Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusriigi võimalustest 21. saj. (4)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist


Lugeja
kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil

Igal
paigal on oma aura , mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta.
Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja
eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta
kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid
vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada
ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras.
Eestlaste
jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega.
Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja
rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub
loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti
Rahvusriigi võimalustest 21-saj #1 Rahvusriigi võimalustest 21-saj #2 Rahvusriigi võimalustest 21-saj #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaxSiim Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras ­ vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras ­ vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud

Eesti keel
thumbnail
2
rtf

Olla nagu kõik või jääda iseendaks?

Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Kui saaksime otsast alustada, kas sünniksime pigem kellegi teisena? Kas eelistaksime siis olla Mike Tyson, naabripoiss Maik, Barbie mees Ken või just need unikaalsed, kes oleme praegu? Olen eestlane ja kui ma sünniksin uuesti, siis ikka eestlasena. Eestlased hoiavad kokku ja austavad ühiselt langetatud otsuseid, ning jagavad sarnaseid mõttemaailmu. Eesti inimeste probleemiks on jäisus ja tihti tõmbume oma muredega endasse. Otsime lahendusi teiste õnnestumistest ja anname end ehk liiga lihtsalt suuremate käsutusse, kes seni meile meelepäraselt hakkama on saanud. Kas suuremate riikide külje alla peitu pugedes ja neid jäljendades jääme endiselt olemuselt eestlasteks? Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse kultuuri, pinged tekivad aga

Kirjandus
thumbnail
21
docx

Homoabielude seadustamine Eestis

peaasjalikult keskkondlikult tingitud käitumine ning samasooliste isikute liitu ei tohiks riiklikult perekonnana tunnustada. Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust olemasolevatest abielu institutsiooni võimalustest ning perekonnaväärtustest. Nemad arvavad, et perekond on naise ja mehe vahel sõlmitud abielul rajanev institutsioon ning rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise kooselu vormidele ega abielu avamist samasoolistele paaridele. Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi

Uurimistöö
thumbnail
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade.........

Euroopa liidu üldkursus
thumbnail
7
doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Eestluse elujõu allikad

Mihkel Täär XI B Eestluse elujõu allikad Jakob Hurt on öelnud, et eestlased pole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa? Mitmed aastatuhanded tagasi jõudsid läänerannikule meie esivanemad. See hingematvalt kauni loodusega maa, oma kiviste mererandade, peegelsiledate järvede, imeliselt lõhnavate kadakaste karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ole. Võib ju mõe

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).

Politoloogia




Kommentaarid (4)

27helen profiilipilt
27helen: Mitte just kõige parem, aga osad mõtted täitsa head.
22:28 23-04-2009
mgm22 profiilipilt
mgm22: kehvemapoolne, aga ajab asja ära
22:36 27-04-2010
mafaka profiilipilt
mafaka: Normal
11:19 26-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun