Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikro-makro eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt :
a. 367
b. 354
c. 341
d. 341
Avaliku kauba tarbimisest
a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja
b. saavad kasu üksnes kauba ostja
c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja
d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad
Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile:
a. struktuurse töötuse suurenemise
b. tsüklilise töötuse
c. siirdetöötuse
d. varjatud töötuse kasvu
e. kõik vastused valed
Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse:
a. kasutatav tulu
b. isikliki tulu
c. SKP tulude meetodil
d. SKP kulude meetodil
e. RPP kulude meetodil
Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata:
a. jaotamata kasum
b. teistele firmadele teostatud müük
c. kulum
d. kõik vastused valed
e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud
Firma palkab täiendava ressursiühiku kui
a. MRP >MP
b. MP >0
c. MRC < MRP
d. MRC > W
Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et:
a. kõik vastused valed
b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel
c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust
d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel
e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust
Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused , kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks:
a. Keynesi investeerimisteooriale
b. Keynesi tarbimisteooriale
c. klassikalisele makromajanduse teooriale
d. raha koguseteooriale
e. Keynesi hõiveteooriale
Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on:
a. E = 0
b. E > 0
c. 0d. E < 0
e. E >1
10. Inimene, kes soovib saada tööd:
a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida
b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu
c. kuulub tööga hõivatute hulka
d. ei arvestata tööjõu hulka
e. kuulub töötute hulka
Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt :
a. 50, 90, 120, 140
b. 50, 40, 30, 20
c. 50, 100, 150, 200
d. 50, 50, 50, 50
e. 50, 110, 180, 260
Kahanevate tulude seadus hakkab toimima , kui palgatakse:
TABEL
a. kuues töötaja
b. kolmas töötaja
c. neljas töötaja
d. teine töötaja
Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised:
a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu -
b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga
c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga
d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga
e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga -
Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil:
a. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga
b. Kogutulu võrdub piirkuluga
c. Kogutulu võrdub hinnaga
d. Kogutulu võrdub piirkuluga
e. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga.
Keynesi järgi:
a. tuleb likvideerida eraomandus
b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust
c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel
d. kõik valed
e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme
Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on:
a. õpikud
b. õppemaks
c. saamata töötasu
d. tasud
e. Elamiskulud
Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel:
a. kõik vastused õiged
b. kasvab nõudlus krediidi järele
c. säästmise kõver nihkub vasakule
d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme;
e. krediidi hind langeb
Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu:
a. alanes 2%
b. suurenes 2%
c. alanes 18%
d. suurenes 18%
e. jäi samale tasemele
Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis
a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule
b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule
c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab
d. palk tõuseb ja tööhõive langeb
Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast. Kui Te otsustate pigem süüa karbonaadi, kui närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks:
a. normaalseks kaubaks
b. kvaliteetseks kaubaks
c. täiendkaubaks
d. inferioorseks e. Rämpskaubaks
e. Asenduskaubaks
Lorenzi kõver
a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid
b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks
c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet
d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks
Lühiperioodi Phillipsi kõver :
a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase
b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud
c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel
d. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel
Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab :
a. Täishõivet -
b. töötust
c. kasvavaid alternatiivkulusid
d. stabiilset hinnataset
e. tehnilist efektiivsust
Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse:
a. kõik valed
b. pidevaks töötuseks
c. struktuurseks töötuseks
d. siirdetöötuseks
e. tsükliliseks töötuseks
Maksude suurenemine, ceteris paribus :
a. suurendab multiplikaatorieffekti
b. vähendab multiplikaatorieffekti
c. suurendab tarbimiskulutusi
d. suurendab avaliku sektori kulutusi
Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui:
a. nõudlus on täielikult elastne
b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine
c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine
d. mõlemad on ühikelastsed
e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega
Milline alljärgnevast väitest ei ole õige :
a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks
b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse
c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust
d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks
Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat:
a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises
b. Tööjõu asendamine masinatega
c. Palgataseme muutus
d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse
Multiplikaatorieffekt tähendab, et :
a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga
b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus
c. väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes
d. muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes võrdub keskmise säästmiskalduvusega
Netoinvesteeringud võrduvad :
a. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon
b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon
c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon
d. tarbimine miinus säästud
Nõudlus tööjõule:
a. õiged a) ja d)
b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega
c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile
d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele
e. on otseselt seotud töötasu tasemega -
Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab:
a. nõutava koguse muutust
b. hinna muutust
c. pakkumiskõvera nihke
d. pakkumisfaktori muutuse
e. nõudluse kõvera nihke
Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu . Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis:
a. tulu kursuselt suureneb
b. tulu ei muutu
c. tulu kursuselt väheneb
d. suureneb kursuslaste arv
e. Kursuslaste arv ei muutu
Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks:
a. pakkumise langust
b. pakutava koguse vähenemist
c. pakkumise kasvu
d. ei mingit muutust pakkumises
e. pakutava koguse suurenemist
Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. € -lt 60 mlrd. € ja deflaator 125 -lt 150 - le. Sellistel tingimustel reaalne SKP:
a. ei saa esitatud andmete alusel arvutada
b. väheneb;
c. ei muutu
d. Suureneb
e. kõik eelnevad vastused valed
Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et :
a. firma konkurendid järgivad iga tema poolt algatatud hinna muutust
b. muutused firma ühikukuludes ei mõjuta firma tasakaalukogust ja - hinda
c. firma konkurendid ignoreerivad firma algatatud hinna alandamist, aga järgivad hinna tõstmist
d. firma konkurendid ignoreerivad iga tema poolt algatatud hinna muutust
On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tasakaalutulu võrdub:
Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T)
Sääst S = Y – T – C
Kogutulu Y = C + I + G
Investeerimiskulutused I = 15
Avaliku sektori kulutused G = 20
Maksud T = 15
Vali üks:
a. 1818
b. 1918
c. 2018
d. 1546
On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tarbimiskulud võrduvad:
Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T)
Sääst S = Y – T – C
Kogutulu Y = C + I + G
Investeerimiskulutused I = 15
Avaliku sektori kulutused G = 20
Maksud T = 15
Vali üks:
a. 1762
b. 1792
c. 1818
d. 1810
On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub:
Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T)
Sääst S = Y – T – C
Kogutulu Y = C + I + G
Investeerimiskulutused I = 15
Avaliku sektori kulutused G = 20
Maksud T = 15
Vali üks:
a. 21 -
b. 41
c. 31 -
d. 51
Mikro-makro eksam #1 Mikro-makro eksam #2 Mikro-makro eksam #3 Mikro-makro eksam #4 Mikro-makro eksam #5 Mikro-makro eksam #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wazy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mikro-makro eksam 2012 moodles
9
odt

Mikro-makro eksam 2012 moodles

Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täienda

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Majandusteooria eksam Moodles
56
docx

Majandusteooria eksam Moodles

Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatu

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Kontrolltöö 111 2 vastused
4
doc

Kontrolltöö 111.2 vastused

Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE ­ VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohke

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Mikro-Makro test-Rahvamajanduse koguarvestus
18
doc

Mikro-Makro test, Rahvamajanduse koguarvestus

Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP ­ sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkin

Mikro-makro ökonoomika
Kontrolltöö
6
docx

Kontrolltöö

1. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapit

Micro_macro ökonoomika
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika
Kontrolltöö 111 1 vastused
4
doc

Kontrolltöö 111.1 vastused

Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE ­ VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ­ ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole va

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Makro testid
51
docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun