Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik ) (0)

Q: Kuidas jagunes töökoorem?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Millest leiti lohutust?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Millest need johtuvat?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Missuguseid lootusi sidus Andres laste sünniga ?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Mis põhjustas Andrese vastuseisu Liisi ja Joosepi abielule ?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Mispärast ei jätnud Andres siiski Liisit kaasvarata ?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Q: Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas jagunes töökoorem?
Millest leiti lohutust?
Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu?
Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks?
Millest need johtuvat?
Missuguseid lootusi sidus Andres laste sünniga ?
Mis põhjustas Andrese vastuseisu Liisi ja Joosepi abielule ?
Mispärast ei jätnud Andres siiski Liisit kaasvarata ?
Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ?

„ Tõde ja Õigus „ I
Anton Hansen Tammsaare
Võitlus maaga

Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid , milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi , vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask . Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast kodust mida saaks kunagi lastele pärandada innustas tema tahet veelgi.2.Mees soovis kõigepealt teha korda hooned, parandada aiad ning õue istutada mõned puud.See järel kaevata kraavid põldudele ,et neid kuivendada ja et sood hakkaksid kandma loomi ja et metsad hakkaksid soodel kasvama. 3. Andrese mureks oli see et tal polnud poega ,kes teda abistaks, seega laskus enamik töökoormust mehe õlgadele. Peamiselt täitusid mehe lootused aidast,talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi soovi õnnest.Maade kuivenduskraav, maja ehitus. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumusest või paratamatusest. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Mehele tundub nagu oleks ta nõiaringis - ta mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski usub oma jõudu ja tulevikku, sest elatakse ju suurel majandusliku tõusu ajajärgul. Paarikümne aasta möödudes , ei valmistanud Andresele enam midagi rõõmu. Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja kivivaremed, aga põld on ikka kive täis. Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kui seda tehti jäi mõni vana puhastamata. Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka võitles ta veel võseriku ja mätastega. Andrese ehitatud kambrid on ligi paarikümne aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata. Peagi mõistis mees et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi .
Soomaastikuga võideldes leiab Andres et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. Kuid unistus jäi teostamatta,sest Andres teadis, et teised mehed ei tule tema ideega kaasa, kuna keegi neist ei olnud enam esimeses nooruses, ja Andres üksinda seda teha ei jaksanud.
A.H. Tammsaare poeetilised kujundid :

„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“
„Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa“
„ Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees“
„Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.“
“Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“
“Möödunud õnn on surnud õnn.“
“Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“
“Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“

Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik , kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele. Peagi mõistis kui kurvaks oli muutunud Krõõt Vargamäel olles, kuid siis oli juba liiga hilja . Peagi abiellub Andres Mariga, püüdes täita Krõõda tühjaks jäänud kohta. Kuid meest tabab varsti uus katsumus - epideemia, mis võtab temalt kolm last. Senisest karmikäelisest mehest oli saanud väsinud ja eraklik mees. Ta hoiab omaette peites oma tundeid maailma eest. Jaks võidelda Pearuga on lahtunud, kuid töötahe vemmeldas tema veres edasi.
Inimeste vahelised suhted
4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena
Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. Ta oli saanud talu isalt pärandusega,tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab olema kergem põli kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks.Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi kõigi töödega hiljemaks kui Andres ja pidi seega Eespere sabas sörkima.Pearu ei olnud südames kuri ega õel see avaldus hetkedel mil ta oli kas purjus või esinesid kurvad sündmused. Siiski oli Pearu elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei eksisteerinud tõde,valet,headust, kurjust ,ausust ja ebaausust kui väärtust omaette vaid kui vahendeid millega ärbelda. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtis ärplemises ja kohtus käimisega. Mehele andis hoogu Andrese kiusamisest faktor et talle meeldis Krõõt ja heameelega oleks ta Krõõda endale tahtnud saada.
Pearu iseloomujooned :
Ei võtnud elu tõsiselt
Ei sundinud lapsi tööd tegema
Kodus oli elu rõõmsameelsem kui Eesperes
Kuigi ta tülitses palju Andresega oli ta hingelt leplik
Tihti jõi kõrtsis ja hiljem laamedas kodus
Sõimas oma naist ja peksis teda.
Andres ja Krõõt
Perekonnaelu
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu – Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin , et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb . Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas. Andres jättis väga palju Krõõda teha ning ega tema ei kaevelnud. Kuid nende abielu polnud ka täiesti vastumeelne. Nad polnud küll väga õnnelikud, kuid nad polnud ka õnnetud. Neil oli oma koht ja lapsed. Mis sellest, et Krõõt oma elu ohverdas, selleks et Andres saaks meessoost pärija, maaomaniku. Kuigi Krõõt oleks võinud puhata rohkem ning teha vähem tööd Andrest oodates , ei teinud ta seda ning rabas samapalju kui Andres.
Missugust osa etendasid Andrese elus töörõõmud ja tulevikulootused abielu vältel Krõõdaga – Andres lootis, et tulevikus on Vargamäe korras ja maa igal pool viljakas. Ta tegi tööd nõrkemiseni, et saaks vaid oma järeltulijatele hea elamiskoha. Ja sama tahtis ta ka kõigilt teistelt. Tema suureks rõõmuks olid iseehitatud uued hooned õuepeal, mis tema kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema , et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama. Isegi kui neil oli keegi naissoost abiks võetud, polnud tol aega aidata. Andres vajas kõiki kätepaare põldudele heina koristama või midagi muud kergemat tegema. Ja ka Krõõdal pidi nendeks töödeks aega jääma. Seega pigi ta pidevalt jooksma erinevate toimetuste vahel ning Andresele jäi tihti mulje nagu ei teeks ta naine piisavalt.
Kuidas jagunes töökoorem? Missugused tõsiasjad saavad Andresel selgeks alles pärast Krõõda surma (meenutage Andrese käitumist ja mõtisklusi Krõõda surmapäeval, XVII ptk; kõnelust Mariga Krõõdast, XXIX ptk)? – Töökoorem jagunes tavaliselt nõnda, et Andres tegi suurema osa raskest füüsilisest tööst ise ära. Siin tuli kasuks tema suur kasv ja tugevus. Krõõt see-eest pidi hakkama saama kõigi majapidamistoimetustega. Sinna juurde pidi ta veel olema piisavalt tugev ning omama aega, et oma meest erinevate tööde juures aidata. Ja ega ta ei kaevelnud, kui aega või jõudu väheseks jäi. Hambad risti, aga ta tegi ära kõik, mida Andres talt ootas. Sellest tulenevalt arvan mina, et kuigi Krõõt ei jõudnud nii palju teha kui Andres, oli tal siiski rohkem kohustusi ning tema tegi rohkem. Andres tegi seda, millest ta hea oli. Tassis puid, kaevas kraavi, kündis põldu. Krõõt tegi selliseid asju, mida tolle aja naine ikka tegema pidi. Kõplas põllul, hoolitses pudulojuste eest, kasvatas lapsi, valmistas süüa, tegi heinateol kaasa, valvas majapidamist. Peale tema surma sai alles Andres aru, et kõik mida ta naine tegi oli tähtis ning ta isegi kohati süüdistas end tema tapmises (Mina nõustun temaga selles kohas). Krõõda surmapäeval leidis ta, et polnud kunagi mõelnud sellele, et tema väikse kondiga naise jõud võib otsa saada. Siis läks ta välja, et viimased terad ära külvata . Aga seda ta ei teinud, kuna hakkas taas mõtlema oma naisele ning isegi nuttis ta seal, kivi ääres, kuhu ta oli istunud. Enne oli ta mõelnud, et oleks õnnelik siis, kui vanajumal muudaks poisi tüdrukuks ja laseks Krõõdal selle arvelt elada. Ta istus seal kivi juures veel mõnda aega ning andis oma jumalale uusi tõotusi , et vaid Krõõt ellu jääks . Aga sellest polnud kasu ning Krõõt suri siiski. Andresele oli see raske kaotus. Kui ta sellest hiljem Mariga rääkis, tunnistas ta, et oli naise tööga ära tapnud ning polnud tähele pannud seda, et ta on nõrgem ning ei jaksa nii palju kui Andres. Ta lasi tal teha kõike, ise sellele mõtlemata, et see võib naise murda. Ja kuna Krõõt ka kunagi ei kaevelnud, et on raske või enam ei jõua, siis Andres ei mõelnudki sellele.
Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska ? Millest leiti lohutust? – Eks see valmistas tuska sellepärast, et vanasti oli taludes kombeks koht meessoost pärijale jätta. Andresel ja Krõõdal aga sündis kolm tütart , enne kui lõpuks sündis poeg. Ju Andres kartis , et peale tema surma pole tal kellelegi jätta seda raske tööga kordaseatud kohta. Tütred lähevad ju oma meeste juurde elama ja pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud . Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis.
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. –
Iseloomustage Andrese abielu Mariga. – Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud , et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta. Jah, nende abielu oli kurb ja mitte mingist küljest õnnelik
Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu? – Suurim olukord oli tõenäoliselt see, et Mari jäi Andresest nö käimapeale. Ja sel ajal oleks abieluväline laps olnud ikkagi suur häbi. Pealegi oli Mari nagunii nii Krõõda kui ka enda laste kasvatamisega kolinud Eesperre. Ja ta majandas kogu pere kodustelu. Jussi ka enam polnud ning nende teel polnud mingeid takistusi, kui siis vaid see, et Mari tundis enda Jussi pärast halvasti. Tal oli tunne nagu oleks ta teda petnud. Ja kuna Mari ootas last ei saadud enam viivitada. Abielluti kiirelt, kuid mina arvan, et osaliselt vastumeelselt.
Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks? – Kõige suuremaks takistuseks nende abielu õnnele, oli endiselt surnud Juss. Juss oma surmaga muutis Mari vaikseks ja kurvaks, see ei olnud aga meelepärane Andresele, kellele oli Mari enne särava ja rõõmsameelse inimesena silma jäänud. Samas kummitas Andrest ka Krõõt oma töökuse ja mitte virisemisega. Ta leidis ikka ja jälle, et Mari ei tee piisavalt ning on veidike viletsam Krõõdast. Nende kahe abielu kummitasid kaks surnut inimest. Ühe tappis raske töö ja teise Andrese ja Mari vaheline suhe, mis enne tema surma aga tegelikkuses eksisteeris vaid tema enda peas.
Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse (XXIII ptk)? – Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine . Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul , mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda.
Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need johtuvat? – Mari suurimate murede põhjuseks oli Juss. Eriti just see, et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas. Teda piinas kogu ülejäänud elu see surm. Kunagi varem oli ta väga rõõmsameelne ning laulis tihti. Pärast Jussi surma, aga oleks ka tema nagu surnud. Ta tundis, et on koos Andresega tema surma eest vastutav . Andres sellega ei nõustunud. Seega kannatas ta üksi. Ja kui lapsed, mis tal Jussiga olid haigeks jäid ning surid, arvas ta, et Juss oli nad endaga tema karistamiseks kaasa võtnud. See kindlasti suurendas tema hingepiinu. Sammuti valmistas talle muret Laulu-Lullu lorilaul.
Iseloomustage Pearu abielu oma„lambasihvriga”.Mis seda abielu mürgitas? – Pearu abielu tema nn Lambasihvriga, oli teistsugune. Suurim probleem oli Pearu alkoholilembus. Alati kui ta tuli kõrtsist koju sai ta naine kere peale või suure sõimu osaliseks . Sellest tuli alati paksu pahandust. Abielu mürgitas Pearu suhtumine oma naisesse.
Iseloomustage laste mänge,tööd,harrastusi,rõõme.Tooge näiteid eriti unustamatute episoodide kohta.- Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga.Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele , ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme jne.
Laste ja vanemate vahekord
Missuguseid lootusi sidus Andres laste sünniga ?-Lootused olid suured. Andres soovis et laste elu oleks kergem kui oli tema oma. Samuti soovis mees pärandada oma valdused Vargamäel lastele.
Mis põhjustas laste ja vanemate vahelisi vastuolusid ning laste lahkumise isakodust , Vargamäelt ? -Sest Vargamäel ei olnud kunagi armastust ega õnne vaid palju tülisid ,riidu, vihkamist ja kurbust .
Kirjeldage Andrese käitumist Liisi ja Mareti abiellumisega ? -Kui Liisi isale rääkis, et tahab Oru Joosepiga abielluda , oli Andres sellele vastu. Aga tüdruk ei hoolinud isa vastuseisust ning oli valmis isegi sauna minema, et ainult saaks Joosepiga olla. Kahekesi kavatsesid nad Vargamäelt ära minna. Liisi uskus, et ei armastagi seda kohta, sest kõikjalt vaatasid vastu vaid halvad mälestused, ent kui ta viimaks lõplikult väljamäelt alla sõitis, olid tal silmis pisarad – sünnikoht oli talle siiski armsam , kui ta uskus. Krõõda teise tütre abiellumisegagi oli Andresel raske leppida. Ka Mareti tulevane mees ei meeldinud tüdruku isale. Andres proovis küll tüdruku meelt muuta, ent asjatult – Maret olevat nagu kadunud Krõõt: heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes. Tüdruku õnneks andis isa ise lõpuks järele ning ta võis abielluda
Mis põhjustas Andrese vastuseisu Liisi ja Joosepi abielule ? -Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu.Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andres ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema.
Mispärast ei jätnud Andres siiski Liisit kaasvarata ?- Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma . Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna.
Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ? -Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes.
Iseloomustage lähemalt Indrekut.

