem 2 alusel liigendatud aruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes (RTJ 2, § 23). Ükskõik millist skeemi rakendatakse on ettevõtete kontoplaanid oma olemuselt kululiigipõhised (materjal, ostetud kaubad, ostetud teenused, palgad, kulum jne.) Sellepärast on skeem 2 kasutajatel võimalik vähese vaevaga esitada kululiigipõhist kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete kulude eristamist (Ilisson, 2015, lk 18). Kasumiaruandes selgitatakse ettevõtte varades, kohustistes ja omakapitalis tekkinud muutusi. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine (Alver, J
firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)
(jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
a. Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest b. Rent - tasu maa kasutamise ees c. Intressid, mis hõlmavad intressi tulu pangadeposiitidelt, intressitulusid ettevõtte laenudelt ja muid investeerimistulusid. d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse. 34) Kaudsed maksud (Indirect taxes) -(neto). Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. 35) Isiklik tulu (Personal income) on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele
kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt. Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne. Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem
a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Lisa 6 „Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalused“ Lisa 7 „Kinnisvarainvesteeringud“ võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes. Lisa 8 „Materiaalne põhivara“ Jääkmaksumus = Soetusmaksumus - Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum = Jääkmaksumus – Soetusmaksumus Lisa 9 „Immateriaalne põhivara“ Lisa 10 „Võlad töövõtjatele“ – siin sellised kirjed nagu töötasude kohustus, puhkusetasude kohustus ja kokku võlad töövõtjatele. Bilansis võlad töövõtjatele. Lisa 11 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed“ - Lisa 12 „Laenukohustused“ - 17 Lisa 13 „Saadud toetused“ -
Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8 Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - -
varude muutus -Turustuskulud Kapitaliseeritud väljaminekud -Üldhalduskulud põhivara valmistamisel +Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -Muud ärikulud Mitmesugused tegevuskulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) Tööjõukulud ................................. Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) .............................. 2/9/2015 Mai Takkis 52 Tulude ja kulude vastavuse tagamine kasumiaruandes Erinevate kasumiaruande skeemide rakendamisel on erinev tulude ja kulude võrreldavaks muutmise metoodika Aruandeperioodi tulemi (kasumi-kahjumi) kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. Võrreldavus saavutatakse:
- ametlikuks aruandeks. Ettevõttevälistele infotarbijatele ettenähtud kasumiaruande (ametlik kasumiaruanne) skeemid fikseeritakse iga riigi raamatupidamist reguleerivas seadustikus. Põhimõtteliselt on võimalikud kaks varianti. Esimese variandi puhul liigendatakse kulud kuluelementide lõikes: Realiseerimise netokäive 1000 Kaubad, toore, materjal 300 Tööjõu kulu 270 Põhivara kulum (amortisatsioon) 130 Energia 50 Ärikasum 250 Teise variandi korral on oluline kulude tekkimise (kasutamise) koht, st kulusihitus: Realiseerimise netokäive 1000 Realiseeritud toodete omahind (omamaksumus) 600 Brutokasum 400 Turustuskulud 70
D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on ...
väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726 Nõuded ostjate vastu 200 000 200 000 Varud 160 000 210 000 50 000 Seadmed 300 000 390 000 Akumuleeritud kulum (seadmed) -100 000 -130 000 Seadmete neto väärtus 200 000 260 000 60 000 Maa 190 000 290 000 100 000 Võlakirjade võlad -205 556 -150 000 55 556 Muu 54 830 54 830
a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
puhul soetamisega seotud kulud. Näide: Kui laos on 20 000 paari alumiiniumtoorikuid (a’20 EUR) on ladustamisega seotud kulud 8 000 EUR. Tootmiskulud Tootmiskulude arvutamisel võetakse aluseks: Otsesed kulud: Toote tootmiseks vajalike materjalide kulu (Alumiinium toorikud, rullid, saapad) Kaudsed kulud: Materjali ladustamisega seotud kulud Tööjõukulu Kulum 𝑙𝑎𝑑𝑢𝑠𝑡𝑎𝑚𝑖𝑠𝑘𝑢𝑙𝑢 + 𝑡öö𝑗õ𝑢𝑘𝑢𝑙𝑢 + 𝑘𝑢𝑙𝑢𝑚 𝑇𝑜𝑜𝑡𝑒 𝑡𝑜𝑜𝑡𝑚𝑖𝑠𝑘𝑢𝑙𝑢 = 𝑡𝑜𝑜𝑡𝑒 𝑚𝑎𝑡𝑒𝑟𝑗𝑎𝑙𝑖𝑘𝑢𝑙 + 𝑡𝑜𝑜𝑑𝑒𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑠 4
_ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20
tegevuskulud? Kaubad, tore, materjal, teenused: planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalse seosesse muugikaibega. Vaartuse leidmisel on soovitatav vaadata kolme viimase aasta parameetreid. Mitmesugused tegevuskulud: Planeeritakse kasvumaarade meetodil. Valisteks teguritest võetakse arvesse nt inflatsiooni ning sisestest teguritest nt turundusplaaniga. 22. Mille jargi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tõõjõukulud: Kui ettevõttes on tukipalk siis parameeter, kui tunnipalk siis kasvumaar. Parameetriliselt planeerime kaib muugitulu jargi. Kasvumaaradega planeerimisel tuleb arvestada ettevõtte siseste ja valiste teguritega (nt. valine - riigi keskmine palk ja sisene - ettevõtte võimekus palku uldse maksta.) Kulum: Parameetriline ning planeeritakse põhivara jargi. Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23
majanduslik efektiivsus s.o täiendava kilogrammi väetise kasutamise rentaablus väljendub valemiga: , kus h= 1 kg saagi müügi- või väärindushind (/kg); cv= 1 kg väetise maksumus koos muldaviimise kuludega (/kg); ce= 1 kg enamsaagi koristamise kulud (/kg) Majanduslikult optimaalse väetisnormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulum ning kavandatav kasum. Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutumine nulliks. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku (energiaühiku) kohta. Seda näitajat nimetatakse söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsuset. Söödatootluse näitajat (psü) võib leida: psü= P / sü, kus P= toodangu
Muud äritulud 1284 0 Valmis ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 32532 34081 - - Kaubad, toore, materjal ja teenused 2124735 1678338 Mitmesugused tegevuskulud -212660 -230740 - Tööjõukulud 1031725 -927771 Põhivara kulum ja väärtuse langus -280285 -1637 Ärikasum(kahjum) 410022 383226 Finantstulud ja-kulud -42800 -46260 Kasum(kahjum) enne tulumaksustamist 367222 336966 Tulumaks -8847 -1767 Aruandeaasta kasum(kahjum) 358375 335199
Toimimisprobleemid: Peamine probleem kasutades sellist scrubberis on seotud abrasiivseinte kulumisega, mis tulenevad suure gaasi kiirusega, mis võivad ulatuda 430 km / h. Tahked osakesed või vedelad veepiisad, 7 liikudes sellise kiirusega ja põrkuvad seinad vastu, põhjustavad kiire seinade erosiooni. Kulumi saab vähendada, kui kurguse seinad on katnud vahetatud hülsiga ränikarbiidist. Kulum võib tekkida ka scrubberi põlve alaosas. Kulumi vähenemiseks, põlve põhi, mis tuleb eraldajasse, täidakse sama vedeliku kihuga, mis antakse scrubberi üleosasse. Vedeliku osakesed ja veepiisad sisenevad sellesse kihusse, ja löökkoormused seinale vähenevad. 2. Kütusest põhjastatud avarii Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. Töötamisel destilleeritud kütustega on süsteemi rikked suhteliselt harvaesinevad.
A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud:
Raha 540 000 Kreditoorne võlgnevus 0 Debitoorne võlgnevus 0 Viitvõlad 0 Varud 0 Lühiajalised laenud 0 Käibevara kokku 540 000 Pikaajalised kohustused 0 Kohustused kokku 0 Põhivara 0 Omakapital Põhivara soetamismaksumus 0 Aktsia- või osakapital 540 000 Akumuleerunud kulum 0 Akumuleerunud kasum 0 Põhivara kokku 0 Omakapital kokku 540 000 Aktiva kokku 540 00 Passiva kokku 540 000 22 8 RISKIANALÜÜS 8.1 SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED HEAD TÖÖTAJAD SISENEMISBARJÄÄR LÜHIKE
Tulud/kulud Summa, krooni (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Müügitulu 2 224 080 2 780 100 3 347 980 2. Tooreaine- ja materjalikulu 1 416 000 1 770 000 2 131 000 3.Tööjõukulud: 473 280 537 158 704 578 - brutopalgad - sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksud 4. Põhivara kulum 12 050 24 100 36 150 5. Muud ärikulud 52 352 48 000 48 000 Ärikasum (-kahjum) 270 398 400 842 428 252 6. Finantstulud 7. Finantskulud 7370 5436 297 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 263 028 395 406 427 955 5.6
Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse Tuha Talu OÜs põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti soetusmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga on kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175 K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
00EEK Reklaamikulud 2400.00EEK Turunduskulud 4000.00EEK Müüjate lähetuskulud 3000.00EEK Esinduskulud 6000.00EEK KOKKU MÜÜGIKULUD 15400.00EEK Põhivara kulum 652129.00EEK TEGEVUSAKASUM KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST Ettevõtte tulumaks PUHASKASUM Hakkad maha lahutama kogukasumist 7834000 - 239400 - 19200 - 15400 - 652129 Saad kätte tegevuskasumi (mina sain 6907271)See on tegevuskasum. Sama number jääb ka kasumiks enne tulumaksustamist, sest
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
Käibevara kokku 3500,00 15 Materiaalne põhivara Maa ja hooned 20984,00 Masinad ja seadmed 6500,00 Muu materiaalne põhivara 10568,00 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) Materiaalne põhivara kokku 38052,00 Põhivara kokku 38052,00 AKTIVA (VARAD) KOKKU 38052,00 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised kohustused Maksuvõlad Lühiajalised kohutused kokku 0,00 Omakapital
Hoolimata suhteliselt kõrgest liiklustihedusest mõnedel teelõikudel, ei teki Eesti maanteedel tavaolukorras ummikuid, kus sõidukite kiirus märkimisväärselt langeks. Ummikud tekkivad tipptundidel Tallinna ja Tartu tänavatel, ristmikel ning linna viivate teede peamistes liiklussõlmedes. Teekatete seisukord on kohati mitterahuldav, sest teehoiu alafinantseerimine viimase 10 aasta jooksul on viinud tõsise mahajäämuseni hooldus- ja katete taastusremondil. Teekatete kulum on ületanud taastamise. Suure osa teekatete seisundi näitajad ei vasta liiklejate ootustele. Alates 2003.aastast loetakse riigieelarve koostamisel riigiteede rahastamise arvestusliku määra sisse kõik rahastamisallikad nii eraldised eelarvest, laenud, EL abi kui ka omavahendid. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal. Kuna välisabi vahenditega
19)Finantsprognoosid: alginvesteeringud, põhi- ja käibevara - Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, raamatupidamise mõistes tähendab see kasutusiga alla ühe aasta. Raha, nõuded ostjatele, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud jms. Põhivara seevastu on kasutusel pikemalt kui üks aasta – näiteks kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms, amortsisatsioon – ehk kulum, kui palju läheb toote hinnast ajaga maha, omahind – kulud kokku jagatud tootmismahuga, müügiprignoosid – kui palju ja mis hinnaga kavatsetakse tooteid müüa, rahavood – raha liikumine sisse ja välja, näitab ettevõtte likviidsust, kasumiaruanne – kulud, tulud ja kasum/kahjum ja bilanss – aktiva ja passiva osa, raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna v...
Kaubad, toore, materjal ja teenused -99 906 -99 324 -582 1% -44 -44 Mitmesugused tegevuskulud -8 728 -8 131 -597 7% -4 -4 Tööjõukulud -63 901 -74 157 10 256 -14% -28 -33 Põhivara kulum ja väärtuse langus -7 196 -7 156 -40 1% -3 -3 Muud ärikulud -1 065 -217 -848 391% 0 0 Ärikasum (-kahjum) 46 954 38 127 8 827 23% 21 17
võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud. PB suhtarv (PB ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Raamatupidamislik väärtus ühe aktsia kohta PE suhtarv (PE ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta PS suhtarv (PS ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Müük ehk tulu ühe aktsia kohta PEG suhtarv (PEG ratio) = P/E suhtarv / Kasumikasv Puhastulu (Net income) = Ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Pulliturg - Turuolukord kus aktsiate hinnad on tõusutrendis ja turuosalised ootavad edasist hindade tõusu. Pulliturgu iseloomustab optimism ja investorite arvamus, et majanduse kasv jätkub. Põhisumma (principal) - Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. Näiteks võlakirja põhisumma, algsumma (ilma intressita). Rämpsaktsia (penny stock) - Penny stock`ideks ehk rämpsaktsiateks kutsutakse aktsiaid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
