Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus Elurikkuse elemendid: Ökoloogiline Geneetiline Organismide elurikkus elurikkus elurikkus Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja ...
üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik) 2. JURIIDILISEST ISIKUST 2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma substraadilt. Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku substraadiks aga inimene. 2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad koosluse alaliigid jagunevad: a) struktuurilt: isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja asutusteks; b) õiguslikult seisundilt: eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks 2.3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude struktuurimuutused, vitamiinisisalduse vähenemine. Kõrgpastöriseeritud piima plussiks võib lugeda toote pikka säilivusaega. Muna soovitatav päevane kogus on 0,51 portsjonit ehk 0,51 muna, nädalas 34 portsjonit. 1 muna annab umbes 80 kcal energiat. Munad on kasulikud, sest need sisaldavad valke, lipiide, vitamiine ja
osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultravioletkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Mesosfäär- (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfäär- on õhumolekule jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. b) Õhu kooslus (%,kust see gaas tuleb ,tähtsus) Lämmastik 78%. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik 21%. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Argoon,süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid 1% . Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemise, vulkaani pursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab
– Lehtmetsad, Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt habesamblikke. – Kuusikud ja kuuse-segametsad, b) Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. – Looduslikult uuenenud põlendikud, c) Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. – Klindimetsad, d) Vähe varist, vanad päikesele avatud puud. – Männikud, e) Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. – Puisniidud, f) Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. – Veekogude madalad kaldad Test 5 "Eestimaa loodusväärtused Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis" 1. Lisa info juurde elupaigatüüp. a) Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. – rannikulõukad,
neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
kultuuriliste kontaktide tihenemine tänu side/IT ja transpordi (lennundus!)
arengule.
Primaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega
Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise,
valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori
ettevõtete, uurimisasutuste ja katse tootmisettevõtete kooslus, et edendada
teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist.
Positiivne kaubandusbilanss- eksport>import
Negatiivne kaubandusbilanss- eksport
2. Kaudne: · Abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharmine, kuivendamine, vee-õhu saastamine. Taluvusala e ökoamplituud toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Biotsönoos - üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus,
Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat. Kapital- (kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne, sümboolne) konstruktsioon, mis tähistab saadud materiaalset ja sotsi-kultuurilise kogemuse, mis on aluseks erinevate sots. agentide tegutsemiseks sotsiaalse ruumi erinevatel väljadel. SOTSIAALSE TEGUTSEMISE KULTUURILINE KONTEKST Ühiskond- inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühisele poliitilisele võimule ja tunnetab kuuluvust ühiskonda, omab teatud sotskultuurilist identiteeti. Seda interpreteeritakse kui süsteemi, mis on struktureeritud vastavalt funktsioonidele, tänapäeval ka struktuuri ja subjekti vastasmõju tulemina. Kultuuri abil tulevad inimesed toime füüsilise ja sotsiaalse elu uute nähtustega. Ühiskonna tüübid: *Jahindusest ja korilusest elatuvad, *agraarühiskond,
esindatud loomarühm. Kümnejalalised: kaks merevormi põhjamere garneel, läänemere garneel. Kirpvähilised: rohkem kui 20 liiki. Kakandilised Sõrgkakandilised Lõhkjalalised ehk müsiidid Põnguskilbilised Vääneljalalised Karpvähilised USSID Keraskärssed Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Kärssussid ESINDAJAD MUUDEST LOOMARÜHMADEST Merituped Okasnahksed Sammalloomad Merilestlased Ainuõõssed Käsnad PÕHJALOOMASTIKU ELUKOOSLUSED Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba- keraskärslane, koorikloomad merikilk, tavaline harjaslabalane ja suur hulklõpuslane ning limustest söödav rannakarp jt. Hulkharjasusside ja koorikloomade vaesunud kooslus. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
ökosüsteemi arengus. Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad. Sünökoloogia eksamiküsimused kevadel 2013 1. Sünökoloogia aine ja põhimõisted Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Tähtsaim mõiste on kooslus, mille uurimisega tegelevad sünökoloogia, koosluste ökoloogia ja biotsönoloogia. Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid: Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub
· nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, · seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi. Algselt jagati inimesed rassideks bioloogiliste tunnuste alusel, kuid see pole ühiskonna seletamisel kuigi asjakohane. Võib öelda, et rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse 3 iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rassi olemus ei ole midagi
Kõigi teise muusikute hulgas, kes Holiday'd tihedalt saatsid oli ka tenorist saksofonist Lester Younge, kellega oli ta ka juba aastaid varem koos musitseerinud. Young pani Holiday'le hüüdnimeks ,,Lady Day", mis jäi püsima aastateks. Hilistel 30ndatel oli Billie Holiday esimene mustanahaline naine, kes esines heledanahalise orkestriga. See oli kooslus, mis läks vastuollu ajastu reeglite ning tavadega. Samal ajal tutvustati talle laulu ,,Strange Fruit,"mis põhines Abel Meeropoli luuletusel, mis rääkis omakohtu mõistmisest rassierinevuste tõttu. Esimest korda esitas 1
pruunim on naha jume. Melaniin neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust. Nii takistab tume naha värvaine kiirguse tungimist nahaaluste kudede rakkudesse, kus kiirgus kahjustaks rakutuumades pärilikkusainet. Melaniini kogusest nahas sõltub ka rasside nahavärvus. Neegrite tumepruun nahavärvus kaitseb neid päikesekiirguse kahjuliku mõju eest ning võimaldab elada päikeseküllastes piirkondades. NAHA KOOSLUS Täiskasvanud inimese nahk on ligikaudu 1-2 millimeetri paksune, kaalub 4-5 kilo ja katab umbes 1,5 m² suuruse pinna. Naha välimise kihi moodustab marrasnahk. Selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu ja muid aineid. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha, tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele.
majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui "läände tagasipöördumist" käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia "Return to Western World" (Lauristin, Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997). Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on
all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54)
Eesti enam kui kümne tuhande aasta pikkuses ajaloos algas uus peatükk. Kokkuvõte Eesti taasiseseisvumine oli väga pikk ja aeganõudev protsess. Selle algusest ei saanud keegi aru. Kindlasti ei alanud see 20. augustil 1991, vaid jää hakkas liikuma juba varem. Eestlastes ärkas tahe näha Eesti Vabariiki ja olla sõltumatu. Palju tööd tegid ära meie tolleaegsed poliitikud, kes samuti ei soovinud sõltuda Nõukogude Liidust. Koos rahvaga moodustati tugev eestimeelne kooslus, mille vastu ei suutnud keegi astuda. Meie ainus soov oli saada oma Eesti Vabariik ja me ei leppinud millegi muuga. Lõpuks, kui sündis taasiseseisvunud Eesti Vabariik, tuli noorel riigil läbida palju takistusi. Üheks suuremaks neist oli kohe algusaastatel alanud majanduskriis, mis oli tingitud rahareformist ja majanduse seotusest Venemaaga. Kuid Eesti oli tugev ja tuli välja isegi majanduse madalseisust. Majandus elavnes ja kroon oli täitnud oma ülesannet
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
ja töötajad mõistavad ja tõlgendavad org kultuuri selles osas, mis puudutad igasuhuste probleemsituatsioonide kohta käivate eeskirjade väljatöötamist. Me järeldame, et tugev suhtlemiskultuur mõjutab mitteametliku konflikti lahendamist. Eriti mõjutab see, kellega töötaja konfliktolukorras rääkima läheb. Oleme suutelised konstanteerima, et on seos organisatsioonikultuuri ja mitteametliku konflikti lahendamise vahel. Isiksus ja grupisooritus: isiksuse omaduse kooslus ja tööülesannete olulisus Kramer, Bhave, Johnson Sissejuhatus Inimese mentaalne võimekus on üks olulisemaid punkte üldse selles, kuidas ta oma tööülesannetega hakkama saab. Samas kui ta kasutab oma isiksuse leidlikkust, siis see lisab tema sooritusele palju juurde. Töötaja valikul on nende heade isiksuseomaduste olemasolu seoses hea töösooritusega. Big Five: · Ekstravertsus · Sotsiaalsus · Meelekindlus · Neurootilisus · Avatus
r /¯¯ A Numbrimärkidena 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nimetatakse ka "konstant 0" ja "konstant 1" , et rõhutada nende erinevust muutujatest xi . Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja Kontrollida eelpoolsete avaldiste x1 x¯2 w x2 ja x1 w x ¯1 x2 t tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel loogilist võrdsust nende tõeväärtustabelite võrdlemise teel u omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 . u x1 x2 x1 x
?? Kõrgtehnoloogiline tööstus- tööstusharu, kus investeeritakse suuri summasid teadus- ja arendustegevusse Kõrgtehnoloogiliste ettevõtted paigutatakse teadusülikoolide ja uurimisasutuste juurde, mille lähedal asuvad teadus- või tehnoloogiapargid Teaduspark (ehk tehnoloogiapark)- koht ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori ettevõtete, uurimisasutuste jne kooslus, et edendada teadustulemusi / suhteliselt väikesel territooriumil asuvad kõrgtehnoloogia sektori ettevõtted: teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega tegelevad ülikoolid, teadusasutused ja laboratooriumid Maailmas tuntumaid teaduspargid: a) Cambridge'I teaduspark- Suurbritannias b) Silicon Valley- 5 c) India Silicon Valley Teadusparkide paigutamist mõjutavad tegurid:
eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire
...............20 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20 8. METSANDUS ............................................................................................................21 8.1. Metsade üldiseloomustus.....................................................................................21 8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21 8.3. Metsade kooslus ..................................................................................................22 8.4. Metsade paiknemine ............................................................................................22 8.5. Metsanduse osa majanduses ................................................................................23 8.6. Metsadega seotud keskkonnaprobleemid ............................................................24 9. TÖÖSTUS .......................................
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M
Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2. on näha lipoproteiini mudelit. Joonis 3.2. 10 4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. 4.1. Ensümaatiline/ katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke
Hiljem ka järeldame, kus on õhk siiski puhtam. 3 2. Bioindikatsioon 2.1 Mis on bioindikatsioon? Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi- ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (ohtruse, katvuse, elulisuse, vitaalsuse, sageduse; loomade puhul ka käitumise jne) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. [1] 2.2 Bioindikatsiooni liigid. Bioindikatsiooni liigid: · pedoindikatsioon uuritakse mullastiku · hüdroindikatsioon uuritakse vett · atmoindikatsioon õhu uurimine · litoindikatsioon lähtekivimi uurimine Bioindikatsiooni liigid bioindikaatorite järgi: · lihhenoindikatsioon samblike abil · brüoindikatsioon sammalde abil · mükoindikatsioon seente abil
Maskeering rohus värvipimedate lõvide eest 12.Moodsatest varemetes võid leida sõjalennukite surnuaedasid, mahajäetud lõbustuspargid, sõjaväebaasid, mahajäetud majad, graffitid(majade ja varemete seintel). Neis on enamasti midagi kurba aga samas ka midagi lootusrikast. 16. 1) Mulle meeldib selle moodsa vareme kunsti juures suurustus, jääb mulje nagu oleks tegemist filmiga. Taevas on ilus ning sinine, väiksed pilved seal juures, värvide kooslus on üldse väga hea sellel pildil. Valisin pildi sest see on kindlasti kõige parem mis mulle kunstikeskuse lehel silma jäi, muud kategooriad mind eriti ei huvitanud. 2) See pilt meeldib mulle mõtte ja idee järgi, Kui oleks selliseid tanklaid siis ma käiks ka ise seal ma usu, ilma et ma mõtleks mis oleks seal kütuse hind :D. Siin on olnud kunstnik loova mõtteviisiga et kuidas mõnele firmale head reklaami teha ning kliente meelitada, kergeusklikud muidugi kohe lähevadki õnge
Rakk organ organism kude Vere punalible kopsud Sipelgas veri sperm kõrv võilill tüvi lehetäi Ülesanne 12. Reastage mõisted loogilisse järjekorda! a. Kude, kooslus, biosfäär, elund, isend, populatsioon. b. Harilik luuderohi, taimerakk, Viidumäe luuderohud, DNA leht, lehe põhikude. c. Loomarakk, Eesti halljänes, DNA, karv, karva põhikude, halljänes. 1.5 Kordamiseks. 1. Kolmest esitatud väitest kaks on vääred. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Väär
terve ning aitab vererõhu normaalsena hoida. Supis on ka sibulat, milles on mineraalaineid, mis on tervisele head ja hoiab sind terve ja tugevana. Piimavaht annab supile ilusa valge vahu tupsukese. Pearoog Mee ja aniisiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu-ürdikartuli, mee-porgandi ja besamell kastmega Pearoaks pakun ma kliendile mee ja aniisi marinaadi broilerifileed, kuna see kõlab isuäratavalt ning maitsed lähevad ideaalselt kokku ja värvus on ka ilus. Mee ja aniisi kooslus annab kanale ergu maitse. Ürdikartul on üks tavalisemaid lisandeid igapäevastel praadidel, aga selle eest maitsev ja toitev. Mee-porgand annab roale ilusa erksa värvi ning see on hapukalt magus ja porgand aitab hoida silmanägemise korras ning besamell kaste annab roale vimase lihvi oma pehme värvi ja koorese kooslusega. Magustoit Kreem brülee maasika-mündisalsaga 4
3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. 4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. 5. Metsas kasvavatest taimedest saab valmistada ravimeid (seejuures tuleb taimi kasutada ökonoomselt). 6. Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma. 3. Kuidas metsa kaitsta? Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised
1.Euroopa Liit Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa
valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt, muutub ta suurte kehade juures tuntavaks.Näiteks maakera. Teiseks tunneme elektromagnetilisi jõude, mis on elektriliste ja magnetiliste jõudude kooslus. Neid ei saa lahus vaadelda, sest nad lähevad üksteiseks le juba taustsüsteemi muutes. Elektromagnetiline vastastikmõju on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Kolmandaks tunneme tuumajõude. Need esinevad prootonite ja neutronite vahel ning on väga lühikese mõjuraadiusega. Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed, mis koosnevad kvarkidest. Tugev vastastikmõju on see, mis hoiab kvarke koos. See jõud
Inimesele eriomane märgisüsteem on keel. Struktuur – mudel, mis on üles ehitatud teatud lihtsustavate operatsioonide abil. Vajalik, et oleks võimalik nimetada sarnaselt erinevaid asju. On süsteemse objekti organisatsiooniline, korrastuslik, konfiguratsiooniline ehk ehituslik külg. Struktuur (ladina sõnast structura (sise)ehitus) on ka tunnetuslik mõiste (sh kategooria), mis on määratletud, kui süsteemi elementide enamasti püsiv seostus ehk organiseerimisviis [1] [2]. Süsteem on kooslus elementidest (osistest) ja nendevahelistest seostest (suhetest). Süsteemi iseloomustab selle elementide ja seoste empiirilised omadused,funktsioon ja struktuur. Need on igasuguse süsteemi põhilised tunnused. Reeglina võib igat objekti (nähtust) käsitleda (uurida) kui süsteemi. Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant
ustavuskitsendusi rikuvad need kandidaadid, mis pole identsed selle süvavormiga, millest nad on genereeritud 4) markeerimiskitsendus näiteks: ,,Üks silp ei tohi olla kinnine", ,,Iga silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3. Suhtlusvõrgustiku analüüs Võrgustiku analüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. Eesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Uurida inimese suhteis teiste inimestega, mis kaasab keelemuutusi. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutusi: uuenduste edasikandjad on inimesed, kellel on erinevates võrgustikes palju
Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005). Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet). Klassifikatsiooni alusel kuuluvad nad seega aasrohumaade tüüpi ning võib eeldada, et kuivade aasade alla, kus esineb suure kasteheina kooslus viljakal kaldalammil (Kukk 2004). Paal aga klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi. Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti. Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein, sagedased on ka
.........7 Kasutatud kirjanduse loetelu......................................................................................8 Lisa.............................................................................................................................9 2 Vihmamets Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, ronitaimed, epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu.
