lihtsalt nii väike. kapitaliseeritus. Eesti riikliku transpordipoliitika eesmärgid : · Eesti elanikel, kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimaldada liiklemiseks avalikke teid ning saada kõigis Eesti piirkondades transporditeenust, mis oma mahult, liigilt ja kvaliteedilt vastab ühiskonna nõudlusele, on ohutu ja keskkonnasõbralik ning nõuab ühiskonnalt võimalikult vähe kulutusi. · Rahvusliku koguprodukti suurendamine majanduse kui terviku konkurentsivõime tõstmise kaudu pakkudes kiirema, odavama ja ohutuma transpordiühenduse riigi eri piirkondade vahel ning transpordisektori ja teiste rahvuslike majandus- ja muude valdkondade integreerituse tõusu. · Rahvusliku koguprodukti suurendamine transporditeenuste ekspordi kaudu, sh üle- euroopaliste struktuuridega integreeritud rahvusliku transpordisektori rahvusvahelise
investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja
investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu vahel, eelarvepoliitika – maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja
a. IT lahenduste kasvu elektroonikatööstuses b. SKP suurenemist tänu töötuse vähenemisele c. inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost d. tööpuuduse ja tööhõive omavahelist seost Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas: a. esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal b. USA president J.F.Kennedy administratsioon c. USA president G.W. Bushi administratsioon d. Egiptuse vaarao, keda ei suuda enam keegi meenutada Sisemajandusliku koguprodukti arvutamine Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? a. prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a
1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1
Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit. Rahaühik on Lõuna-Korea won (KRW) (). 1 USA dollar on 1251,09 woni. Riikide tabelis on Lõuna-Korea hetkel ligi triljoni USD-suuruse SKP-ga 15. kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu. 5 Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv viimase 30 aasta jooksul on olnud kiire ja stabiilne: keskmiselt 8,5% aastas. SKP mahu järgi asuks Lõuna-Korea OECD maade seas 9. kohal, majanduskasvult aga kindlalt esikohal. Lõuna-Korea SKT (ostujõu pariteedi alusel aastal 2008): $ 1.358 triljonit voni. SKT kasv läbi aastate: 2004, 4,6% 2005 4,0% 2006 5,2% 2007 5,1% 2008 2,2%. Kiire majanduskasv on saanud võimalikuks peamiselt tänu nii füüsilisse kui inimkapitali
Nõo Reaalgümnaasium Liina Sõrmus 12.c INDIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja Ege Lepa Nõo 2016 Sissejuhatus Riik, mis India on peale Teist maailmasõda teinud kiire arengu. India on olnud sõjajalal mitme riigiga, õnneks pole sõjad olnud väga verised. Käesolevas referaadis on kaetud India Rahvavabariigi ajalugu alates selle iseseisvaks saamisest 1947. aastal. Töö kirjutamiseks kulus umbes üks päev. See oli ka nii kavandatud. Peamine allikas töö koostamisel oli raamat „Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda“. India pärast Teist maailmasõda 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Nii India kui Pakistani iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14. või 15. augustile 1947. aastal. Vahepe...
