Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas (0)

Koolinimi
INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS
Uurimistöö
Koostaja ’’’’’’’’’’’’’’
11.Klass
Juhendaja ’’’’’’’’’’’’’’
Asukoht 2011

Sissejuhatus 4
Interneti ajalugu ja kasutatavus 5
Interneti etapiline areng 7
Veebibrauser 9
E-mail 13
Internet Eestis 16
Interneti kiirus Eestis 20
Intervjuu 23
Küsitluse analüüs 25
Kasutatud kirjandus 28
Lisad 30

Sissejuhatus

Valisin selle teema, sest tehnoloogia ja eelkõige kiire andmevahetus on tänapäeval väga tähtsad. Tähtsad just eelkõige tänapäeva kiire elutempo pärast. Teema valik ei olnud kerge kuna kaalusin ka veel mitmete teiste teemade üle, aga lõpuks jõudsin arusaamale, et teha uurimistöö tänapäeval ühest tähtsamast infotehnoloogilisest saavutusest, ehk siis internetist. Töö on jagatud peatükkideks ja need omakorda alapeatükkideks. Uurimuses on juttu internetist ülemaailmselt ja eraldi osana on välja toodud interneti levik ja arengutase Eestis.
Materjali kogusin suuremalt osalt internetist erinevatest veebientsüklopeediatest ja andmebaasidest. Kasutasin ka erinevaid ajakirjanduslikke tekste, näiteks uurimusi, et tuua oma töös välja erinevaid statistilisi näitajaid. Töö koostamisel kasutasin ka materjali, mis oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada .
Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused.

Interneti ajalugu ja kasutatavus

Milleks oli internetti vaja?

Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes. 1960-ndad tõid endaga kaasa palju erinevaid juhtumeid, mis mõjutasid suurel määral interneti kui sellise arendamist. Sellel aastakümnel saatis NASA kosmosesse esimese palja silmaga nähtava kommunikatsioonisatelliidi mis kandis nime ECHO . Nii venelased , kui ka ameeriklased saatsid esmakordselt kosmoseavarustesse ka inimese. President John F. Kennedy atentaat on nendest kindlasti üks meeldejäävamaid. Neid erakordseid sündmusi on veel suur hulk, kuid nad kõik põhjustasid ühe ja sama vajaduse. Nimelt tekkis erakordselt suur vajadus informatsiooni kiireks edastamiseks.

Erinevad arvutikasutajad

See, milleks kasutab tavakasutaja ja milleks professionaalne arvutikasutaja internetti on ilmselt kaks väga erinevat asja. Tavakasutaja põhilistest eesmärkidest jääb ilmselt kõige peale suhtlus ja informatsioon. Samas on ka inimesi, kes kasutavad seda peaaegu ainult meelelahutuseks . Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad.

Interneti kasutatavus tänapäeval

Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia . Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt. tabel 1)
Tabel 1. Interneti kasutatavust ülemaailmselt
Regioonid
Rahvaarv
Internetikasutajaid
Protsentides
Kasutajate kasv 2000-2010
Aafrika
1,013,779,050
110,931,700
10.9%
2,357%
Aasia
3,834,792,852
825,094,396
21.5%
621.8%
Euroopa
813,319,511
475,069,448
58.4%
352.0%
Lähis-Ida
212,336,924
63,240,946
29.8%
1,825%
Põhja Ameerika
355,124,450
266,224,500
77.4%
146.3%
Ladina Ameerika, Kariibid
592,556,972
204,689,836
34.5%
1,032.8%
Austraalia, Okeaania
34,700,201
21,263,990
61.3%
179.0%
Maailmas kokku
6,845,609,960
1,966,514,816
28.7%
444.8%
Põhjus, miks Põhja-Ameerika tabeli tipus on tuleb ilmselt, selle maaosa majanduslikust olukorrast ja infrastruktuurist. Võrreldes Põhja-Ameerikat Aasiaga, mis tõesti kaldub vägagi äärmusest äärmusesse, võib välja tuua selged erinevused nende kahe maaosa vahel.

Interneti etapiline areng

Internet hakkas välja kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust, mille nimi oli ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network , eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud .
1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts -arvutivõrk.
1983. moodustati ARPANETI alamvõrk MILNET (Military Network eesti k. militaarvõrk) See eraldus ARPANET’ist 1983. aastal täielikult (ARPANET jäi tööle akadeemiliseks kasutamiseks) ning MILNET’i täpsem ülesanne oli militaarne ehk sõjaväeline, mistõttu ta just turvalisuse eesmärgil ARPANET’ist eraldati. MILNET laienes 1980. aastal DDN’iks (Defence Data Network, eesti k. kaitsevõrk) ja tegutses erinevatel turvalisuse tasemetel . 1990. aastal muutus MILNET NIPRNET’iks (Non-classified Internet Protocol Router Network, eesti k. Salastamata Interneti Protokolli Ruutervõrk). See koosnes USA kaitseministeeriumi poolt hallatavatest serveritest ning selle looja oli DISA (Defense Information Systems Agency, eesti k. Infokaitse Süsteemide Agentuur ).
Joonis 5. Interneti kiiruse edetabel . Allikas: OOKLA Netindex (kiirused on piirkonna allalaadimise keskmised ning graafik tähistab kiiruse kõikumist ajavahemikus Nov 28, 2008 - Mai 30, 2011)

Veebibrauser

Mis on veebibrauser

Veebibrauser ehk veebilehitseja on üks igapäevaselt enim kasutatud programme. Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners -Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2)
Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid :

• Internet Explorer
  
• Google Chrome
  
• Mozilla Firefox
  
• Safari
  
• Opera
  

Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid)
Brauser
Esmane väljalase
Praegune versioon
Operatsioonisüsteem
Internet Explorer
16.08.1995
10.0
Microsoft Windows
Google Chrome
02.12.2008
11.0.696
Microsoft Windows (XP SP2 ja hilisemad ) , Linux , Mac OS X
Mozilla Firefox
09.11.2004
4.0
Microsoft Windows (XP SP2 ja hilisemad) , Linux, Mac OS X
Safari
07.01.2003
5.0
Mac OS X, Microsoft Windows, iOS
Opera
09.12.1996
11.11.2109
FreeBSD , Linux, Mac OS X, Microsoft Windows, Solaris (kuni versioonini 10.11)

Internet Explorer

Internet Explorer (lühendatult IE) on tasuta veebibrauser mille tootja on suurfirma Microsoft. See tuleb kaasa kõikide uuemate Windows operatsioonisüsteemidega ja on nende vaikebrauser.

Google Chrome

Selle brauseri arendaja on nagu nimestki välja võib lugeda Google Inc. Lehitseja esmaväljaanne lasti välja 2. Septembril 2008ndal aastal. Tarkvara on kättesaadaval juba üle 50nes keeles. Praegune stabiilne versioon 9.0.597.107 väljastati 2. septembril 2010. Brauseri kallal käib pidev arendustöö ja väljas on ka juba uus beta verisoon. (beta versioon tähendab seda, et tarkvara on alles testimisel, aga inimestele kättesaadav)

Mozilla Firefox

Seda veebibrauserit võis esimesena näha Phoenixi nime all, aga see tuli muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Peale selle kandis brauser veel mitmeid nimesid , kuni 9. novembril 2004 anti välja esimene stabiilne versioon. Selleks ajaks oli see tõlgitud juba 31 keelde. Seda brauserit arendab Mozilla Corporation ja tavakodanikud.

Safari

Safari veebibrauser on välja töötatud Apple Inc. poolt Mac OS X operatsioonisüsteemidele. Esimene beta versioon väljastati 7. Jaanuaril 2003ndal aastal. Nüüd saavad seda alla laadida ka Windowsi kasutajad, kuna 11. Juunil 2007ndal aastal anti välja versioon, mis toetab ka Windows operatsioonisüsteeme.

Opera

Selle brauseri töötas välja 1994jandal aastal Norra firma Telenor. Praegu haldab seda Opera Software. Toetab Windows, Mac OS X, Linux, Free BSD ja Solaris (kuni versioonini 10.1) operatsioonisüsteeme. See on üks populaarseimaid veebilehitsejaid mobiiltelefonidele.

Statistika

Statistika näitab, et praegu on enim kasutatud brauser Mozilla Firefox, mis juhib 42,8% Internet Exploreri ees, mida kasutab 26,6% internetikasutajatest. Peale seda tuleb Google Chrome 23,8 protsendiga ja Safari ja Opera vastavalt 4,0% ja 2,5%.( Tulemused on aasta 2011 Jaanuari kuu kohta) (vt. joonis 4)
Joonis 4. Erinevate veebibrauserite kasutatavus.

E-mail

Tasuta kirjavahetus

E- maili kasutavad igapäevaselt miljonid inimesed üle kogu maailma. Peale e-maili kasutuselevõttu on igapäevased suhtlustoimingid muutunud väga suurel määral lihtsamaks. Näiteks võib tuua elektronposti teel saadetavad arved erinevate teenuste eest. E-maili ehk elektronposti teel jõuab inimesteni ka palju spammi ehk rämpsposti (spam, junk mail). E-maili kasutades on mõned inimesed kindlasti mõelnud, et kuidas kogu see keeruline elektronposti vidin töötab. Tegelikkuses, aga on kogu see süsteem väga lihtne.

POP server

POP server ehk postkontoriprotokoll (ingl Post Office Protocol) on protokoll mis on vajalik selle jaoks, et kasutaja saaks oma e-kirjad e-posti serverist enda arvutisse laadida. Postkontoriprotokolli levinuim versioon on POP3 mis kasutab samuti TCP/IP ühendust ja porti number 110.

IMAP server

POP serveri kõrval samuti üks enim laialt levinud emaili haldusprotokolle on IMAP (Internet message access protocol). Originaalsest IMAP protokollist pole alles enam ühtegi koopiat kuid mõned selle käsklused on edasi kandunud IMAP2 protokolli.
IMAP areng:

• Originaal IMAP
  
• IMAP2
  
• IMAP3
  
• IMAP2bis
  
• IMAP4
  

IMAP protokolli eelised POP protokolli ees

Võrreldes POP protokolliga on IMAP suurel määral arenenum ning kiirem. IMAP protokolli eeliseid POP protokolli ees on palju, kuid tooks välja neist kolm minu arvates tähtsamat.

Erinevalt POP protokollist säilitab IMAP protokoll serveriga ühenduse nii kauaks kuni kasutaja poolne liides , ehk siis koht kuhu sisse logitakse lahti on. See tagab kiirema reaktsiooniaja serveri ja kasutaja arvuti vahel.

IMAP protokolli tõttu võib erinevalt POP protokollist ühe meilikontoga ühenduses olla rohkem kui üks kasutaja.

IMAP protokolliga varustatud serveris kantakse kirjad üle MMIE formaadis . Seetõttu saab kasutaja alla laadida osasid kirjast mida tal parasjagu vaja on ehk siis eraldada manused (kirjaga kaasa pandud failid) tekstist.

Populaarseimad teenusepakkujad

E-maili konto saavad teha endale absoluutselt kõik inimesed, kellel on vähegi arvutikasutamise kogemust. Teenusepakkujaid on palju ja teenuse kvaliteet, mida nad pakuvad on tihtilugu erinev. Paljud neist on tasuta.
About.com-i uuringus tuleb välja, et kõige parem emailiteenusepakkuja on Google loodud Gmail . Teisele kohale jääb ZOHO korporatsiooni välja töötatud Zoho Mail. Pronksmedali võtab selles tabeliarvestuses Heinz Tschabitscher-i välja töötatud AIM mail.
Imestuseks jäävad muidu palju teatud Windows Live Hotmail ja Yahoo Mail tabelis vastavalt üheksandale ja viiendale kohale.

Internet Eestis

Milleks meile internet

Nii, nagu muu maailm, ei ole ka väikene Eesti jäänud interneti massilisest vallutusest või võiks öelda, üliheast turundustööst, puutumata. Kes meist oskaks enam ilma interneti ühenduseta elada. Võib-olla tõesti vanem generatsioon Eestimaa põlismetsades, kuid linnade noored ja urbaniseerunud maalapsed, on vahel lausa sunnitud võrgumaailma sisenema ning end sellealaselt koolitama. Vähe sellest, et Internet alguses kui imeline võimaluste keskkond paistis, on kogu õppetegevus näiteks ülikoolides käega katsumatutesse avarustesse kolinud.

Esimene internetiühendus Eestis

Kuidas ja millal Eestisse täpselt internet jõudis, on veidi ebaselge , kuid teada on, et 1992. aastal käivitati Tallinnast Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ja Tartust Eesti Biokeskusest esimesed kaks interneti püsiühendus punkti. Alguses võimatuna, veidi ulmelisenagi tundunud idee, hakkas tasapisi levima, vallutades kogu Eesti. Perioodil 3-18 mai 2006.a viis Faktum & Ariko OÜ läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike Interneti kasutamist aga ka digitaalkommunikatsiooni valdkonda laiemalt. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti 16-64 aastased elanikud, kokku 897 040 inimest. Planeeritud valimi suurus oli 1000 elanikku. Kokku küsitleti uuringu käigus 993 vastajat . Küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena ning küsitluse käigus kasutati vastajate valikuks lähteaadress. Küsitleti antud aadressil alaliselt elavatest hetkel kodus olevatest 16-64 aastastest pereliikmetest noorimat meest ning selle puudumisel noorimat naist. Vastuseid oli erinevaid, kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et 2006.a oli lausa 83 % uuritavatest kasvõi korras oma elus arvutit kasutanud. Mittekasutajateks osutusid üle 44 aastased ja samuti ka pered, kellel oli madalam elatustase ehk siis nad lihtsalt ei olnud suutelised endale arvutit või interneti ühendust lubama. (Faktum ja Ariko 2006)

Koolinoored ja internet

Eestis on laialdaselt levinud ka E-Kool. (vt. lisa 5) See on veebipõhine kogukond , kuhu õpetajad märgivad kogu kooliga seonduva . Seda saavad kasutada nii õpetajad-õpilased, kui ka lapsevanemad. Paljudel koolidel on ka oma enda veebilehed, kuhu nagu E-Kooligi saavad õpilased sisse logida ja ennast koolieluga kursis hoida. Tänu õppetöö osalisele üleviimisele internetti on nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks muutunud paljud kohustused nagu näiteks uurimistöö õigeaegne üleandmine palju lihtsamaks.

Õppimine ja kasutamine

Arvutikursuste kõrval on sagedasemateks teadmiste omandamise viisideks tegevuse käigus õppimine ja lähedastelt abi küsimine. Arvutialaseid raamatuid nii tihti iseõppimiseks ei kasutata. Kõige enam on arvuti kodukasutajaid (80%) ning tööl arvuti kasutajaid (51%). Muudes kohtades on arvuti pidev kasutamine ka keerulisem. Kolm arvuti kasutajat neljast ehk 72% uuritavatest kasutab arvutit pea iga päev. Kui arvutit on juba kasutama hakatud, siis on see pidev tegevus – vaid 6% neist, kes kunagi on arvutit kasutanud, kasutab hetkel arvutit harvem, kui mõned korrad kuus. Arvuti kasutamise sagedus tõuseb päris tugevasti vastavalt sellele, kui pika kasutuskogemusega arvutikasutajaga on tegemist. Kui mõneaastase kasutuskogemusega inimestest on arvuti taga praktiliselt iga päev umbes pooled, siis üle 10 aastase kogemusega kasutajatest üle 90%. Eelnevast võib oletada kahte tendentsi – A uuematel liitujatel ongi väiksem vajadus arvutit kasutada või B mida kauem arvutit kasutatakse, seda enam tekib võimalusi, oskusi, vajadusi ja huvi arvutit kasutada. Vaid igas kümnendas (11%) kodus ei ole ühtegi ühendust. Reeglina kasutatakse mitut ühendust korraga – ainult 1 ühendus on 24%-l, 2 ühendust 35%-l ja kõik 3 ühendust 30%-l. Telefoni kasutajaid on vähem kui Interneti kasutajaid – vastavalt 56% ja 62%. Üks kolmandik (32%) ühendusi on loodud vähem kui kahe aasta eest ehk siis umbkaudu 2004. aastal, teine kolmandik (34%) 2-3 aastat tagasi ehk umbkaudu 2003.aastal ning ülejäänud ühendused (34%) 4 ja rohkem aastat tagasi seega omas 1/3 uuritavatest peredest juba 2000 aasta alguses internetiühendust.

Internetivabadus Eestis

USAs asuv organisatsioon Freedom House paigutas Eesti värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka. Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 15 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised. 15 uuritud riigi seast pälvis kõrge internetivabadusega riigi tiitli vaid neli – Eesti, Brasiilia, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariik. Raporti Eestit puudutavast osast võib lugeda, et esimene internetiühendus avati siin 1992. aastal ning alates sellest ajast on Eestist kujunenud üks enim internetti kasutavaid riike maailmas. Freedom House hinnangul on Eestis olemas konkurents internetiühenduste pakkumisel, mis on aidanud interneti arengule palju kaasa. Freedom House märkis, et Eestis on internetile kehtestatud piirangud üks väiksemaid maailmas ja tsensuur puudub täielikult. Ainsa piiranguna on organisatsioon ära toonud isikuandmete kaitse seaduse. Raportist selgub, et Eestis ei ole esinenud rünnakuid internetiväljaannete ajakirjanike vastu. Samas märkis ühendus, et internetikommentaarid ületavad Eestis mõnikord hea maitse piiri, samuti on esinenud seksuaalset ahistamist võrgu kaudu ja küberhuligaanitsemist. Freedom House meenutas raportis ka 2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnakuid. Uuringut kommenteerides tähendas Freedom House, et ohud internetivabadusele on maailmas kasvamas ning üha rohkem riike rakendab interneti vabale kasutamisele piiranguid.

Küberkaitse?

