”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” (0)

Eesti Mereakadeemia
Mehaanikateaduskond
Laevamehaanika õppetool
Referaat
Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult”
Õppejõud: Urmas Kuus
Üliõpilane: Jakov Ljauman
Rühm: MM42
Tallinn 2013

Sisukord

1.Scrubber 3
1.1.Pakitud scrubber 3
1.2. Tsentrifugaal scrubber 4
1.3.Vahu scrubber 5
1.4.Scrubber Venturi 6
2.Kütusest põhjastatud avarii 8
3.10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult 9
4.Kasutatud kirjandus 11

Scrubber

Scrubber  — seade, mida kasutatakse tahke või gaasilise valdkonda lisandetest puhastamiseks erinevate keemiliste protsessides.
Gaasi puhastamine lisanditest scrubberi abil kuulub märg puhastusmeetodile. Selline meetod põhineb gaasipuhastus vedeliga (tavaliselt veega) maksimaalselt arenenud vedelkontakt pinnaga aerosooli osakestega ja suure intensiivsusega puhastatud gassi ja vedeliku segamine . Antud meetod võimaldab teil eemaldada gaasisd tolmu osakesed, suitsu, udu ja aerosooli (tavaliselt soovitamatu või kahjulikud) peaaegu erinevate suurustega.
Scrubberid jagunevad järgmiselt:

• Pakitud scrubber
  
• Tsentrifugaal scrubber
  
• Vahu scrubber
  
• Venturi scrubber
  

Pakitud scrubber

Paranemiseks gaasi kontakti vedelikuga kasutatakse märgunud otsik, mis on sisestatud õõnes scrubber. Seda nimetatakse pakitud scrubber (joon. 1.).
Ehitus:
Pakitud scrubberi kere on tavaliselt valmistatakse metallist. Seade sisse erilise restile pannakse otsik. Ülevas osas otsiku peale manteeritake niisutus seade, mis koosneb sprinkleritest ja pihustitest.
Otsiku tüübit valivad vastavalt scrubberi töötingimustest .
Tööpõhimõtte:
Gaas juhitakse scrubberi ja otsiku alumise osa alla. Kui gaas läbib otsiku, siis ta korduvalt muutab suunda. Selle tulemusena gaasi sisalduv tolm või tilguti komponendid inertsi all langevad nisutatud otsiku pinnale ja püütakse voolanud vedelikuga. Gaas liigub alt ülesse niisutatud otsikupinnd läbi ja väljub ülaosas läbi toru. Vedelik, mis märgab otsiku, voolab pinnalt ära ja koguneb tankisse, kust vesiluku läbi eemaldab seadmest. Pakitud scrbberid laialt kasutatav nagu absorberina gaasi kogumist gaasiliste komponentidest (SO2 , NO2 , CO, N jne.)
Joon. 1. Pakitud scrubber
1 – kere ; 2 – otsik ; 3 – gaasi sisenemiseks toru ; 4 – hüdrauliline lüli ; 5 – gaasi väljumiseks toru ;
 6 – pihustid ; 7 – luuk ; 8 – ujuk ; 9 – takn ;

Tsentrifugaal scrubber

Gaasi puhastamine lisanditest tsentrifugaal scrubberi abil (joon. 2.) viitab märg puhastusmeetodile. Tsentrifugaal scrubber kujutab endast vertikaalne silinder , kus tolmune õhk siseneb toru läbi, mis asub seades alumises osas ja puhas õhk väljub toru läbi, mis asub ülaosas. Sisenenud õhk liigub spiraalselt, lisandid õhus, pestakse veega ja puhastatud õhk tõuseb ja väljub läbi toru. Gaasi voolukiirus sisselaskeava juures võib ulatuda 60 m/s. Gaasivoolu viimise scrubberi väljalaskeava juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu. Kõrgsurve pihustid väikeste aukudega nõutavad, et vesi oleks puhas.
Joon. 2. Tsentrifugaal scrubber koos külju asuva pihustitega.
1 – pihusti ; 2 – sisselaskegaasi seade; 3 – vee kollektor ; 4 – pihusti niisutamiseks tanki seinadeks

Vahu scrubber

ПГП-И (Joon. 3.) seade kuulub vaht scrubberisse kasutades märg-gaasipuhastu smeetodile. Ta seisneb gaasi pesemises vee või keemilise lahusega. Selline seade võib kasutada erinevates tootliku valdkonnades, seas keemilistes, metallurgia , trükkimise, plaastide tootmisel ja teistes tööstusharudes.
Eesmärk:
Ventilatsiooni heitõhu puhastamine tolmust, lämmastikoksiididest, vääveldioksiididest, vesinikkloriidest, happe ja leelise aurudest ja muude kahjulike ainetest mis püütakse komosorptsiooni mehhanismide abil (kiire pöördumatu reaktsioon gaasi ja vedela faasi vahel).
Ehitus:
ПГП-И on ristkülikukujuline seadme, kus sisseehitatud žaluzii tilgaseparatoor. Scrubberi töötav osa on varustatud kaheastmelise niisutus süsteemiga, võredega ja vahu stabilisaatoriga . Allosas seadmel on retsirkulatsiooni mahuti koos ette andmise pumpaga.
Joon. 3. ПГП-И tüübi vaht scrubber.
Tööpõhimõtte:
ПГП-И tüübi scrubberis on realiseeritud gaasi imendumise vahu režiim, kus koostöös lahuse gaasiga , mis antakse niisutus süsteemide võredele, mis muutub turboliseeritud vahi seisundiks, kus toimub tolmu ja gaasiliste komponentide imendumine . Vahi tekkimise momendist jarsult suureneb gaasi ja vedela faasi kontaktpind, oluliselt suurendavad kahjulikke ainete neelamise tõhusust.
Saadud muda eemaldatakse vedelikuga, mis voolab võrude läbi retsirkulatsiooni mahutisse.

Scrubber Venturi

Scrubber Venturi — lisanditest gaasi puhastamise seade. Tema töö põhineb vee jaganemisel turbulentse gaasi vooluga, vedeliku tolmuosakeste püüdmisel, nende osakeste koagulatsioonil järgmise sadestamise inertstüübi tilgakogujas.
Tööpõhimõtte:
Scrubber Venturi (joon. 4.) koosneb kolmest osast: kitsenev osa, väike kurgus, laendav osa. Sissetulevav gaasivoog siseneb kitseneva osasse , ja kui voolu ristlõikepindala väheneb, gaasi kiirus suureneb. Samal ajal, torude kõrval kitseneva osasse saabub vedelik. Kuna gaas peab liikuma väga suurte kiirusega väikeses kurguses, sis siin on nähtud suur gaasi turbulentsvool. See turbulentsus murrab suure vedelikuvool hulk ja teeb teda uduks. Tolm, mida gaas sisaldab, kogutakse tilgude pinnal. Gaas mis lahkub kurgust, segatakse koos väikeste vedeliku tilkuga, siseneb laenevate sektsioonile, kus gaasi kiirus ja turbulentsus väheneb ja tilgad kogunevad suurematesse. scrubberi Scrubberi väljalaskeava juures vedelad veepiisad koos adsorbeeritud osakestega eraldatakse gaasi voolust .
Joon. 4. Venturi Scrubber: kitsenev osa, väike kurgus, laendav osa
Toimimisprobleemid:
Peamine probleem kasutades sellist scrubberis on seotud abrasiivseinte kulumisega, mis tulenevad suure gaasi kiirusega, mis võivad ulatuda 430 km / h.  Tahked osakesed või vedelad veepiisad, liikudes sellise kiirusega ja põrkuvad seinad vastu, põhjustavad kiire seinade erosiooni. Kulumi saab vähendada, kui kurguse seinad on katnud vahetatud hülsiga ränikarbiidist. Kulum võib tekkida ka scrubberi põlve alaosas. Kulumi vähenemiseks, põlve põhi, mis tuleb eraldajasse, täidakse sama vedeliku kihuga, mis antakse scrubberi üleosasse. Vedeliku osakesed ja veepiisad sisenevad sellesse kihusse, ja löökkoormused seinale vähenevad.

Kütusest põhjastatud avarii

Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. Töötamisel destilleeritud kütustega on süsteemi rikked suhteliselt harvaesinevad.

• Filtrite ummistumine
  

Filtrite kiire ummistumine osutab kütuste halvale kvaliteedile. Olenevalt filtri paiknemisest takistavad mustunud filtrid kütuse ümberpumpamist tsisternide vahel, kütuse etteandel mootoritesse võib see olla ka tingitud kütuse valest käitlemisest setitamisel, separeerimisel ja eelsoojendamisel. Filtri ummistumist näitab rõhulangus filtris , (normaalne tavaliselt 0,5...1bar).

• Separaatorite ummistumine
  

Separaatori ummistumise tunnuseks on separaatori tootlikkuse langemine taldrikutevaheliste kanalite läbilaskevõime vähenemise tõttu ning separaatori puhastusvõime alanemine. Mõningatel juhtudel saab ummistumise ohtu vähendada sobivate kütuselisandite kasutamine.

• Kütuse ebaühtlane etteanne
  

Mootori madalatel pööretel plunžeri aktiivse käigu väikestel väärtustel võib kulunud KKP kütuse etteanne pihustisse ajuti katkeda, mis põhjustab üksikute silindrite töös vahelejätmisi ja sellest põhjustatud mootori töö ebaühtlust ja vibratsiooni. On kindlaks tehtud otsene sõltuvus kütuse puhastamise kvaliteedi ja kütuseaparatuuri täppisdetailide kulumise astme vahel. Piisab mikroskoopilistest, palja silmaga nähtamatutest tahketest osakestest, et kahjustada täppisdetaile. Suuremat kahju tekitavad just need väiksed osakesed, mis sattuvad koos kütusega kütusepumba plunžeri ja hülsi vahelisse pilusse, pihusti nõela ja pihustikorpuse vahele jms.

• Sette tekke tankides ja soojendites
  

Suurtes kogustes sette tekkimise probleem on otseselt seotud kütuse stabiilsusega. Stabiilsuse probleem on üles kerkinud seoses kaasaegsete, peamiselt nafta järeltöötlemise ( krakkimise ) jääkide alusel valmistatud raskekütuste kasutamisega. Tulemuseks on kütusepaakide ja - tankide põhja kogunev sade, mis kütusesüsteemi sattudes võib tekitada süsteemi töös filtrite ja separaatorite ummistumise tõttu tõsiseid rikkeid kuni süsteemi töö täieliku halvamiseni.

• Pihusti nõelklapi ebatihedus
  

Kuid peale mõne saja või tuhande töötundi, olenevalt nõelklapi ebatihedusest, mootori forseerimise astmest ja kasutatava kütuse kvaliteedist, tekib pihustiotsa välispinnale, düüside avade ümber ja pihustiotsiku kanalis nõelklapi alla põlemisjääkide kiht mis tasapisi suureneb ja sellega muudab kütuse joa suunda ja halvendab pihustamise kvaliteeti. Kütuse järeltilkumine suurtes kogustes võib põhjustada mootoriõli lahjendamist kütusega. See probleem tekib, mitmetel põhjustel, mille hulka kuuluvad: hüdroabrasiivne mõju kütuse sissepritse ajal, pinnadefektide ja tekkimine nõela koonuse tihendusvööl ning pihusti otsiku korpuse pihusti nõelklapi pesal kütuses olevate kõrvaliste osakeste tõttu.

10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult

Välis näitajad
Põhjuse variandit
Mootori pöörlemiskiirus langeb.
Ühe kolvi kinnitamine, mis kaasneb surnud ponktides koputamisega ja ühe või mitme raamlaagrite temperatuuri tõstmisega.
Koputamine mootoris
Suur pilu pea- või kepsulaagritel, ebapiisav kepsupoltide pingutamine , mis kaasneb ülemise surnud seisus ja karteris löögiga. Etteantud kütuse suur hulk.
Rõhulangus õlisüsteemis
Õlipumba hammasratase kulumine , reduktsiooniklappi vedrusurve vähenemine, õlipumba filtri ummistamine.
Rõhulangus jahutussüsteemis
Jahutussüsteemi torude lekked , pumba kulumine, paisupaagi veetase langus
Mootor ei arenda täit võimsust, mis tähendab, küttesüsteem rike seotud ühe või mitme silindritega
Pihustite otsiku tõrje või koksistamine , peenfiltri ummistumine, pihustite ja pihustite väljalasketoru otsiku kulumine, mis võib kaasneda tugeva löögiga pihusti torus, pihusti tilgub, seega kütuse osa ei pihustata ja ei pole, võimsus väheneb ja suureneb uduvine. See viga võib olla seotud kolvi rõnga ära põletamisega, väljalaskeventiili läbipõlemisega ja sisse- ja väljalaske klappide ebatihe paigutusega oma kohadele.
Hakkavad suitsema kõik või enamik silindrid
Vale kütuse kasutamine või on häiritud sisselaskesüsteemi töö, samal ajal toimub läbipuhke ja ülelaadeõhu rõhulangus.
Silinder hakkas suitsema
Silindrite ülekoormus , pihustite või kõrgsurve pumba rikke, mis kaasneb gaasi suurenemise temperatuuri ülekoormatud silindris.
Müra silindris
Suurenenud silindri ja kolvi vahemaa. Suur kolvirõngade ja soonete pilu.
Sagedus hüppab
Kütusefilter on must, ebasoovitavad lisandid kütuses, halvasti funktsioneerivad õhusüsteemid, kütuse kõrgsurvepump ei anna piisava rõhu, mittereguleeritud klappide lõtkud.
Üleliigne õlitarbimine
Lekkivad väntvõlli tihendid , kulund kolvid ja silindrid ära, õlifiltrid on valesti paigaldatud, õli voolab mootori tihendite läbi.

Kasutatud kirjandus

http://www.pajero.us/repair/62.shtml (Двигатель-поиск неисправностей)

H.Punab „Laeva jõuseadmed” (2008)

J.Läheb „Laeva diiselmootorite ehitus : motoristi käsiraamat  “ (2008)