· Toiduahel-organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad. · Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum · Aineringe-ained liiguvad organismis · Tootja-organism,kes toodab ainet · Tarbija-organism, kes tarbib aineid · Lagundaja-organism,kes lagundab aineid 34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid Inimene, kliima 35teab ja kasutab mõisteid populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär · Populatsioon-liigid · Kooslus-liikide kooslus · Ükosüsteem-iseleguleeriv tervik, koosneb elusorganismidest ja neid ümbritsev keskkond · Biosfäär-kohad,kus me leiame elusorganisme 36.selgitab bioloogilise mitmekesisuse tähendust Mida rohkem on elusorganisme ja nende elupaiku, seda suurem on mitmekesisus, et liigid välja ei sureks. 37.teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid · Keskkonnakaitse-kaitstakse keskkonda
Sagedasti need indeksid omavahel tugevas korrelatsioonis. Probleem kõik liigid pole võrdsed Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust? Kõige rikkalikumad on · Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal. · Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest. · Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres · Suured troopilised järved Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem? Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild? Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
suurendamiseks. Uusasustamine ehk liigikaitseline introdutseerimine (conservation introduction) loodusest kogutud või tehistingimustes kasvatatud isendite asustamine sobivasse elupaika väljaspool nende ajaloolist levilat. Ümberasustamine (translocation) isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise. Kordamisküsimused: Millal on ökoloogiline taastamine õigustatud? Siis kui populatsioon, kooslus või ökosüsteem on rikutud tasemel, mis ei võimalda tema isetaastumist. Taastama peaks, kuna on olemas mingi kriitiline degradeerumise määr, mille ületamiselt tekib vajadus bioloogilise või ökoloogilise süsteemi taastamiseks. See määr võib olla määratud bioloogiliselt (N: minimaalse elujõulise populatsiooni suuruse või minimaalse dünaamilise elupaigasuuruse kaudu) aga ka psühholoogiliselt kui suur on inimeste
langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 74. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades
langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 71. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 72. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid. 73. Mis ohustab kuklasi? Mis tähtsust on neil metsades
WWF( maailma looduskaitse fond) Greenpeace, ELF, JUCN (maailma looduskaitse liit) 21. Mis on traditsiooniline looduskaitse ja milliseid meetmeid varem enamasti kasutati? Looduskaitse põhimõtted (19 20 saj. algus), mille alusel võeti kaitse alla üksikuid loodusobjekte. ( puud, taimed, mäed, künkad, astangud) Aastatega jõuti aga arusaamadele, et kaitsta tuleks hoopis looduslikke elupaiku, et säiliks looduslik kooslus. 22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2
Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel. 38 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile Põhimõisted: liik, populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, biosfäär. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Ökoloogiliste tegurite ja nende mõju õpetamisel saab tugineda 7. klassi loodusõpetusele, kus käsitletakse teemasid: ained ja segud (vesinik, hapnik, süsinik, vesi, õhk), soojusülekanne (õhutemperatuuri ööpäevase muutumise põhjused,
Televisiooni- ja raadiotöötajate vahelise jalgpallimatsi järel toimunud populaarse ansambli Propeller kontserdi keelamisest tingitud noorte protestimarsi vägivaldne laialiajamine. Muulaste massiline migratsioon, mis ähvardas eestlasi vähemusse jätta; eesti kultuuri arengu piiramine. 49. Seleta mõisted: Nõukogude rahvas - mõiste, mis võeti kasutusele 1970. aastatel - ühiste majandushuvide, ideoloogiliste ja poliitiliste eesmärkidega inimeste kooslus. Rahvused minetavad tähtsuse, kõik on nõukogude inimesed. Metsavend - Eesti, Läti või Leedu partisan, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitles Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Dissident - inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. Defitisiit puudujääk. KGB riikliku julgeoleku komitee; NSV Liidu poliitilise salapolitsei ja salaluure ametkond
isendid) c. stabiilne kasv(isendite arv kõigub, aga teatud kitsas vahemikus) 2. Sugude suhe tavaliselt jääb vahemikku 1:1, kuid on erandeid a. Partenogeneetiliselt paljunevad liigid b. Polügaamsed liigid c. Uue põlvkonna suguküpsuse saabumine 3. Vanuseline struktuur a. Suguküpsuseelsed isendid b. Suguküpsed isendid c. Teatud juhtudel ka vananenud isendid, nt. Taime kooslus =puistu, kus domineerivad eakad isendid 4. Evolutsioneerumine populatsioon ongi kõige väiksem elementaarüksus, milles toimuvad evolutsiooniprotsessid 5. Pidevus bioloogiliselt järjepidev, see tähendab püsib väga paljude põlvkondade vältel, ükski populatsioon ei eksisteeri igavesti ja populatsiooni eksistents lõpeb väljasuremisega 6. Sisestruktuur populatsiooni sees saame eristada veel väiksemaid isendite rühmitisi, nt
Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja teadvustamiseks ollakse avatud erinevates olukordades tulenevatest emotsioonidest. Värviline kiirgus toimib, kas inimene seda teadvustab või mitte, alateadvuse ja füsioloogilisel tasandil. 1. VÄRVITEOORIA Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
