Facebook Like

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhugi edasi areneda ?
  • Milleks oli internetti vaja ?
  • Milleks oli internetti vaja ?
  • Miks alustasid oma õpinguid just infotehnoloogia valdkonnas ?
  • Kaua on su infotehnoloogia alased õpingud juba kestnud ?
  • Milline oli sinu esimene kokkupuude arvutitega ?
  • Milline on sinu arvamus praeguse aja interneti turvalisuse kohta ?
  • Mis oleks see infotehnoloogia alaliik, millega tegeleksid kõige meelsamini ?
  • Mida arvad erinevatest antiviirustest ja tulemüüridest ?
  • Kust said initsiatiivi minna just ......... Kutsehariduskeskusesse ?
  • Millised on siiani sinu suurimad tööd/saavutused selles valdkonnas ?
  • Mida arvad Interneti arengust Eestis võrreldes muude maailma piirkondadega ?
 
Säutsu twitteris
Koolinimi


INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS
Uurimistöö

Koostaja ’’’’’’’’’’’’’’
11.Klass
Juhendaja ’’’’’’’’’’’’’’


Asukoht 2011



Sissejuhatus 4
Interneti ajalugu ja kasutatavus 5
Interneti etapiline areng 7
Veebibrauser 9
E-mail 13
Internet Eestis 16
Interneti kiirus Eestis 20
Intervjuu 23
Küsitluse analüüs 25
Kasutatud kirjandus 28
Lisad 30

Sissejuhatus


Valisin selle teema, sest tehnoloogia ja eelkõige kiire andmevahetus on tänapäeval väga tähtsad. Tähtsad just eelkõige tänapäeva kiire elutempo pärast. Teema valik ei olnud kerge kuna kaalusin ka veel mitmete teiste teemade üle, aga lõpuks jõudsin arusaamale, et teha uurimistöö tänapäeval ühest tähtsamast infotehnoloogilisest saavutusest, ehk siis internetist. Töö on jagatud peatükkideks ja need omakorda alapeatükkideks. Uurimuses on juttu internetist ülemaailmselt ja eraldi osana on välja toodud interneti levik ja arengutase Eestis.
Materjali kogusin suuremalt osalt internetist erinevatest veebientsüklopeediatest ja andmebaasidest. Kasutasin ka erinevaid ajakirjanduslikke tekste, näiteks uurimusi, et tuua oma töös välja erinevaid statistilisi näitajaid. Töö koostamisel kasutasin ka materjali, mis oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada .
Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused.

Interneti ajalugu ja kasutatavus


Milleks oli internetti vaja?


Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes. 1960-ndad tõid endaga kaasa palju erinevaid juhtumeid, mis mõjutasid suurel määral interneti kui sellise arendamist. Sellel aastakümnel saatis NASA kosmosesse esimese palja silmaga nähtava kommunikatsioonisatelliidi mis kandis nime ECHO . Nii venelased , kui ka ameeriklased saatsid esmakordselt kosmoseavarustesse ka inimese. President John F. Kennedy atentaat on nendest kindlasti üks meeldejäävamaid. Neid erakordseid sündmusi on veel suur hulk, kuid nad kõik põhjustasid ühe ja sama vajaduse. Nimelt tekkis erakordselt suur vajadus informatsiooni kiireks edastamiseks.

Erinevad arvutikasutajad


See, milleks kasutab tavakasutaja ja milleks professionaalne arvutikasutaja internetti on ilmselt kaks väga erinevat asja. Tavakasutaja põhilistest eesmärkidest jääb ilmselt kõige peale suhtlus ja informatsioon. Samas on ka inimesi, kes kasutavad seda peaaegu ainult meelelahutuseks . Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad.

Interneti kasutatavus tänapäeval


Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia . Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt. tabel 1)
Tabel 1. Interneti kasutatavust ülemaailmselt
Regioonid
Rahvaarv
Internetikasutajaid
Protsentides
Kasutajate kasv 2000-2010
Aafrika
1,013,779,050
110,931,700
10.9%
2,357%
Aasia
3,834,792,852
825,094,396
21.5%
621.8%
Euroopa
813,319,511
475,069,448
58.4%
352.0%
Lähis-Ida
212,336,924
63,240,946
29.8%
1,825%
Põhja Ameerika
355,124,450
266,224,500
77.4%
146.3%
Ladina Ameerika, Kariibid
592,556,972
204,689,836
34.5%
1,032.8%
Austraalia, Okeaania
34,700,201
21,263,990
61.3%
179.0%
Maailmas kokku
6,845,609,960
1,966,514,816
28.7%
444.8%
Põhjus, miks Põhja-Ameerika tabeli tipus on tuleb ilmselt, selle maaosa majanduslikust olukorrast ja infrastruktuurist. Võrreldes Põhja-Ameerikat Aasiaga, mis tõesti kaldub vägagi äärmusest äärmusesse, võib välja tuua selged erinevused nende kahe maaosa vahel.

Interneti etapiline areng


Internet hakkas välja kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust, mille nimi oli ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network , eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud .
1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts -arvutivõrk.
1983. moodustati ARPANETI alamvõrk MILNET (Military Network eesti k. militaarvõrk) See eraldus ARPANET’ist 1983. aastal täielikult (ARPANET jäi tööle akadeemiliseks kasutamiseks) ning MILNET’i täpsem ülesanne oli militaarne ehk sõjaväeline, mistõttu ta just turvalisuse eesmärgil ARPANET’ist eraldati. MILNET laienes 1980. aastal DDN’iks (Defence Data Network, eesti k. kaitsevõrk) ja tegutses erinevatel turvalisuse tasemetel . 1990. aastal muutus MILNET NIPRNET’iks (Non-classified Internet Protocol Router Network,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #1 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #2 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #3 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #4 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #5 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #6 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #7 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #8 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #9 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #10 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #11 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #12 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #13 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #14 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #15 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #16 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #17 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #18 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #19 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #20 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #21 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #22 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #23 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #24 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #25 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #26 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #27 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #28 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #29 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #30 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #31 Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor InTension Õppematerjali autor

Lisainfo

Uurimistöö
arvuti , internet , eestis , pop , imap , server

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

21
doc
Internet täna maailmas
11
doc
Interneti levik maailmas
555
doc
Programmeerimiskeel
1072
pdf
Logistika õpik
70
pdf
Majandusalased uurimismeetodid
64
doc
Uurimistööde korraldamine
159
doc
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun