ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid m...
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika ...
- parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler. 9. Bürokraatia. Lk.116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud; o igal ametikohal kehtivad ametinõuded;
tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia Jumalast kaugemale. Sellisest arusaamast lähtudes võib tõdeda, et religiooni ja teaduse vahel laiub kuristik. Hulk erinevaid ajaloolisi, filosoofilisi ja teaduslikke argumente on toodud idee kasuks, et religioon ja teadus on omavahel konfliktis. Ajaloolisteks näideteks,kus religioossete inimeste või institutsioonide väited läksid vastuollu teadusliku üksmeelsusega, on näiteks kreatsionism, keskaegse Rooma Katoliku kiriku vastuseis heliotsentrismile, kaasaarvatud Galileo lugu. Paljud teadlased, nende hulgas Jerry Cone 1, on toonud argumendi selle kohta, et teadus ja religioon on filosoofiliselt kokkusobimatud. Sellised eksiarvamused, nagu " kristluse tõus tappis antiikse teaduse" ja " keskaegne kirik surus maha
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida
Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on täiesti tavapärased; tavaliselt on tegelane vaene. Süzee kulmineerub (novell!) erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis, võimalik ka, et mingis teravas konfliktis. Üks tuntud novellilaadse muinasjutu motiiv karjapoisist kuningaks. · Novellilaadsetest muinasjuttudest on üks osa nn mõistatusmuinasjutud, mis koosnevad kahest poolest: 1) jutustus, jutt ise; 2) mõistatus, ülesande andmine ja selle lahendamine. 5 · Palju on terava mõistuse motiivi targem võidab, targem/nutikam paneb üleloomulikud jõud liikuma.
EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1930 aastatel 1921a septembris võeti Balti riigid (ka Poola) Rahvaste Liitu. Balti riikidele olid endiselt ohtlikud nii Nõukogude Venemaa kui ka Saksamaa. Nagu varem otsiti toetust Antanti riikidelt, eriti Suurbritannialt, kuid Suurbritannia jaoks Baltikum ei omandanud enam poliitilist tähtsust. Britid soovitasid Balti riikidel teha omavahelist koostööd. Ideed: 1) Balti Liit- lootsid selle peale, kuid Poola ja Leedu olid omavahel konfliktis Vilniuse linna pärast. 2) 1923 sõlmiti Eesti- Läti kaitseliiduleping, kuid see ei pakkunud kummalegi julgeolekut. 3) 1920ndate lõpul tihenes koostöö Rootsiga, kuid 1934 märtsis, pärast Pätsi ja Laidoneri korraldatud riigipööret, Rootsi huvi lõppes. 4) 1930ndatel tugevnes Saksamaal militarism ning vastukaaluks sellele aktiviseerus Nõukogude huvi Baltikumis ja lääneriikide poolt jäid siinseid väikeriigid silmitsi kasvava kommunismi ohuga
Läti ja Leedu maailmasõda. Sõjategevuse piirkonnast "Orzel "saabub Eesti põgeneb Poola allveelaev vetesse (Tallinna "Orzel". sadamasse). Algab laeva interneerimine. 17. sept. Punaarmee "Orzel" põgeneb. tungib Poolale kallale. NSVL kasutab "Orzeli" Läti ega Leedu ei soovi põgenemist Eestile surve Eestit konfliktis NSV avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept. NSVLiit ja 28. sept. NSV Liidu survel Sõpruse ja piirilepinguga Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV Sõpruse ja piirilepingule. vastastikuse abistamise Liidu huvisfääri. Poola riik likvideeritakse. paktile e.baaside lepingule. 4. okt. K. Eenpalu valitsus
[2] 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sja ning sellel peval algas ametlikult I maailmasda. 30. juulil kuulutas Venemaa vlja ldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise thtajaga ultimaatumi, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei lpeta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast sjategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati sjaga, kui too ei j Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega vlja ldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale le noodi sjakuulutusega.[2] Saksamaal ettevalmistatud sjaplaani alusel pidi peamine lk Prantsusmaale antama lbi Belgia, mistttu esitati 2. augusti htul erapooletule Belgiale 12-tunnilise thtajaga ultimaatum, milles sdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nuti endale luba Belgiasse ved sisse viia.[2] 3
nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt. Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga teesklevad enesevalitsemist ja rahu varjates selle maski taga tohutut hulka närvilisi reaktsioone.
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, si...
Fidel Castro kindlustas aastakümnetaks oma võimu.Kaotasid ka kõige rohkem kuubalased,Castro valitsus jäi püsima aastakümneteks,Kuuba väliskapitalilesuletud riigiks ja NSV Liidu sabarakuks.NSV Liit osutas Kuubale pikka aega majanduslikku ja sõjalist abi,mis lõppes alles NSV Liidu kokkuvarisemisega.Kuuba ei jäänud omalt poolt ka võlgu,toetades NSV Liidu välispoliitikat, eksportides mässulisi Lõuna- ja Kesk- Ameerikasse. Angoola kodusõjas oli Kuuba peamine kahuriliha tarnija, konfliktis osales kümneid tuhandeid Kuuba sõdureid. Peamiseks saab siiski pidada kriisi rahumeelset lõppu.Varem või hiljem pidi reaalne vastasseis tekkima.Vesternites juhtub väga harva, et kaks vaenulikku kauboid üksteist ei tulista.Tänagi me ei tea kogu tõde tuumarelvadega tehtud katsetustest. Venelased ei kõhelnud proovimast pommi kodumaal oma kodanike ega tuhandete oma sõdurite peal. Ka ameeriklased olid ju juba aatompommi kasutanud ja veendunud relva headuses.
Ärieetilise konflikti lahendamine Ärieetika Ärijuhtimise osakond Töös käsitleb autor Swedbanki ja Hanila valla elanike vahelist huvidekonflikti, mida saab rühmitada ka ärieetilise konflikti alla. Lisades 1, 2 ja 3 on ära toodud erinevate osapoolte mõtteavaldused ja otsused seoses antud teemaga, mida vahendavad erinevad uudisteportaalid. Kasutusel on artiklid Delfi uudisteportaalist ning ERR'i uudisteportaalist. Töö on jaotatud alapealkirjadena plokkideks. 1. Analüüs Swedbank otsustas Hanila vallast eemaldada valla ainukese sularahaautomaadi, mis asub Virtsus. Kuid probleem on laiapõhjalisem, kui esialgu paistab. Nimelt teisaldatakse sellel aastal 32 pangaautomaati, millest kümne asukoht muudetakse.Virtsu kontekstis, kus reisijate hulk läbi alevi...
Lähtepositsioon 5 Läbirääkimiste alguses on otsustamist vajav asi võetav positsioon või hoiak. Mõni võtab sisse sõjaka poosi, ning ründab teise seisukohti, mõni asub läbirääkimisi pidama mõõdukas ja mõistvas vaimus. Kõige olulisema läkituse peab läbirääkija tegema kooskõlas nii hoiaku kui avapakkumisega. Kui need on omavahel konfliktis, on teisel poolek raskusi nende tõlgendamise ja vastamisega. Esimesed mööndused ning möönduste roll Avapakkumise, lähtepositsiooni ja esimese möönduse vahendusel edastavad mõlemad osapooled, kuidas nad kavatsevad läbirääkimisi pidada. Äärmuslik avapakkumine, otsustav lähtepositsioon ningminimaalne esimene mööndus on märk kindlast positsioonist. Mõõdukas avapakkumine, arukas ja koostöövalmis lähtepositsioon ja suuremeelsem esimene mööndus
Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus)
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert LIGI JA OSSINOVSKI KONFLIKT Referaat Õppejõud: Raine Linnas, MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1JÜRGEN LIGI POSTITUS..........................................................................................4 1.1Toomas Hendrik Ilvese avaldus.............................................................................5 2ARVAMUSED..............................................................................................................6 2.1Ossinovski arvamus............................................................
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas
b) vältima ebaõigete väidete esitamist oma teadmiste ja kvalifikatsiooni kohta mida nad omavad ning oskuste ja kogemuste kohta mida nad on omandanud; c) vältima teiste raamatupidajate töö halvustamist ja põhjendamatut kritiseerimist. f) VI. Lojaalsuse konflikt 6.1 Raamatupidajad peavad olema lojaalsed nii oma tööandjale või kliendile kui elukutsele, mis võivad olla omavahel konfliktis. Raamatupidaja eelistus peab olema tööandja või kliendi seaduslike ja eetiliste eesmärkide toetamine ning nende tagamiseks mõeldud protseduurireeglite järgimine. Raamatupidajalt ei saa nõuda: a) seaduse rikkumist; b) kutseala eetika-reeglite või standardite rikkumist; c) tööandja audiitori(te)le valeandmete esitamist või nende eksitamist; d) enda sidumist aruandega, mis oluliselt moonutab fakte. 6
IT eetika. Arvutikasutusega seonduvad probleemid I Sotsiaalsed probleemid; Info kaitsmine; Tarkvaraga seonduvad probleemid; Arvuti tööprotsessist tulenevad probleemid; Andmete töötlemisega seonduv; Töökoha ergonoomika ja monitooring; Arvutikuriteod. Arvutikasutusega seonduvad probleemid II isiklikud kontaktid vähenevad; informatsioon muutub "hapramaks"; jõupingutused info puutumatuse, konfidentsiaalsuse ja kättesaadavuse kaitsmiseks konfliktis nõudega autoriseerimine ja autentsuse märkimine Majanduslikud indikaatorid Organisatsiooni poolt makstavad palgad, pensionid jm soodustused; maksed klientidelt; maksed varustajatele; makstavad maksud; saadud soodustused... Näiteks ka: rahalised annetused ühiskonnale; kogukondadele jne., või kulutused, mis on tehtud põhitootmis-väliste infrastruktuuride arendamiseks... Ökoloogilised indikaatorid Väljendab organisatsiooni mõju öko-süsteemidele (maa, vesi, õhk)
Diakrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö – ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad
on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil.
mitte üle tähtsustada, siis ei ole vajadust kramplikult kinni olla vaid ühes võimalikus lahendis. Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Millised võimalused selleks on? 1. Domineerimine/võitlus Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib
Pagendusaastatel Mihhailovskojes (18241826) ilmusid tragöödia ,,Boriss Godunov", poeemid ,,Poltaava", ,,Vaskratsanik", jutustus ,,Kapteni tütar". ,,Jevgeni Onegin" on teadlikult üles ehitatud vastuolule, mida autor ,,ei tahtnud parandada". Peatükid on üles ehitatud kui karakterite, peategelase ja fooni vastandused. Teoses puudub traditsiooniline süzee (sündmused, mida lugeja ootab, ei realiseeru), lõpetamatus ilmneb konfliktis ja tekstis eneses (kompositsiooniline lõpetatus on võõras elule kui sellisele Puskini värssromaan ei lõpe ei tegelase surma ega pulmadega). ,,Jevgeni Oneginit" eristab Puskini romantilistest teostest seegi, et teose ülesehituses mängib olulist rolli täpne kronoloogia. Teos pani aluse vene romaani tüübile. võib pidada ,,vene elu entsüklopeediaks". Poeem ,,Mustlased" Aleko avaneb dramaatilistes situatsioonides, teiste tegelaste hinnangute kaudu,
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli
Ühtsuse säilitamise soov Usk oma moraali Tsensuuri puudumine Grupisurve eriarvamuste suhtes 27. Konflikti lahendamise stiilid ja nende kasutamine (Thomas Kilmani mudel). Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 17. Kirjelda viit konflikti lahendamise stiili. Millal on neid õige kasutada (Thomas Kilman)? Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: · Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. · Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõjapõhjused Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise
Lahendus: otsustamisest loobumine; põgenemine: reaalne, näit. unistused 3. Lähenemine-vältimine (aproach-avoidance) üheaegselt meeldiv ja ebameeldiv eesmärk, objekt, ... Olulised konflikti omadused: · lähenemise ja eemaldumise tendents suureneb eesmärgi läheduse suurenedes; · vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit:
Sõja põhjused....................................................3-4lk Sõdivate osapoolte sõjaplaanid....................4-10lk Sõja tagajärjed.......................................10-11lk Kasutatud kirjandus......................................11lk Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureidRohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik jaVenemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja R omanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel
esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................2 Sõdivate poolte plaanid...............................................3 Sõja põhjused..................
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks...
on põhjaks sellistele väljenditele nagu kristlik riik, kristlik kunst ja kristlik ühiskond. Kõikjal, kus vähegi mõeldakse, on jõutud ühisele seisukohale, et niisugused jõud nagu riik, kohus, ühiskond ja kunst on puhtinimliku loomu ja vundamendiga ega rajane mingil konnfessioonil. Teine punkt, läbi kogu ta kirjanikutee, et ta ise polegi päris kristlane, pole selleks ikka veel saanud ja et ta on ainult või peaaegu ainult luuletaja, kes teab, mis kristlus on. Tema seisukoht selles konfliktis, teeb ta suureks – tõearmastus, mitte sekti ega konfessiooni kuulumine. 1.4 Eluväsimus Ta igatses Kopenhaagenist ära. Seal mitte üksnes ei kadestatud ja vihatud teda, vaid peeti Jumala ja kõige püha suhtes lausa kohustuslikuks tema kui rahvakiriku ja pastorluse vaenlase põlgamist. Ta tahtis ära oma õnnetust ja piinavast kehast, mis oli kurnatud unetusest ja tugevatest haigushoogudest. Ta ei suutnud teiste juuresolekul kehalist valu taluda, ta ütles:“Ära teistele
(vt. ka seminaritekst). Mill ohverdab võrdsuse ja jätab vabaduse teatud kodanikud ei saa hääletada hariduslikel või majanduslikel põhjustel, samas kui teised võivad isegi rohkem hääletada. 11. Mis on võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. 12. Mis on kaasaegse liberalismi keskne idee? Veel, mis eksamiks tarvilik: Rawlsi õigluseteooria hüpoteetilise lepingu idee Seisneb selles, et kui ollakse konfliktis, siis mõtteeksperimendi käigus püütakse end sellest eraldada ning kujutleda end ette algpositsioonis, mil me alles olukorda astume ning konflikti pole veel tekkinud. Ning olles kujutluses algpositsioonis, koostame lepingu, et mis me teeks, kui peaks nii juhtuma nagu juhtus (aga samas peame ära unustama selleks hetkeks, et tegelikult nii juhtuski, sest see mõjutaks ju meie otsust lepingu tegemisel).
Lahendus: otsustamisest loobumine; põgenemine: reaalne, näit. unistused 3. Lähenemine-vältimine (aproach-avoidance) üheaegselt meeldiv ja ebameeldiv eesmärk, objekt, ... Olulised konflikti omadused: · lähenemise ja eemaldumise tendents suureneb eesmärgi läheduse suurenedes; · vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit:
mõtlegi seal sisalduvateprobleemide üle, mis tegelikult võivad neid suuresti mõjutada. Vestlus kus osapooled vaidlevad õige või vale üle, on viljatu ja ei vii tegelikult tõeliste probleemide lahendusteni. Konflikt on elu osa inimeste suhete maailmas. Energia kulub eriti tervishoius inimeste siseste, inimeste vaheliste ja rühmade vaheliste vastuolude tasakaalustamisele. Keel ja kõne peegeldavad inimese sisemust. Konfliktsne kõnelaad on kõnestiil, mida inimene kasutab konfliktis. Iseloomulik riidukiskumine, pingete kogunemine, tülid ilma eesmärgita on tegelikult lahendamata probleemi tagajärg. Selle kõne puhul on "haneks tõmbamine " reeglina neile on raske vastu ütelda. Konflikti looja jääb oma väära maailma pildi vangiks. Inimeste vaheline kohtumine jääb tegelikult toimumata.
Psüühiliselt ja füüsiliselt vigastav käitumine loovad õhkkonna, mis seab ohtu perekonna toimimise. Selles peres elamine paneb inimese tundma end ü k s i l d a s e n a. Üksildustunne tekib, kui inimese vajadus lähedussuhete järele jääbki ainult sooviks. Üksildane inimene elab justkui oma maailmas, mis on täis tühjust. Hoolimata sellest, et ta suhtleb paljudega, ei tunne ta kellegagi lähedust. Ta ei tunne end vajalikuna, talle näib, et teda ei armastata ega hinnata. Kuigi konfliktis nähakse tavaliselt negatiivseid külgi ( tekitab viha, rikub tuju ja suhteid, muudab õnnetuks), on sellel ka k o n s t r u k t i i v n e p o o l. Küps käitumine paarisuhtes tähendab julgust ning oskust rääkida sellest, mis häirib. On loomulik, et kui inimene ise ei juhi tähelepanu valupunktidele, siis ei pruugi teine märgatagi, et tema käitumine on vastuvõetamatu. Lisaks käib küpsusega kaasas partneri õiguste tunnistamine ning arusaam, et suhtes on olulised mõlema poole vajadused
võimalusel öeldakse välja oma mõtted ja tunded, arvamused ja eeldused. Samuti on oluline täpsustada oma arusaamist teistest. Väga paljud konfliktialged peituvad valedes tõlgendustes, eelduses, et „ta teab nagunii, mida ma mõtlen“ või „ma tean küsimatagi, mis ta arvab“. 22. Milline on konflikti puhul: õige käitumine - Konflikti lahendamine kaotajateta ehk võitja-võitja meetodil toimub konfliktis osalevate poolte vajaduste väljaselgitamise ja nende ühitamise kaudu. Otsitakse mõlemale osapoolele sobivat lahendust, mis lahendaks ka omavahelise vastuolu. Sõnasta oma vajadus ja saa aru teise vajadusest. vale käitumine – Konflikti lahendamisel viib vale käitumiseni ja ummikseisu tavaliselt olukord kus konflikti mõlemad osapooled asuvad kaitse või ründepositsioonidele.
käivitub psühhogeenne stressisündroom. Negatiivsete emotsioonide puhul käivitub distress, mis võib kaasa tuua mitmesuguseid psüühikalisi häireid. Äge psühhotrauma on intensiivse negatiivse emotsiooniga seotud ühekordne elamus, nt. lähedase inimese kaotus, raske õnnetusjuhtum, suur pettumus, läbikukkumine otsustaval hetkel, ränk solvang jms. Keeruka struktuuri ja suurte individuaalsete iseärasustega on intrapsüühilised konfliktis st.inimese konfliktid iseendaga. Intrapsüühilise konflikti allikaks on mõnedel juhtudel isiku sattumine sobimatusse sotsiaalsesse rolli. Psüühikahäirete avalduskujud Ajutegevuse kahjustuste ja häirete korral võib psüühilistes protsessides avalduda mitmesuguse ulatuse ja intensiivsusega kõrvalekaldeid. Hälbeid võib ilmneda kas mõnes üksikus psüühilise protsessi funktsioonis või korraga kõigis psüühilistes protsessides. Psüühiline haigus ei avaldu
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. ...
Juhi käitumise mõju alluvate käitumisele 7 Internet. http://www.epl.ee/?artikkel=265270 6 kaugele töökohtadest, kus tööülesanneteks on märgitud juhataja antud ülesannete täitmine, töö korraldamine või jooksvate asjade ajamine. 3.1 Halb juht hävitab asutuse Töökollektiivis tekkinud konfliktis, kus olukord muutub talumatuks ning töötajad tõstatavad probleemi, sõltub konflikti lahend juhi maailmavaatest. Elitaarset maailmavaadet kandev juht leiab selles olukorras, et tema isikut rünnatakse, või hakkab väitma, et tema vastu on algatatud poliitiline vandenõu. Selliste inimeste arusaamas on juht puutumatu, eesõigustega isik, kelle tööd ei saa kritiseerida. Süüdi on alati rumalad või laisad alluvad, kes tuleb kiiresti vallandada. Nii kordub see ikka ja jälle.
millise(t)s teadvuse seisundi(te)s see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus, rõõm, viha) ma lasen ( = olen ise valinud!) määrata oma maailma kogemise ja suhtlemise raamistiku ning milline minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. d. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts, K.) Konflikt ei ole ainult halb. Kui konfliktis jõutakse lahendusi, mis rahuldab kõiki osapooli, siis võib võtta seda kui progressi, edasiminekut. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivsed küljed. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast.