Hella hingega(ei mõitsa karmust ja vaenu , mis valitsevad kahe talu vahel)
Mõistlik(temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat)
Isepäine(oma ideedes kinni)
Emotsionaalne(süütunne visatud kivi pärast)

Missugused iseloomuomadused ja kalduvused avalduvad tema juures varases lapseeas ,poisipõlves,noorukina (XXVI pt. ) Iseloomustage eriti tema vahekorda emaga. Indrek oli sündides nääpsuke ja nõrgake. Mari kartis Indreku pärast , kuid Andres lohutas naist õeldes : „ vaata kui suured ja eradad silmad on teisel, tuleb tark poiss saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks.“ Indreku ristiisa Hundipalu Tiit julgustas poisi vanemaid õeldes : „ tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust . Kui temast kord õpetatud mees saab, siis pistab ta meid kõiki ühes meie suure rammuga kotti .„ Mari aga muretseb. Indreku suhe emaga on tugev.
Tooge näiteid Indreku tundemeele erksuse kohta (XXXI ja XXXVIII pt ) Indrek oli unistaja . Talle ei meeldinud teha haiget loomadele. Kord venna Andresega mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog . Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse , vanemale poisile oli see aga vastumeelt(Andres tahtis temaga mängida) ning võttis tolle mütsi, pani mulda täis ning viskas kartulite vahele. Indrek sai seekord väga vihaseks ning võttis suure kivi ning viskas Andrest sellega, too aga hüppas enne pikali ja ema sai kiviga pihta ning kukkus istuli . Poisikesel oli väga paha sellepärast ja palus mitu korda vabandus . Aasta hiljem küsis ta ikka et kas see koht ikka valutab või kuidas sellega ka on. See muutis Indrekut ja Mari veel lähedamaks, Andres tundis ennast nagu ei kuuluks sinna ja oleks täiesti võõras nende juures. Indrek teadis ka seda et ema nutab ikka tema pärast enamus aja. Olgugi et ta ei teadnud et põhjuseks oli aeg mil ta sündis (enne Jussi surma), kuid siiski ta aimas et tema pärast.Hiljem Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha.
Kuidas avaldub Indreku armastus tõe ja õiguse vastu,ausus, kaastunne ?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu , kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile.
Missugune vahekord kujuneb Indrekul raamatutega, kooliga ?(XXXVII pt ) Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst . Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Indrekule meeldis kool ja õppida asju mida ta veel ei teadnud.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 127 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Affection Õppematerjali autor

Jaguneb : Võitlus maaga , Inimeste vahelised suhted , Andres ja Krõõt ( perekonnaelu,lapsed,suhted jne )

Võitlus maaga kirjandus Tõde ja Õigus Andres Krõõt perekonnaelu

Sarnased õppematerjalid

doc

Tõde Ja Õigus

IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas. Andres jättis väga palju Krõõda teha ning ega tema ei kaevelnud. Kui

Eesti keel

doc

"Tõde ja õigus I"

poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. 10.Miks ei asu ta oma unistust teostama? Sest ta teadis, et teised mehed ei tuleks kuna on vanaks jäänud ja ise ta sellega hakkama ei saaks. 11.Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele. Pearu kes üritas Andrest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö. INIMESTEVAHELISED SUHTED 12.Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14

Kirjandus

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri

Eesti keel

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

Kirjandus

odt

A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa

A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutn

Kirjandus

Rohkem sarnaseid