"21. sajandil pole ühe suveräänse riigi haldusalaks mitte ainult maismaa, õhuruum, tema territoriaalveed, vaid suveräänse riigi lahutamatuks osaks on tema arvutivõrgud ja infosüsteem," ütles Viik ETV 17. Mail 2007 aastal hommikuprogrammis Terevisioon . Sellel aastal toimus kolmenädalane massiliste küberrünnakute laine väikese Balti riigi, Eesti vastu – teadaolevalt esimene seda tüüpi kampaania ühe riigi vastu. NATO asus kiirelt uurima küberagressiooni ja selle tagajärgi. Eesti ja Venemaa vahel puhkes seni kõige ägedam tüli pärast Nõukogude Liidu lagunemist seoses Nõukogude sõjamemoriaali teisaldamisega Tallinna kesklinnast. (vt. lisa 4) Eestit rünnati massiliselt, mistõttu mitmete ministeeriumide, parteide, ajalehtede, pankade ja firmade koduleheküljed lakkasid toimimast. Eesti on üks Euroopa kõige arenenuma arvutitehnoloogiaga riike ning e-valitsuse arendamise pioneer . Eestlased, kellel on tehnoloogiliste oskuste osas kõrge maine, on suutnud kaitse rünnakute vastu kiiresti toimima saada, peamiselt sulgedes ligipääsu Internetilehekülgedele välismaalt. Rünnakuid teostati sõjaväelise täpsusega. Vaid mõni tund pärast seda, kui Eesti teisaldas Teise maailmasõja aegse Nõukogude sõduri kuju Tallinna kesklinnast, puhkes virtuaalsõda. Paneb lausa imestama kui arenenud maailm on .Uudisteagentuure, panku ja valitsusasutusi tabas rämpspostituste välkrünnak „ E-Eesti“. Kas oleks võimalik teostada niivõrd suurt akti kui me ei oleks piisavalt IT-arenenud. Kuid samas andis kogu aktsioon ka tõestuse, et meie ei ole ainsad naabruses, kelle teadmised ja tehnika interneti valdkonnas on tasemel. Ka vaenlased on sama hästi koolitatud ja varustatud. Just sel ajal käisid jutud, et kolmas maailmasõda ei toimugi enam füüsiliselt mees-mehe vahel vaid sõjatallermaaks saab virtuaalne maastik.
Päris selleni asi veel läinud ei ole, tänu tarkadele IT professionaalidele, kes taolisi situatsioone ihu ja hingega püüavad ära hoida.

Interneti kiirus Eestis

Eesti edetabelites

Tänapäeva tehnika kiire arengu juures pole ka meie väike Eestimaa jäänud internetikiiruse poolest tabelite lõppu konutama. Speedtest.net andmetel on Eesti hetkeseisuga võrgukiiruse suhtes maailmas 22-l kohal. Eestis on interneti kiirust sellel lehel testitud juba üle kuuesaja tuhande korra. Palju on Eesti tehnoloogilisele arengule kiirust lisanud liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks NATO ja ÜRO.

Erinevad piirkonnad

Maakonniti on esikoha saanud Kohtla-Järve, kus keskmine võrgukiirus (allalaadimise kiirus) on 23,90 megabaiti sekundis. Järgmistena tulevad Maardu , Tartu ja Tallinn (vt .joonis 3).
Joonis 3. Interneti allalaadimiskiirus maakonniti (tabeli andmed on ajavahemikus 15 oktoober 2008 kuni 16 aprill 2011, graafik tähistab allalaadimiskiiruse kõikumist antud ajavahemikus) Allikas: OOKLA Netindex

Teenusepakkujad

Eestimaal tegutseb mitmeid teenusepakkujaid, kes kõik pakuvad oma klientidele erinevaid paketivalikud. Tavaliselt sõltub teenuse hind interneti kiirusest, aga on ka selliseid teenusepakkujaid, kes konkreetselt suurema kiiruse eest rohkem raha ei küsi vaid suuremale kiirusele lisanduvad lisapaketid (näiteks TV, telefon) mis viivad pakkuja jaoks hinna tasakaalu.

Teenusepakkujate edetabel

Selle tabeli kindla esikoha saab keskmise kiirusega 38,86 megabaiti sekundis ( allalaadimine ) 1992ndal aastal Tallinnas loodud firma Starman AS. Starman pakub peale internetiteenuse veel ka DigiTV ning lauatelefoni võimalust.
Teise koha paneb kinni Ida-Virumaa teenusepakkuja Uus Programm. See firma alustas tegevust 1994ndal aastal ja on nagu tabelist näha praegusel hetkel üks juhtivaid teenusepakkujaid Eestis.
Pronksmedali selles tabeliarvestuses saab firma nimega Via Tel OÜ (vt. tabel 5)
Tabel 5 Seitse kiiremat teenusepakkujat Eestis (graafik tähistab allalaadimiskiiruse kõikumist ajavahemikus nov 28, 2008 - mai 30, 2011) Allikas: OOKLA Netindex

Intervjuu

Intervjuu tegin Tõstamaa Keskkooli koos 39. lennuga lõpetanud ja praegu Tartu Kutsehariduskeskuses infotehnoloogia eriala õppiva noormehe , ................. Intervjuu eesmärk oli tuua välja infotehnoloogia alal natukene targema kodaniku arvamus.
Tutvusta palun ennast lühidalt.
Olen ................. Olen 20 aastane ning õpin Tartu Kutseharidusekeskuses esimesel kursusel multimeediumit.
Miks alustasid oma õpinguid just infotehnoloogia valdkonnas?
Kuna see on ainukene asi, millega mulle meeldib tegeleda ja ma olen sellega eelnevalt kokku puutunud. Samuti on see vast ainukene asi, millega ma viitsiks päevast päeva leiba teenida.
Kaua on su infotehnoloogia alased õpingud juba kestnud?
Sügisel läksin ............ Kutsehariduskeskusesse ehk olen seal siis õppinud ühe õppeaasta. Eelnevalt olen sellega erialaga tutvunud ka ......... Keskkoolis .
Milline oli sinu esimene kokkupuude arvutitega?
Esimene kokkupuude võis olla esimeses klassis ..........algkoolis. Peale seda sain endale oma enda arvuti.
Milline on sinu arvamus praeguse aja interneti turvalisuse kohta?
Minu arvates on ta turvalisem kui mõned aastad tagasi, aga samas kõik asjad häkitakse läbi nii, et eriti vahet pole.
Mis oleks see infotehnoloogia alaliik, millega tegeleksid kõige meelsamini?
Kõige meelsamini tegeleks riistvaraga.
Mida arvad erinevatest antiviirustest ja tulemüüridest? Samuti, milline on sinu arvamus laste turvalisuse tagamiseks Internetis pakutavast tarkvarast Kaspersky Internet Security ja teised selle taolised?
Arvan, et kõik nad on erinevad. Osad neist kaitsevad arvuteid paremini kui teised. Halb pool on see, et mõned neist nõuavad väga palju ressurssi. Laste kaitsmiseks mõeldud tarkvaraga pole kokku puutunud.
Kust said initsiatiivi minna just ......... Kutsehariduskeskusesse?
Üks põhjus on see, et ..... pole minu arvates ühtegi head seda ala õpetavat kooli ja Tallinnasse ei tahtnud põhimõtte pärast minna. Seetõttu valisingi ...... Kutsehariduskeskuse, millest olin juba eelnevalt häid muljeid kuulnud.
Millised on siiani sinu suurimad tööd/saavutused selles valdkonnas?
Päris suuri töid pole veel olnud, aga olen korda teinud palju riistvaraprobleemidega personaalarvuteid, samuti olen teinud ka mõned kodulehed, animatsioonid ning ka graafikatööd.
Mida arvad Interneti arengust Eestis võrreldes muude maailma piirkondadega?
Ma arvan, et Eesti on maailmatasemel suhteliselt heas kohas. Eestis kasutatakse palju veebikeskkondi nagu näiteks E-Kool ja E-Riik.

Küsitluse analüüs

Küsitletud sai seitset meesterahvast ja kolmeteist naisterahvast. Küsitluse viisin läbi internetis. Vastajad jäid vanusesse 10-30 eluaastat.
Interneti kasutusaladest jäi kahekümnel inimesel ehk 100% inimestest esimeseks ikkagi meelelahutus. Üksteist inimest ehk 55% küsitletutest kasutas internetti ka töö eesmärgil. Seitseteist inimest ehk 85% inimestest kasutas ka e-maili. Kiirsuhtlusportaale (WLM, ICQ, Yahoo! Messenger) kasutas 18 inimest ehk 90% vastanutest.
Otsingumootoritest oli kõige populaarsem Google. Sellele järgnesid Yahoo!, Bing ja Ask.
(vt Joonis 1.)
Interneti turvalisuse kohta oli palju erinevaid arvamusi . Pooled vastanutest arvasid et internet on piisavalt turvaline. 40% arvas, et internet on liiga ebaturvaline ja 10%, et liiga turvaline.
(vt Joonis 2)
Joonis 1. Otsingumootorite kasutamine (inimeste arv).
Joonis 2. Interneti turvalisus.
Välja võiks ka tuua selle, et mõned küsitletutest ei olnud tavakasutajad, vaid nende seas oli ka asjahuvilisi ja IT professionaale. Küsimustik oli anonüümne ning küsimustikule sai iga inimene vastata ainult ühe korra.
Kokkuvõte
Uurimustöös „Internet Eestis ja mujal maailmas“ on püütud anda ülevaade praegusest interneti arengutasemest maailmas ja ka meie kodumaal Eestis.
Uurimistööst tuli välja, et Eesti ei ole maailmatasemel üldse halval kohal ja on suutnud peale iseseisvumist ja raudse eesriide kukkumist ülejäänud maailmale kiiresti järele areneda.
Tööst tuli ka välja, et Windows operatsioonisüsteemi looja loodud veebibrauser Internet Explorer ei ole mitte maailmas enim kasutatud vaid selleks on hoopis nii-öelda kolmanda inimese tehtud Mozilla Firefox.
Mini koostatud küsitluses tuli välja, et arvamusi interneti turvalisuse kohta on tõesti palju erinevaid ja paljud inimesed kasutavad internetti väga erinevatel eesmärkidel
Tänada tahaks kõiki kes võtsid vaevaks vastata minu poolt koostatud küsitlusele ja ka minu juhendajat ’’’’’’’’’’’’.
Suulise juhendamise eest ütleks tänusõnad ka veel ’’’’’’’’’’’’ja ’’’’’’’’’’’’’, kes olid töö kirjutamisel suureks abiks.

Kasutatud kirjandus

Internetiallikad

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Email
http://en.wikipedia.org/wiki/Email (10.03.2011)
Brain, Marshall / Crosby, Tim 2011. How E-mail Works. How Stuff Works
http://communication.howstuffworks.com/email.ht m (12.03.2011)
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Post Office Protocol
http://en.wikipedia.org/wiki/Post_Office_Protocol ( 10.02.2011)
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Opera Web Browser
http://en.wikipedia.org/wiki/Opera_%28web_browser%2 (08.02.2011)
W3 Shcools. Browser statistics
http://www.w3schools.com/browsers/browsers_stats.asp (06.02.2011)
Internet World stats . Internet Usage statistics
http://www.internetworldstats.com/stats.ht m (10.02.2011)
Riigiportaal.
www.eesti.ee
Ajakiri Arvutimaailm . 2011
http://www.am.ee/node/16 (09.03.2011)
Tschabitscher, Heinz. Topp 18 Free Email Services
http://email.about.com/od/freeemailreviews/tp/free_email.ht m (10.04.2011)
OOKLA Netindex. 2011. Estonia
http://www.netindex.com/download/2,19/Estonia/ (09.04.2011)
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. IMAP
http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Message_Access_Protocol (08.04.2011)

Kirjalikud allikad

Comer, E. Douglas. The Internet Book. Prentice Hall

Suulised allikad

’’’’’’’’’’’’’’’
’’’’’’’’’’’’’’
’’’’’’’’’’’’

Lisad

Lisa 1. Veebibrauserite logod. Allikas: http://www.webappers.com/
Lisa 2. Fujiutsu Siemensi ETERNUS 8000 server (andmemaht 1,36 petabaiti ehk siis 1,36 miljonit gigabaiti)
Lisa 3. Google Inc. Logo
Lisa 4. Pronkssõdur Tallinnas Tõnismäel. Foto: Liis Treimann
Lisa 5. Ekooli logo