4 Töölisliikumisega seotud probleemid. Taaniaineline. Ainese sai Taanist Kopenhaagenist Nörrebro tööliskvartalist. Proletariaadimiljööd kujutav kujunemisromaan. Peategelasteks Jens Nielsen ning tolle ema Jensine. Ebakunst, küündimatus, oletatav geenius paljastatakse konfliktis, mis tekib armastuse tõttu. USAs tegi ta veidike kaastööd ,,Uuele ilmale", nt satiir ,,Ülinupik", pilkejutud ,,Minu esimene business" ja ,,Jack Brown". Suvel sõitis koos abikaasaga tagasi Kopenhaagenisse. Kirjanikuna hakkas teostama ammuaeget unistust kirjutada midagi draamazanris. Esiknäidend ,,Tabamata ime" valmis 1912, ,,Pisuhänd" 1913. järgmistel aastatel oli tema
usun...). Poliitiliste arutluste keskmes pole enam inimeste omavahelised suhted, vaid esikohal on inimeste suhted Jumalaga. Omavahel kokkupõimunud civitas Dei ja civitas terrena eristamisel pole seega oluline teha vahet riigi- või valitsusvormide vahel, vaid hoopis eristada inimesi: ühed, kes on Jumala poolel, ja teised, kes on Jumalast eemaldunud ja oma ihade, aga ka deemonlike jõudude meelevallas. Civitas terrena on sisemiselt alati konfliktis ja selles valitseb tegelikult permanentne sõjaolukord. Seetõttu on "maine rahu" (pax terrena), mida, tõsi küll, kasutavad ka Jumala riiki kuuluvad inimesed, siiski vaid illusioon, sest rahu pole mõeldav ilma õigluseta, tõelist õiglust pole aga mõtet maisest riigist otsida, nagu seda näitab ajalugu. Kuid ka civitas Dei pole kogukond, mille kohta võiks väita, et seda iseloomustab püsiv rahuseisund, sest mõlemad civitas'ed on sedavõrd teineteisega seotud, et
väljasõitudel maale. Aadlipreilid uhkeldavad oma uusimate tualettidega; aadlinoorukid püüavad avaldada muljet omavahelise võidujoomise või hasartmängudega; taamal arutavad nende vanemad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid tütardel soodsalt tanu alla saada. Salongides valitseb prantsuse keel ja meel, mida peetakse sikiks nagu kõike, mis jõuab siia otse Pariisist. Aga mood muutub peagi... Pool Euroopat on konfliktis Napoleon Bonaparte'iga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu ka tsaaririigile. Venemaa kuulub Euroopa Napoleoni- vastasse allianssi, mis on üritanud ,,väikest korsiklast" tagajärjetult taltsutada. Nüüd asub otsustavasse kaitselahingusse Venemaa ja paljud siinsed aadlikud tõmbavad selga oma uhked univormid. Sõtta läheb ka vürst Andrei Bolkonski, kena noor mees, kes on iga peo keskpunktiks. Tema
uus Türgi riik. 1923. aastal tunnustati Türgi Vabariigi suveräänsust ning riik kuulutati välja 29. oktoobril 1923. aastal- pealinnaks nimetati Ankara. Esimeseks presidendiks sai Kemal Pasha, kes tegi kohe palju radikaalseid reforme proovides samas säilitada jäänuseid Ottomani Impeeriumist. Vastavalt Türgi nimede seadusele, nimetas riigi parlament Kemal Pasha aunimeks "Atatürk" (tõlkes türklaste isa). Türgi liitus II maailmasõjaga, olles liitlasvägede poolel. Peale osalemist Korea konfliktis koos ÜRO jõududega liitus Türgi 1952. aastal NATO-ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse. 1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks. 2 Kalender Ramadaan: püha kuu
kaaluda kõik.” Stalini oli algatanud industrialiseerimise,mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, et see suudaks hoida käigus tohutut, kogu Euroopat vallutama võimelist armeed. Kogu riigi majandus töötas sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks ja sellele aitasid aktiivselt kaasa lääne rahandusmagnaadid. Nad teadsid, et sõda on äärmiselt kulukas lõbu ning enamik riike, kes leiab end kellegagi kestvas konfliktis olevat, vajab rahalist tuge maailma pangandussüsteemilt. Nad on sunnitud laenama nii sõjaajal (relvatööstuse käigushoidmiseks), kui ka selle lõppedes (hävitatu taastamiseks). Laenude eest tuleb aga maksta kõrget intressi. Nii hõivatakse sõltumatute riikide majandusi… Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustiks 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juuniks 1941 5,5 miljonit + NKVD väed! Sõja alguseks oli Stalini käsutuses maailma võimsaim ja paremini
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist
Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 40.Selgitage rivi- ja staabiorganisatsiooni vahelisi konflikte. Sõnastage näide. 41.Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 42.Mida nimetatakse stressiks? Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn
Vertikaalne konflikt tekib organisatsioonisisese hierarhia eri astmetel olevate liikmete vahel. Kõige tüüpilisemaks on alluva ja juhi vastuolud. 31. Horisontaalne konflikt kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Nt: töötajad ei leia kompromissi kuidas tööd koos teha. 32. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused: Vältimine püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
