Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Kordamisküsimused 
1.
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu  Infoajastu  Peamised majandusharud  Põllumajand
us, 
metsandus, 
kalandus, 
jahindus.
 t öötlev  tööstus-
tekstiil, 
masinatööstus,
metallurgia.
 teenindus-info 
töötlemine, 
transport, 
kaubandus, 
meelelahutus.
Töö iseloom   Käsitsitöö  Masinatöö   Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, 
talu.
Ettevõte, 
tehas.
Uurimis- või 
teenindusüksus
.
Kasutatavad ressursid  Maa, mets vesi.  Maavarad  Info Hõive  põllumaja
ndus 
(primaarn
e sektor)
tööstus 
(sekundaarne 
sektor)
teenindus 
(tertsiaarne 
sektor)
Tegevuspiirkond    Maakond, provints.  Riik -kolooniad.  Kogu  maailm. Osalemine 
maailmamajanduses
 Puudub seos 
maailmamaja
ndusega.
 Piiratud-emamaa 
ja kolooniad.
 Globaalne 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati 
asunduskolooniaid?
16.-18.saj
-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja 
maad rahva paigutamiseks.
19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge.
Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, 
LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines 
Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast?
Sõltus sellest, milline tootmisviis parasjagu oli ja milline oli põlisrahva elulaad.
Põhja-Ameerikas kiire areng-emamaalt viidi varaindustriaalne tootmisviis, 
põlisrahva elulaad hävitati.
Lõuna-Ameerika aeglane areng-emamaalt viidi hilisagraarne tootmisviis, 
põlisrahvas rakendati mõisates.


5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus 
tekkinud?
1. Põhjas on hõive rohkem teeninduses, Lõunas põllumajanduses.
2. Rahvastiku arengus Põhja riigid kaasaegses rahvastiku etapis, Lõuna  riigid demograafilises plahvatuses ehk vananemise etapis. 3. Põhja riikides on kõrgem eluiga, haridustase kõrgem, Lõunas madalam  eluiga ja haridustase. Ajalooliselt on põhja riigid domineerinud nii poliitiliselt kui majanduslikult 
(kolonisatsioon, ebavõrdsed majandussuhted). Looduslikud olud 
põllumajanduses on põhja riikides paremad+varasem tööstuslik areng. 6.  Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti 
ühiskond.
1. Inimeste osakaal, kes töötavad teenindussektoris on suur.
2. Levinud on kõrgtehnoloogilised info kanalid. Näiteks internet. 7. Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset?
Kõrgemini arenenud riikides on suurim hõive teeninduses, vähem arenenud 
põllumajanduses. 8. Selgita, mida tähendab: Keenia on agraarmaa, Hiina on industriaalmaa.
Keenia on valdavalt põllumajandusliku tootmisega maa.
Hiina on valdavalt tööstusliku tootmisega tööstusmaa. 9. Joonisel on kujutatud hõive muutusi majandussektoris.  Millist majandussektorit 
(primaarne, sekundaarne, tertsiaarne) kujutavad jooned?                                             
A primaarne, B sekundaarne,  C tertsiaarne. 10. Mis on rahvusvaheline firma (REV)? Too kolm näidet
REV-rahvusvaheline ettevõte: Apple, Samsung, Google, Microsoft, McDonald's. 


11. Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? 1. Uued turud;
2. Ligipääs loodusvaradele (parem ja odavam);
3. Tootmiskulude alandamine (odav-tööjõud, maksud, leebemad  keskkonnamõjud); 4. Suurendada kontrolli mingi riigi majanduse üle;
5. Suurema käibega ettevõte saab kulutada rohkem reklaamile ja  turundusele. 12. Miks on rahvusvaheliste firmade roll maailmamajanduses väga suur? 1..2..3.. 1. Loovad uusi töökohti, mõjutavad investeeringute liikumist.
2. Reklaami kaudu mõjutavad tarbijate ostukäitumist.
3. Mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. 13. Tooge üks poolt ja üks vastu argument järgmisele väitele: ”Arengumaad 
võidavad kui RVE nende riigis tegevust alustab.”
+: luuakse uusi töökohti, mis parandab sihtriigi tööhõivet; rakendab uut 
tehnoloogiat; töötajate palgad on kõrgemad võrreldes kohalike ettevõtete 
töötajate palkadega.
-: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; 
konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi 
keskkonnanõuded on liiga leebed. 14.  Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad
    liiderfirmad/allhankefirmad?
Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja 
hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust)
Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis?
Kui odav on tööjõud, kui madalad on ettevõtte maksud, kui kallis on maavalduste
omandamine, kui stabiilne on majanduskeskkond, kui suur on siseturg, milline 
tööjõud. 17. Miks suureneb majanduses tööjaotus ja toimub järjest kitsam 
spetsialiseerumine?
Suurema efektiivsuse nimel.


18. Selgita, mis on teadus- ja tehnoloogiapark. 
Teaduspark ehk tehnoloogiapark
 on ruumiliselt kokkukuuluvate 
tehnoloogiafirmade kogum, mis paikneb tavaliselt ülikoolilinnakus või selle 
läheduses. 19. Mis paigutustegureid tuleb arvestada teadus- ja tehnoloogiapargi asukoha 
valikul? 
Ülikooli lähedus, hea logistikaga väikelinn, palju sarnaseid ettevõtteid väikesel 
maa-alal koostöö jaoks. 20. Selgita globaliseerumise positiivseid ja negatiivseid külgi nii kõrgelt arenenud 
riikidele kui 
arengumaadele Kõrgelt arenenud riigid: tootmise saab viia arengumaadesse, kus on odavam 
tööjõud ja väiksemad keskkonnakaitse normid; oma riigis võib tekkida tööpuudus
vähem kvalifitseeritud inimeste seas
Arengumaad: tööjõu vaba liikumine - minnakse tööle rikkamatesse riikidesse hea
palga peale ning oma riigis tekib ajude äravool ja tööjõupuudus; paljud ettevõtted
paigutavad oma tootmise arengumaadesse - luuakse uusi kõrgemini tasustatud 
töökohti; uued töökohad, tulu riigist välja, keskkond reostatud. 21. Miks on globaliseerumisvastased meeleolud tekkinud 
majanduslikult kõrgelt arenenud riikides? 
Sest nad ei taha et liiga palju arenguriigi inimesi tuleks nende maale, sest see 
tekitaks töökoha puudusi, konkurentsi. 22. Nimetage kaks näitajat, mille abil on võimalik 
iseloomustada riigi globaliseerumist.
KOF-i indeks, välisinvesteeringute maht. 23.  Kuidas mõjutavad eri kaupade hinnamuutused 
maailmaturul ekspordi ja impordi kaudu arenenud ja 
arengumaade majandust?
Kui arengumaades on hinnad madalamad, siis kõrgelt arenenud riigid ostavad 
sealt enda asju, mis tekitab konkurentsi teiste kõrgelt arenenud riikides. kes 
müüvad seda sama asja kallimalt. Hinna muutused mängivad seda rolli, kus 
parajasti ja kes madalamat hinda pakub, see saab rohkem eksportida ja kellel on
rohkem raha, see saab rohkem importida. 24. Millised oleksid arenenud riigile/arengumaale omased 
väliskaubanduse jooned?
Arenenud riigid: eksporditakse peamiselt valmis tooteid või keerukamaid detaile
Arengumaad: eksporditakse peamiselt toorainet, lihtsamaid tooteosasid.


25. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN?
WTO- 
Reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
IMF- Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi 
stabiliseerimisega, prioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja 
finantskriiside ärahoidmine.
NAFTA- Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid.
OPEC- Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult 
kõrgel hoidmine.
EL- Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades - majanduse, sotsiaal-, 
regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu 
liikmesriikidele.
ASEAN- Liikmesmaade majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise koostöö 
arendamine ja arengu kiirendamine. 26. Miks on OPEC-st saanud mõjuvõimas majandusorganisatsioon?
Kuna tema mõjutab väga palju ühe väärtuslikuma ja nõutuma ressursi - nafta - 
hindu, tootmist ja eksportimist. 27. Miks EL on huvitatud laienemisest?
Kuna Euroopa Liit on majanduslik ühendus, siis selle eesmärk on laiendada oma 
majandus- ja kaubanduspiirkonda. Uute liikmesriikide turud ja sealt pärinevad 
tooted soodustavad kaubandust. Samuti suureneb Euroopa Liitude ühiskassasse
laekuvate liikmemaksude hulk.


28. Selgita mõisteid: Elatusmajandus - rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või 
vahetatakse kaup kauba vastu
Geograafiline tööjaotus - ettevõtte spetsialiseerumine tulenevalt asukoha 
geograafilistest, sh inimtekkelistest eelistest.
Koloonia - riik või territoorium, mis poliitiliselt ja majanduslikult sõltub mõnest 
teisest riigist, emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa.        
Sõltuvindustrialiseerimine - 
üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks
vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega: iseseisvalt või tänu 
emamaale.
Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiseerimine omal algatusel ja 
põhiliselt oma jõududega(euroopa) 
sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv.
Tootmisviis- ühiskonna arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mida 
iseloomustavad tehnoloogia  ja sotsiaalsed suhted 
Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida 
iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-
pakkumise suhte tulemusena.
Globaliseerumine- kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja 
kultuuriliste kontaktide tihenemine tänu side/IT ja transpordi (lennundus!) 
arengule.
Primaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega
Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, 
valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid. 
Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori 
ettevõtete, uurimisasutuste ja katse tootmisettevõtete kooslus, et edendada 
teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist.
Positiivne kaubandusbilanss-  
eksport>import
Negatiivne kaubandusbilanss- eksportTransiitveod- veod, mis läbivad teisi riike, kasutades nende teid, sadamaid, 
ladusid, territoriaalvett, õhuruumi
Mugavuslipp- osa riike maksustab laevafirmasid vähem kui tavaliselt (Panama, 
Bahama, Küpros jt)


Merevoorimees- teiste riikide kaupu vedav riik, kus veoteenuste pakkujaid on 
rohkem kui tarbijaid (Norra, Kreeka, Taani, Singapur, Hongkong)
Vasakule Paremale
Geograafia kordamisküsimused #1 Geograafia kordamisküsimused #2 Geograafia kordamisküsimused #3 Geograafia kordamisküsimused #4 Geograafia kordamisküsimused #5 Geograafia kordamisküsimused #6 Geograafia kordamisküsimused #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 370433 Õppematerjali autor
10. klassi kordamisküsimused koos sisukate vastustega.

Sarnased õppematerjalid

Geograafia KT kordamisküsimused
3
doc

Geograafia KT kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraar-ajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus, majandusharud Metsanud, Tekstiilitööstus, Info töötlemine, jahindus,kalanuds energeetika, edastamine, metallurgia, transport,side. masinatööstus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu

Geograafia
I Muutused ühiskonnas
16
doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm
Maailmamajanduse kujunemine
26
rtf

Maailmamajanduse kujunemine.

Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal ­ uustööstusmaad - Kaasajal ­ Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P

Geograafia
Globaliseerumine
2
doc

Globaliseerumine

Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajatest

Geograafia
Muutused ühiskonnas - spikker
2
docx

Muutused ühiskonnas - spikker

Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ­ ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikaste

Geograafia
Ühiskonnatüübid tehno-areng-globaliseerumine
5
doc

Ühiskonnatüübid,tehno. areng, globaliseerumine

1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Koloniseerim

Geograafia
Mailmamajanduse kordamine
8
rtf

Mailmamajanduse kordamine

1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toe

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun