kiusamise vahel ning nähtaks läbi kiusamise varjamiseks kasutatavad petuvõtted. Koolikiusamiste statistika Statistikaametil valmis 2008 aastal kogumik "Lapsed. Children", mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus, kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine. 2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11-aastastest, 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine, millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse. 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11-aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute osatähtsus, see oli märgatav eelkõige tüdrukute puhul. Viimase kahe kuu jooksul vähemalt 23 korda kiusatud õpilased, 2002 ja 2006 aastal
Raamatupidajast onu Peterburis oli kindlalt soovitanud leiba teenima hakata tema sarnaselt raamatupidajana. Bergmanni ootuste ja lootuste järgi aga pidi Johannesest saama kirikuõpetaja, mis oli tema arvates ametite amet ning millest kõrgemat olla ei saanud. Siiski viidi 9-aastane Johannes 1901. aastal Viljandi Heine neljaklassilisse eraprogümnaasiumi. Heine erakool oli küllaltki kallis õppeasutus. Hans Semper tuli sageli sinna poja asju õiendama, kuldrublad peos. Kooliga kaasnesid ka esmakordsed otsesed sidemed lapsepõlvekoduga ning vanematega, mis oli juba omaette karm elukool. Kuid nagu erakool ikka, oli Heinegi õppeasutus rajatud äritegemisele, kusjuures püüti sisse tuua küllaltki odavalt õpetajaid ja kallilt õpilasi. Johannes sai sealt omale kindla õppe prantsuse kelle ja kultuuri suunas. Samuti sai sealses koolis poisile tugev ladina ja saksa keele põhi pandud.
loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. KASVATUS Perekonnapea absoluutne võim õpetas noori maast madalast alluma, isiklikku initsiatiivi ega ei saanud noortel olla. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
5. kehtestamisoskused: initsiatiivi ülesnäitamine suhtlemisel, komplimentide tunnustamine, mängude alustamine, positiivsuse väljatoomine, enesekindlus, sõbrunemine, ülekohtule reageerimine jne McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003): 1. sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus, vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enese tunnustamine, abi küsimine, teene palumine, segavate mõjutuste ignoreerimine 2. kooliga seotud oskused: küsimuste esitamine, juhtnööride järgimine, raskuste puhul pingutamine, vestlusesse sekkumine 3. sõprussuhte loomise oskused: tervitamine, mitte verbaalse kommunikatsiooni mõistmine, kaaslaste tegevusse lülitumine, oma järjekorra ootamine, enda asjade jagamine kaaslastega, abi pakkumine, mängude alustamine, mängureeglitest kinni pidamine 4
ta kuidagi vältida. Nii on ta hinnanud pisikese Oskar Lutsu teadmisi järgmiselt: lugemine 2, piiblilood 3-2, katekismus 3-2, kirjutamine 2. Neile hindeile on ta lisanud märkuse: ,,Päris k[uraasikas] poiss". Väljapandud hinnete alusel seisab kaheksa-aastane Luts nii mõnestki vanemast õpilasest ees. Oskar Luts käis Änküla koolis ainult ühe talve (1894/95). Neist väheseist eelteadmisist piisas Palamuse köstri- ehk kihelkonnakooli astumiseks. Uus õppeasutus sarnanes mitmeti Änküla kooliga. Esikohal oli siingi ,,puhas jumalasõna, piiblilood ja katekismus". Samuti olid samasse ahtasse klassiruumi koondatud õpilased kõigist õppeaastaist. Kuid õppetöö toimus Palamuse kihelkonnakoolis regulaarselt ja süstemaatiliselt, sest kooliõpetajad polnud nii seotud kõrvalülesannetega kui Änküla koolmeister Jukk. Palamuse kihelkonnakooli vilunud õpetajaks oli tasakaalukas ning rahulik Ludvig Roose, kes õpetas vene keelt ja matemaatikat. Tema
sündmust või objekti. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (positiivses ja negatiivses mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Näiteks, kui õpilane kohtab koolis õpetajat, kes naeratab, julgustab ja aitab, hakkab kool talle meeldima. Kohates aga õpetajat, kes karjub, pahandab, kritiseerib, tekib lapses vastupidine reaktsioon õpetaja, kui tingitud ärritaja suhtes. Kui õpetaja kutsub õpilases esile negatiivseid emotsioone,võib kõik kooliga seonduv tekitada talle vastumeelsust. Õpilase baasemotsioone võivad koolis esile kutsuda ka paljud teisedki nähtused ja sündmused. Näiteks ei suuda paljud õpilased esineda kas klassi või õpilaskonna ees. Hirmutunne saab tavaliselt alguse sellest, et esmakordne esinemine kas ebaõnnestub või tekitab piinlikke momente. Ja edaspidi haarab teda paaniline hirm avaliku esinemise ees. Sellisel õpilasel tuleks lasta alguses esineda vaid paarile inimesele, seejärel suuremale
30% vastasid, et ei näe sellel mõtet. Mitte ükski ei arvanud, et ta proovib kanepi tarbimist lõpetada. 15 Töö autor uuris noortelt ka seda, kas nad kontrollivad või reguleerivad oma kanepitarbimist. 25% noortest vastasid eitavalt ja 50% väitsid, et nad teevad seda. 8% reguleerivad kanepitarbimist aeg-ajalt. Peamised kanepist loobumise põhjused noorte seas oleksid ankeetküsitluse andmetel pahandused politseiga (24%). Probleemid kooliga (15%) ja rahaprobleemid ja võlad (15%) ning terviseriskid (12%). Kanepist ei loobuks ühelgi põhjusel 9% vastanutest. Uimastiennetustöö tulemuslikkus koolinoorte teadlikkusele kanepist on sellevõrra keerulisem, et suur osa õpilasi omab reaalset kokkupuudet või kogemust selle uimastiga. Kujunenud hoiakut ja suhtumist kanepisse muuta on seepärast raske. Eriti sel juhul, kui lahknevad ennetusteabe info ja tegelikud kogemused.
Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli. See katkestas Juliuse suhte tema kooliga. Seitsmes peatükk Vähehaaval eemaldusid Juliuse sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: "...Missugune põllumees ei hariks enne oma põldu ja heinamaad, ja alles siis rohtaeda. ... Mis saab talumehest, kes päevad läbi oma rohtaias istub ja oma heinamaad laseb võsasse kasvada ja põllud jätab sööti." Julius mõistis, et ta peab hakkama tegutsema, et oma eluga kuhugi välja jõuda. Ta otsustas õppima hakata ning
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn
Kui kõik on õpitud, saab mängida, või niisama olla. Kes bussiga koolis ei käi ja elavad ligidal, võivad koju minna. Minu meelest on tänapäeval palju parem koolis käia, kui vanasti. Aga koolivorm oli hea, kuna siis olid kõik võrdsed ja keegi ei saanud minna eputama, et näe, minul on uhkemad riided. Arvan, et eriti suurtes koolides oleks koolivorm hea. Paljud lapsed on ka tänapäeval kooli üle vingunud, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Võrreldes tänapäeva kooli vanaaja kooliga, siis tollel ajal oli lastel rohkem kohustusi, kui praegu. Näiteks klasside pesemine, ÜKT tunnid, suvine töö kooliaias. Kuid nagu igal ajastul on midagi head ja midagi halba, siis nii on see ka koolielus. Nii jääb see ka tulevikus. Igale põlvkonnale jäävad oma mälestused käidud kooliteest, kas siis vanaaja või tänapäeva koolist.
Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele
popmuusikale. Klassikaline muusika kujunes kategooriana 19. sajandil avaliku kontserdi institutsionaliseerumisega. Popmuusika puhul paistab silma eelkõige kommertsiaalsus, kaubalisus (Bürger). Nende kahega võrreldes võttis avangardism juba 19. sajandi lõpus aegamööda selge positsiooni, milles sisaldusid samas esteetiliselt ja stiililiselt vastandlikud elemendid. Algne avangardism oli seotud n-ö uue saksa kooliga, millesse kuulusid eelkõige Wagner ja Liszt ning mis põhines programmilisel ja retoorilisel modernistliku "tulevikumuusika" ideel. Järgnevalt vastandub Arnold Schönbergi ring jõuliselt muusika kaubanduslikkusele: Schönbergi loodud "Muusika eraettekannete ühingu kontserdid (Verein für musikalische Privataufführungen) esindavad oma sooviga kaitsta muusika helikeelt taandarengu eest tolle aja kõige jõulisemat avangardismi.
Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada; küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini; lapsevanematel on soovitatav mitte karistada last hüperaktiivsuse häirest tingitud käitumise ja tähelepanuhäirete pärast; vanemad peaksid püüdma olla võimalikult tihedas kontaktis kooliga, et vajaduse korral pakkuda lapsele tuge tema raskuste puhul. Mõnikord peetakse otstarbekaks, kus see on võimalik, lühendada hüperaktiivse häirega õpilastel tunni, õppepäeva ja nädala kestvust, asendades selle väikesteks ülesanneteks jaotatud koduse tööga. Abiks ja nõustajaks hüperaktiivse häirega laste kohtlemisel peab olema kas koolipsühholoogi või kooliarst. Arsti ja/või psühholoogi nõuandeid silmas pidades saaksid vanemad-õpetajad
multimeedias, sest tehnoloogia areneb tänapäeval metsikul kiirusel. BFMi sihtgrupi peamiseks vanuseks on 20 30 aastased isikud. Kindlasti on ka erandeid aga põhirõhk jääb gümnaasiumilõpetajatele. Põhjuseks on see, et kooliprogramm toimib inglise keeles, mida paraku väga paljud vanemas eas inimesed ei pruugi kirjalikus keeles osata kuid mis on jällegi vajalik BFMi koolis. 5.2 Mida ja miks soovitakse sihtgrupile öelda Tegemist on haruldase kooliga Põhja-Euroopas ning nii Euroopas kui ka Eestis erilist konkurentsi ei ole, mis tõstab selle kooli esikohale, spetsialiseerudes multimeediale. BFM tahab oma sihtgrupile öelda, et ootab õppima kõiki noori, kes tahavad oma tulevast elu pühendada filmikunstile. Filmikunsti õppetoolis toimuv bakalaureuseõpe valmistab ette spetsialiste, kes omavad baasteadmisi AV väljendusvahenditest. Õpetavad Eesti tunnustatumad
Samas heidetakse ikka jälle ette lapsepõlve ,,romantiseerimist", mis on aktuaalne koos nõudmisega juba ,,tublisid nelja-aastaseid" kooli panna. Samuti õpetaja peab olema laste kõrval nii koolis kui lasteaias aitama teda suunata, kuid ei saa midagi nõuda, et laps peaks tegema just seda ja õpetaja ei tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on waldorfkoolides mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga. Waldorfpedagoogilise õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid, mis toetavad lapse ealist arengut, on kasvatuse ja õpetuse tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja lasteaiad, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing. Esimene waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919. aastal
2 kohta jäi nn välja müümata. Ja kella 17:10 tuuri ajal osales ka 6 inimest. Kolmandal ja ühtlasi viimasel päeval osales 5 inimest, 3 kohta jäi nn välja müümata. Ennast oli registreerinud veel üks inimene, kuid jäi tulemata. Ja soovi avaldas veel 2 inimest, kuid ka need jäid tulemata. 2. (Vt lk 2-4, kus on lahti kirjutatud need asjad) 3. See oli üks eesmärkidest, mis jäi tegemata. Sai kohati mainitud, kus koolist me tuleme, kuid millega täpselt tegeleme ja mis kooliga üldse tegu ja seal olevate õppimisvõimaluste kohta, jäi väga puudulikuks. 4. Giid sai selle ülesandega ilusti hakkama. Inimesed tundsid huvi, esitades küsimusi ja oli ka kohti, kus giid natuke infot juurde sai. 14 Õpetuseks, mida järgmine kord paremini teha on enda välja reklaamimine (varakult ja panna paika kindel info alguskohta ja aeg
õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot. • Täiendav toetus on mõeldud keskhariduse baasil kutseõppes õppijale, kelle elukoht ei ole kooliga samas või sellega piirnevas omavalitsusüksuses. 2012. aastal on see 19,18 eurot. Õppetoetuste määramise otsustab iga konkreetne kool eraldi, mistõttu on kooli otsustada, milliseid dokumente tuleb õppetoetuse taotlemiseks esitada. Nii põhi- kui ka täiendava toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. Mõlemat toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris
Sotsiaalpedagoogi üheks rolliks on ka infotöötaja. Lisaks ainetundides saadud teadmistele vajavad noored teadmisi ka teistest valdkondadest. Näiteks seksuaalkasvatus, mõnuained, toitumine, reisimine, õpilasvahetus ja palju muud. Õigel ajal antud info ja teadmised on ennetuslik meetod sotsiaalpedagoogikas. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on mõista, milline on noorte infovajadus ja neile seda pakkuda. Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada. Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse igapäevane tegevus ja arvamus iseendast ning teistest. Näiteks millega ta tegeleb, millisena näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii edasi. Minapilt kujuneb lapsel aja jooksul ning see sõltub väga palju teistest inimestest ja keskkonnast
preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. 2.ANALÜÜS Selles peatükis on eraldi analüüsitud erinevaid probleeme seoses kooliga. Välja on toodud peamised probleemid, nende esinevus raamatutes ja kuidas probleemid lahenesid. 2.1.Üldanalüüs ja järeldused Selles peatükis on pikemalt lahatud neid probleeme, mis esinesid raamatutes ning on välaja toodud raamatute sarnasused ja erinevused. Nendes üheksas raamatus esineb kooliprobleeme kaheksas raamatus. Ainuke raamat, kus seda ei esine on Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi". See raamat on erakordne selle poolest, et
32. Peamised riskifaktorid uimastitarbimise kujunemisel (personaalsed, perekondlikud, ühiskonna tasandil).Faktorid, mis suurendavad uimasti tarbimist nim riskifaktoriteks--1.individuaalsed ( temperament, madal enesehinnang, viletsad sotsiaalsed oskused, üldine apaatia, käitumishäired). 2. perega seotud faktorid ( vanemad tarvitavad uimasteid, vanemate salliv suhtumine, pinged perekonnas, vanemate lahutus, vanematepoolne üle- või alahooldus, raske majanduslik olukord).3. kooliga seotud faktorid (halb mikrokliima koolis, madalad akadeemilised saavutused, vanemate nõrk seotus kooliga). 4. sõpradega seotud faktorid ( sõbrad tarvitavad uimasteid). 5. ühiskondlikud faktorid ( uimastite kerge 10 kättesaadavus, sotsiaalne ebavõrdsus). 34. Närvilõõgastid e. depressandid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud.1. Alkohol- Toime organismile sõltub
täienduskursuseks. Ehkki kool oli haridussüsteemis aste madalam kui Tallinna Konservatoorium, lähtuti õpetamisel konservatooriumi nõudeist. Muusikakooli täieliku kursuse lõpetanud võisid pärast aastast täiendõpet sooritada eksternina Tallinna Konservatooriumi lõpueksamid. [3] 1940 liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu ja riigi haridussüsteemis toimusid põhjalikud ümberkorraldused. Tartu Kõrgem Muusikakool võrdsustati nõukogude tehnikumi tüüpi kooliga (jäi ainult keskaste) ja nimetati Tartu Muusikakooliks. Alates sellest ajast kuni tänaseni on Elleri- kool riiklik õppeasutus, mis, nagu ka Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, valmistab ette keskharidusega muusikuid. [3] Heino Eller Teise maailmasõja järel on
vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid ,,rebaseromaan" paarisaja aasta jooksul kogutud lood ,,roosiromaan" mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Tegelased inimlikud omadused Skolaarikud kooliga seotud inimesed, esimesed linnakirjanikud Vagandid antiikluule motiivide taastajad (laulsid veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest) Gaudeamus üliõpilaslaul Francois Villon (u. 1431 u. 1465) Keskaja suurim poeet, moodsa prantsuse luule eelkäija. Villon valis endale hulkurielu, millega kaasnesid kaklused. Vargused, röövimised ja vahi all istumine, kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevat...
Vastuseid oli erinevaid, kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et 2006.a oli lausa 83 % uuritavatest kasvõi korras oma elus arvutit kasutanud. Mittekasutajateks osutusid üle 44 aastased ja samuti ka pered, kellel oli madalam elatustase ehk siis nad lihtsalt ei olnud suutelised endale arvutit või interneti ühendust lubama. (Faktum ja Ariko 2006) Koolinoored ja internet Eestis on laialdaselt levinud ka E-Kool. (vt. lisa 5) See on veebipõhine kogukond, kuhu õpetajad märgivad kogu kooliga seonduva. Seda saavad kasutada nii õpetajad-õpilased, kui ka lapsevanemad. Paljudel koolidel on ka oma enda veebilehed, kuhu nagu E-Kooligi saavad õpilased sisse logida ja ennast koolieluga kursis hoida. Tänu õppetöö osalisele üleviimisele internetti on nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks muutunud paljud kohustused nagu näiteks uurimistöö õigeaegne üleandmine palju lihtsamaks. Õppimine ja kasutamine
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast ...
Kiusamise tagajärjed (Siimets, 2008): · Enesetapumõtted · Söömishäired · Krooniline haigestumine · Kodust ärajooksmine · Depressioon, mis võib kesta veel täiskasvanueas · Ekstreemne vägivalla kasutamine füüsiline ründamine, tapmine, massimõrvad 7 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis Kui aluseks võtta Karin Naruskovi uurimustöö, mis keskendus Tartu kolme kooliga seotud küberkiusamise kohta, siis saame sealt erinevat infot. Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009). Tabel 1 Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009) Kiusajad Ohvrid Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud 59% 42% 41% 59% EU Kids Online'i uuring 2008
nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks, on nad ta teoorias tunduvalt rohkem laialivalguvad kui sellisest terminist järeldada võiks. Näiteks tuleb lapsel koolis töökaks õppida. Usinus õpitakse läbi keeruliste sotsiaalsete seoste oma perekonna ja kooliga. Erinevaid ülesandeid saab jagada kaheks. Imikute ülesannet kutsutakse näiteks usaldus- umbusaldus. Alguses võibolla tundub tundub enesestmõistetav et õppida tuleb nii usaldust kui umbusaldust, kuid Erikson rõhutas eriti et selgeks tuleb õppida tasakaal nende kahe vahel. Kindlasti peame õppima usaldama, samas tuleb natuke ka umbusaldada, muidu kasvame ühiskonna naerualusteks. Igal tasemel on optimaalne aeg. Pole kasulik lapsi liiga kiirelt noorukiikka suruda, nagu paljud
usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; ülekohtule reageerimine. McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta sotsiaalsete oskuste õppekava koostamisel lasteaias. PROSOTSIAALSED OSKUSED 1.Sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus; vestlemise oskus; kehtestav käitumine; tänamine; enese tunnustamine; abi küsimine; teene palumine; segavate mõjutuste ignoreerimine. 2. Kooliga (lasteaiaga ) seotud oskused: küsimuste esitamine juhtnööride, instruktsioonide järgimine; raskuste puhul pingutamine; vestlusesse sekkumine. 3. Sõprussuhete loomise oskused: tervitamine; mitteverbaalse kommunikatsiooni mõistmine; kaaslaste tegevusse lülitumine; oma järjekorra ootamine; enda asjade jagamine teistega; abi pakkumine; kaaslaste kutsumine, mängude alustamine;
kõne. Sensoorne afaasia (e. impressiivne): patsiendid on võielised end kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse. Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“ See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus. KESKMINE LAPSEIGA. KOOLI MÕJU I Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ...
Näib, nagu oleks tegemist koolistressiga, kuid lähemalt uurides selgub, et hädade põhjuseks on krooniline magamatus. Praegu kummitab paljusid töötus või hirm töötuks jääda. Loomulikult reageerivad ka lapsed, kui peres on rasked ajad. Väga oluline on, et täiskasvanud oskaksid keerulisel eluperioodil tugevaks jääda, vajadusel abi küsida, et lapsed ei peaks oma vanemate muresid muretsema. Eri põhjustajad Koolistressi põhjuseid on mitu ja enamik neist on seotud kooliga. Ilmselt pole ühtegi õpilast, kes ei kurdaks liigsete koduülesannete ja pikkade päevade üle. Veelgi suuremaks stressiallikaks on aga suhted kaaslaste ja õpetajatega konflikte tuleb ette iga päev. Tülid, mis ei jõua hea lahenduseni või pole kedagi, kellele sellest rääkida, on tugevaks stressiallikaks. Tänapäeva elu on karm ja tarbimiskeskne. Nii saab näiteks asjade mitteomamine samuti pingete allikaks. Kuidas sa lähed kooli, kui sul on teist hooaega sama mobiil või pole sul
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Lapsevanemal on suur roll oma lapse haridustee kvaliteedis ning seetõttu on neil õigus esitada oma seisukoht selles osas. Vanemad saavad abi paljudest erinevatest asutustest, kes jagavad nõuandeid hariduslike erivajaduste (HEV) asjus. Abi saamine Kui lapsevanem ei ole rahul kooli poolt pakutavaga, tuleb esmalt konsulteerida HEV koordinaatoriga või kooli personaliga. On loomulik, et mõnikord tekib kahe osapoole vahel arusaamatusi, seega on koostöö lapse kooliga väga oluline. Suure tõenäosusega aitab see kaasa erimeelsuste lahendamisele või nende edaspidisele vältimisele. Mõnikord on abi sellest, kui rääkida teiste lastevanematega, kes on sarnases olukorras. Selleks on Suurbritannias olemas vanemate suhtlusvõrgustikud, kohalikud ja üleriigilised vabatahtlike organisatsioonid ning tugigrupid. Kõik kohalikud omavalitsused peavad jagama asjakohast informatsiooni ja pakkuma tuge lapsevanematele, kellel on hariduslike erivajadustega laps
kui ka haarav stiil. Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele
ta kiitust. Heast sõnast ja kodusoojusest saab alguse lapse ande areng. Leesmann, S. (2002). Andekas laps - õnn või õnnetus? Pere ja Kodu nr 10. [2008, märts 31]. http://www.perekodu.ee/index.aw/section=21421 13 9. Kuidas tunneb ennast andekas õpilane koolis? K. Uusikylä on uurinud Soome õpilaste koolimeeldivust ja tõdenud, et oluline on valitsev õhkkond, turvalisus, õpetaja õpetamisoskused, poiste seas on kooliga rahulolematust rohkem kui tüdrukute hulgas. Nimetatud uurimusega analüüsiti andekate laste isiksuseomadusi ning harrastusi. Uurimuse eesmärgid: Andekate laste koolimeeldivus, hinnangud õpetajatele ja õpilaste asend kaaslaste seas. Õpilaste arvamused oma isiksuseomaduste kohta ning nende kõrvutamine õpetajate ja lapsevanemate hinnangutega. Andekate hobid. Uurimus viidi läbi ajavahemikus 1998-2000 ja selles osalesid mitmed TPÜ diplomandid.
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekit...
(Facebook, Twitter, Google+). Multimeediakeskkonnad Võrgustikud videote ja piltide jagamiseks (Youtube, Flickr, Picasa). Professionaalsed võrgustikud Tööalaseks suhtluseks ja uute ärikontaktide leidmiseks (LinkedIn, Classroom 2.0, Nurse Connect). Informatsioonilised Kasutajad otsivad vastuseid tekkinud küsimustele (Do-It-Yourself, Super Green Me, Stackoverflow). Hariduslikud Õppurite koosviibimiskohad kooliga seotud suhtluseks (The Student Room, Quora, The Math Forum). Huvitegevusega seotud võrgustikud Koondavad ühiste hobidega inimesi (Hattrick, Oh My Bloom, Sport Shouting). Akadeemilised Ülikoolide jt. akadeemiliste institutsioonide töötajatele infovahetuseks (Academia.edu, Mendeley). E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud
(Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 1.3 Depressiooni levik noorte seas Suurim oht depressiooni tekkeks on noorukieas olevatel inimestel. On levinud arvamus, et noorukiga on inimesel kõige muredevabam ning helgem aeg. Kuid tegelikult peab noor tulema toime väga paljude elumuutustega. Nagu näiteks kasvamise ja organismi küpsemisega, samuti peab noor muutuma iseseisvamaks ja mitte enam vanematest nii palju sõltuma, veel peab ta tulema toime kooliga ning stressirohke eluga. See on kõik alles uus ning hirmuäratav ühele noores eas inimesele, ning sellega on alguses üpris raske ära harjuda. (Miksike: Depressioon) Teismelise eas noortel hakkab alles kujunema välja iseloom ning tujud muutuvad kogu aeg. Paljudel tüdrukutel langeb selles eas enesehinnang ning nad hakkavad üle mõtlema pidevalt. Teismelised võivad olla närvilisemad ning reageerida üle, selle tagajärjeks võib olla neil masendus ja halvimal juhul depressioon.
Üldiselt leitud on, et vanus 9-11 on viimane aeg narkoennetusega tegelda. Aga parem oleks varem. Paremad on laiahaardelised programmid: Näiteks: laps käib psühholoogi juures, tegeldakse individuaalselt tema probleemidega, õpetatakse käitumismudeleid, tehakse rollimänge. Samas: psühholoog või sotsiaaltöötaja tegeleb ka perega, püütakse parandada peresuhteid, sotsiaaltöötaja aitab neil järje peale saada. Vabaneda alkoholist, osaleda lapse koolitöös, suhtes kooliga. Ehk siis püütakse kogu süsteem positiivselt tööle saada. Mõningaid võimalusi programmideks: 1. Sotsiaalse resistentsuse tõstmine öelda ,,ei" 2. Kompetentsuse parandamine sotsiaalse kompetentsuse 3. Alg- ja põhikooli õpilastele mõeldud programmid sest pärast on juba hilja ja võib minna järgmise punkti juurde 4. Programmid, mis mõeldud tarvitajatele Kõige efektiivsemad on koolidel põhinevad pikaajalised programmid. Sellised, mis haaravad kõiki selle jaotuse aspekte. 1
Esiplaanil on pidevad teenindaja enda mured. Osa neist on kl huvides justkui vajalikud, osa mitte, kuid seda ei panda tähelegi. Klienti suhtutakse kui indiviidi. Võõrandumine on tihedalt seotud usaldamisega jaotav mõttelaad ei pea usaldust tähtsaks. 34. Peremehetunne ja selle väljendamine teenindaja poolt. Vastand võõrandumisele. Huvitun kuidas läheb tervel ettevõttel, kaastöötajatel, minul, klientidel. Näide kuidas koolisöökla perenaine kellel oli lepinguline suhe kooliga tervitas tere tulemast MEIE asutusse. Ettevõtesse sisenemisel teenindaja tervitab ning küsib kas kl soovib nende pakutavaid tooteid vaadata jms. 35. Signifitseeritud kõne ja selle olulisus teenindamisel. Ehk mõtestatud kõne. Teenindaja räägib kliendiga ,,asjast" st sellest mis on seonduv kliendi teenindamisega. Vältida mõtestamata kõnet, liigset ja familiaarset kõnet. Väike ,,small talk" on ikka lubatud. Rõhutatult asjalik jutt ei sobi (külm, üleolev).
kunstiõppeasutusega. Tööd alustati sügisel seitsmeteistkümne õpilasega, pärast aastavahetusel toimunud edukat õpilastööde näitust lisandus veel viis uut. 1904. a. sügisel üüriti suurem korter,kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi, sellele lisaks oma toad. Need olid Laikmaale väga hoogsad, sisukad ja tegevusrikkad ajad nii kunstipedagoogina kui ka loova kunstnikuna. Laikmaa regulaarsed kunstikursused ei sarnanenud mõistagi kooliga selle tavalises mõistes - polnud fikseeritud õppeplaani, ei õpetatud üldhariduslikke aineid, ei peetud kunstiajaloo loenguid. Ainsaks õpetajaks oli kunstnik ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Toda kooli võiks võrrelda vanade renessansimeistrite ateljeedega. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja
Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei ole, kuid väärtushinnangute kujundajana mängib kool siiski suurt rolli. Õpitav eriala määrab suuremal või väiksemal määral ära teatava vaate elule. Kõige laiemalt jagatakse üliõpilased kaheks stereotüübiks: reaalideks ja humanitaarideks. Kuigi nende stereotüüpide kirjelduste usaldusväärsus on kaheldav, siis teatavat rollile vastavat hoiakut see ikkagi sisestab. Näiteks
prob vanematega ambivalents emotsio soov olla erinev poblee vanemate prob sõpradega proble sõpradega raha soov olla erinev. Mured varieeruvad ka vanusele. Varajses noorukieas eelkõige seotud heterosseksuaalsed suhted, eakaaslastega mured, ja see kudias ma vastassugu pooltega suhteid loon. Mured seoses oma minaga. Millises ümbruses mured prevaleerivad? Kooliga seoses mured ((vägivalla, ja muude käitumuslikud mured))(52%), perega(44%), rahaga(18%) Murest räägitakse/Väljendatakse- , lapse vanemad suurt ei tea, räägitakse pigem lapse eakaaslasele, parimale sõbrale. Täpsemalt öeldes suurema tõenäosusega räägivad oma parimale sõbrannala, poisid pigem kurdavad oma muret oma väikeses kambas teistele. Ja murede väljendamine on pervaleerilvalt verbaalne, vanemad peaksid nägema seda mitte-verbaalsest käitumisest. (Vanasti oli päevik, kuhu
Pole aega laste jaoks, süvendab üksindustunnet. Tervise hooletussejätmine Ei käi vajalikus tervisekontrollis. Ei vaktsineerita. Antakse vales doosis ravimeid. Haigele ei kutsuta arsti. Vigastuse korral ei pöörduta meditsiinilise abi poole. Ei viida logopeedi, stomatoloogi, psühhiaatri juurde. Hariduslik hooletussejätmine Hilineb kooli, puudub sageli. Ei äratata õigel ajal üles. Ei võeta kontakti kooliga. Jäetakse koju nooremate hoidmiseks. Ei tunta huvi õppeedukuse vastu. Järelvalvetus Puudub kontroll lapse tegevuse üle (ja vastutus). Satub ohuolukorda. Korduvad „juhuslikud“ vigastused. Alla 16-aastane õde/vend pole järelevaatajad. Kuidas hooletussejäetud last ära tunda? Hinda: Lapse välimust Hoolitsetust Füüsilist ja psühholoogilist arengut Elukeskkonda
Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub; Laps peab oma asjadega ise hakkama saama (probleemid jne) Laps on pideva valve all;
· tahavad, et neid koheldakse kui võrdseid Õpetaja ootused lapsevanematele · hoolitsetakse laste põhivajaduste rahuldamise eest · omaksid häid laste kasvatamise oskusi · oleksid oma lastele eeskujuks · oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis · toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi · käiksid lastevanemate koosolekutel · soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist · toetaksid kooli · suhtleksid pidevalt kooliga · julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust · oleksid teadlikud oma väga tähtsast rollist laste haridusteel Kodu ja kooli koostööd segavad faktorid · lapsevanema varasem negatiivne kogemus ja hirm · negatiivse info kartus · vanemal on endal probleeme · lapsevanem varjab koduseid muresid · probleemid ei lahene · tuntakse piinlikkust oma lapse pärast · puudub huvi lapse käekäigu vastu · hirm tõde teada saada
Tervist edendav kool Heast koolist rääkides rõhutatakse sageli vaid õpitulemusi. Samas on aga tervis ja haridus lahutamatult seotud. Kõige lihtsamad näited selle kohta on järgmised: • terved lapsed ja noored õpivad tõenäoliselt paremini; 14 • tervisedendus on abiks hariduslike ja kooli üldiste eesmärkide saavutamisel; • need õpilased, kes on oma kooliga rahul ja kel on õpetajate ning vanematega head suhted, harrastavad tõenäoliselt harvem riskikäitumist ja saavad õppimisega paremini hakkama; • koolid on töökeskkond personalile ning töökoha tervisedendus toob kasu õpetajatele, lõppkokkuvõttes ka õpilastele. Juba eelmise sajandi lõpus töötati Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni juhtimisel välja tervist edendavate koolide põhimõtted. Selle kontseptsiooni kohaselt on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