antud. Peaaegu kõik seadused avaldatakse Kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Alates aastast 1949 NATO-sse kuuluv Norra on hoidnud alal tugeva iseteadlikkuse. Euroopa Liitu astomist puudutavad referendumid tõid kumbki eitava tulemuse. Rahvusvahelise heaolu ja rahuküsimuste vallas mängib Norra siiski keskset rolli. Rahvusliku koguprodukti suhtes on Norra maailma suurim annetaja. Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli rahupreemia. Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel. Rahvuslik hoiak ei takista ometi põgenike ja immigrantide vastuvõtmist. Ühest küljest peetakse norralasi vabameelseks, sallivaks rahvaks ent teisalt peavad
a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali vale b. vähendab töönädalat 38le tunnile c. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele d. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub a. mitte ühegagi nimetatust b. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: a. E >1 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E < 0 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: a. tulu võrdub hinnaga b. kogutulu võrdub kogukuluga c. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga d. piirtulu võrdub piirkuluga e. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : a
Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsemalt on majanduskasv pikaajaline protsess, mille käigus suureneb majanduse võime toota erinevaid kaupu ja teenuseid (ehk potentsiaalne tootmismaht). Tegemist on tootmisvõimaluste piiri laienemisega. 2.Majanduskasvu mõõtmine, ostuvõime pariteet Majanduskasvu mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini sisemajanduse koguprodukti (SKP) näitajat, mis iseloomustab riigi territooriumil loodud lõpptoodangu väärtust. g =(Y t-Y (t -1) /Y (t -1 ))100 Alternatiinve näitaja on RKP (rahvamajanduse koguprodukt), mis näitab riigi residentide poolt loodud toodangu väärtust nii antud riigis kui välismaal. Ostuvõime pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate vauutade ostujõu. See tähendab, kui konverteeritud erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on
kapitali omanikele. Töötajatele makstav summa on MPL×L, mis on võrdne (1 )×Y. Seega (1 )·on töö(jõu) osa kogutoodangus. Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne ×Y. Seega on kapitali osa toodangus . Töö(jõu) tulude ja kapitali tulude suhe on konstantne ja sõltub ainult kordajast , mitte aga kapitali või töö(jõu) hulgast (kogusest) 2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on · KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel
Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest
· Ökoloogilised probleemid (vihmametsade hävimine, viljaka maa söötijäämine, kaasaegse tehnoloogiaga kaasnevad suured energiakulud) 3. Kuidas saab majandusarengut mõõta? Tooge välja peamised majandusarengu indikaatorid. Saab mõõta indikaatorite alusel: majanduslikud, sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid, poliitilised indikaatorid. 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? RKP - mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. Kirjeldab majanduse väjundit, mis on toodetud selle riigi kodanike poolt. SKP mõõdab mingi ajavahemiku (1a) riigi majandusliku tegevuse tulemusi (toodetud lõpphüviste turuväärtust), kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides. SKP puudused ei näita varimajanduse osatähtsust inimeste heaolus (varimajanduse
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) .
a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000) Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %
Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu ( v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000) MAJANDUSE STRUKTUUR Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %
Kui hüvis tekitab välistulu,võiks tema tootmist subsideerida Sissetulekute jaotuse mõõtmiseks kasutatakse Lorenzi kõverat Lorenzi kõver a) kajastab graafiliselt riigisvalitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust Avaliku kauba tarbimisest b) võivad kasu saada kõik indiviidid,k.a kauba ostja Riiklik julgeolek on avalik kaup,kuna c) selle tarbimisest saadav kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral 9. Rahvusliku koguprodukti mõõtmine Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid · Vale,tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektorikulutuste all Kapitali kogus suurenebtäpselt niipalju,kui suurenevad koguinvesteeringud · Vale,kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad neto-erainvesteeringud Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud,siis see tähendab,et nominaalne SKP on suurenenud
rahvusvahelistes hindades) ostujõu pariteedi järgi. Perioodi majanduskasv oli suhteliselt ühtlane. Mõningane tagasiminek majanduses oli 90ndate alguses. Kuigi kasv küll nii infotehnoloogiabuumi tagasilöökidest käesoleva aastatuhande alguses kui ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt vähenes, suudeti suhteliselt hästi püsida positiivses tsoonis – pole esinenud majanduslangust. Alates 1995 aastast on sisemajanduse koguprodukti ( edaspidi SKP) tõus olnud samas tempos kasvav; Austraalia läbi aastate SKP kasv on 3,3 protsenti ning Uus-Meremaal 2,9 protsenti. Erinevatel põhjustel üsnagi ebastabiilse ja hüpleva kuid prognoosi järgi stabiliseeruva Eesti SKP keskmine näitaja on parem kui Austraalial või Uus- Meremaal, tänase seisuga 4,6 protsenti. Täielik SKP 1,600,000 1,400,000 1,200,000 1,000,000 800,000 600,000 400,000 200,000 0
Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas. Positsioonide lõikes teenivad madalaimat palka küsitleja, lasteaiaõpetaja abi ja õpetaja abi. Mida näitavad järgmised näitajad: inflatsioon, SKP Inflatsioon – kaupade või teenuste hinnataseme tõusu SKP - sisemajanduse koguprodukti 7. Millega tegelevad järgmised organisatsioonid: ÜRO, NATO, Euroopa Liit. Tunne Euroopa kaarti! ÜRO – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO – tagada oma liikmesriikide julgeolek ning kollektiivkaitse Euroopa Liit – kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja
Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne). * Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3
tegevus kui puhkus inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust jne. 7. Millest koosneb organisatsioon makrokeskkond? Makrokeskkond koosneb: · Rahvusvahelistest teguritest ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. · Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond?
RAHVASTIK 1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled. Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude poo...
tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest
riiki siseneda välisettevõtetel ning loodi rannikualadele vabakaubandustsoone (e erimajandustsoonid). Majandusreformide tulemusena ja tänu läänemaailmaga võrreldes odavale ning ulatuslikule tööjõule (tänapäeval ligi 800 miljonit inimest) on Hiina majandus kasvanud alates 1980.aastast keskmiselt 10% aastas ning see on jätkunud kuni 21.saj alguseni. HIINA 2010 möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel. Maailmapanga hinnangutel võib Hiina majandus mööduda USA omast juba 2030.aastaks. Hiinlaste elatustase on 21.saj alguseks tunduvalt kasvanud ning pidevate näljahädadega kimpus olnud riigist on Hiina alates 1990.aastate teisest poolest muutunud juba toiduaineid eksportivaks riigiks. Kaubandusbilanss USA ja Euroopa Liidu riikidega on positiivne ning Hiina
3 Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: Vali üks: a. E < 0 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E >1 Küsimus 50 3 Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub Vali üks: a. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega b. mitte ühegagi nimetatust c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Küsimus 51 3 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. nõudluse kõvera nihke b. hinna muutust c. nõutava koguse muutust d. pakkumiskõvera nihke e. pakkumisfaktori muutuse Küsimus 52 3 Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Vali üks: a. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b
Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning
Rahvamajandus jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. 12. Mille sätestab nõudlusseadus? Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind. 13. Mitu konkurentsivormi on? Konkurentsivormi on 4. Monopol Oligopol Täielik konkurents Monopolistlik konkurents 14. Selgita sisemajanduse koguprodukti mõistet. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT - SKP SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Sisemajanduse kogurodukti moodustab ainult mingi riigi territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 15. Kes on tööandja? Tööandja on isik, kes võib töötajalt töölepingu alusel nõuda töö tegemist. Tööandjaks saab olla füüsiline või juriidiline isik.
Tootmise meetodil e lisandväärtuse meetod - toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimise e kulude meetodil- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind SKP= c+i+g+(x-m) c- erasektori tarbimiskulutused g avaliku sektori tarbimiskulutused i investeeringud x eksport m import x-m = netoeksport 15.SKP deflaator. Mis see on? Milline valem? Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator. Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama
) · Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (3,4%), tööstus (26,8%), teenindus (69,8%) · Keskmine eluiga on mehel 36,6 aastat ja naisel 38,1 aastat. · Imiku suremus 4,75/1000 sünni kohta · Sündimus 12,47/1000 elaniku kohta · Suremus 6,74/1000 elaniku kohta 3 Majandus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital.
Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga mägine, kuid enamik riigi pinnast on siiski põllumajanduslikult kasutatav. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduses neljandal kohal ja teisel kohal teenuste ja põllumajandustoodete eksportijana. Ekspordist tuleb hiiglaslik tulu ning ka riigi eelarves on põllumajandusele märkmisväärne summa pühendatud. Kaubandusbilanss positiivne, eksporditi mitme miljoni euro võrra rohkem kui imporditi. Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks. Tööhõive põllumajanduses on ainult 4
Energia kasutamise mõjusus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla 1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel veel oluliselt maha EL keskmisest tasemest, samuti võrreldava kliimaga naaberriikidest. Ennekõike on see tingitud meie SKP madalast tasemest. Eesti energiaressurssides ja primaarenergia bilansis on kodumaiste energiaallikate
Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga mägine, kuid enamik riigi pinnast on siiski põllumajanduslikult kasutatav. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduses neljandal kohal ja teisel kohal teenuste ja põllumajandustoodete eksportijana. Ekspordist tuleb hiiglaslik tulu ning ka riigi eelarves on põllumajandusele märkmisväärne summa pühendatud. Kaubandusbilanss positiivne, eksporditi mitme miljoni euro võrra rohkem kui imporditi. Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks. Tööhõive põllumajanduses on ainult 4
Joonis 8 Abielude registreerimisi kokku perekondadest %-des (Eurostat) Eurostati andmetel 2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv. On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumise üldkordaja. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632. Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013. aastal vastavalt 31,3 ja 28,8 aastat ja see on tõusvas trendis nii meeste kui ka naiste puhul. Esmaabiellumise iga on meestel ootuspäraselt kõrgem ning meeste ja naiste esmaabiellumise vanusevahe ei ole aastatel 2012–2015 statistiliselt oluliselt muutunud, püsides vahemikus 2,5–3 aastat.
transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal
J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: 1930ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile. Makroökonoomika eesmärk on majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: töötus Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: jooksvaid turuhindu. Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid)
varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli siseste muutujatena. 10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust maha amortisatsioon. VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul
Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud tö...
oma hind tuleb. Tööstused asuvadki peamiselt loogilistes kohtades, et võimalikult vähe kuluks igasuguse transpordi peale ja oleks soodne koht väärtuse poolest, kuhu tööstus rajada. Kindlasti üks suurimad eksportimisele kuuluvaid toodanguid olekski kõik terasest toodetu, sest neil leidub rauda kõige rohkem, ja tänu odavale tööjõule valmistatakse nõutav toodang kodumaal, kust siis edasi toodang eksporditakse. Samuti elektroonika valdkonnas on mitmeid suuri tööstusi, mille aasta koguprodukti väärtused ulatuvad üle 200 miljardi ruupia. 60% Sellest eksporditakse. Imporditakse võimalikult vähe, ainult seda mida oma riigis ei toodeta või vähe toodetakse, näiteks sõiduautosid. Viimaste aastatega on masinatööstus toppama jäänud, kuid aastast 1995-2005'ni toimus suur areng erinevatel masinatööstustel, näiteks diislimootori tööstusel, kaevandamismasina tööstustel. Kõike seda võimaldas suur nõudlus, mis kasvas tänu soodsale hinnale.
omanikule. Nõnda saab kauba väärtuse suuruseks C+V+M. (Kumm, 1998, 42) Marx luges A. Smithi suureks veaks nn Smithi dogmat – kauba väärtuse ja hinna võrdsustamist tuludega V+M, kuna hind kätkeb endas ka kulu C. Ettevõtte puhul see tõepoolest nõnda ongi. Kuid see, mis firma jaoks on kulu, on toorme, kütuse ja masinate tarnijatele tulu. Selle tõttu mõõdetaksegi nüüdisajal riigi majanduse koguprodukti nii kulude kui ka tulude alusel nagu tuleneb A. Smithi teooriast. (ibid) Marxi järgi lisaprodukt ehk lisaväärtus M võõrandatakse selle loonud tööliselt. Nõnda tekivad ekspluataatorlike klasside tulud kasumi, rendi ja intressi näol. Rikastumise iha ja konkurents sunnivad kapitalisti üha rohkem suurendama M : V vahekorda, s.t töölise ekspluateerimise astet ehk normi, intensiivistades selleks tööd ja pikendades tööpäeva.
Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Kuiv teraviljakasvatus-kus pool maad peab jääma kesasse, igal aastal pakub veidi rohkem kui toimetulekutoetuse. Umbes 40% tööjõust on hõivatud põllumajanduses, mis andis 13%-lt SKPst 2001
a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000) 3.4.Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata
muude kulutuste, s.h. ka majanduse arendamiseks mõeldud kulutuste, arvelt. On selge, et riigieelarve kulude selline kärpimine on sotsiaalselt valulik ja saab olla õigustatud vaid siis, kui seda kompenseerivad võidud teistes valdkondades. Ettevõtte tulumaksu sisulise kaotamiseeesmärgiks oli saada "võit" investeeringute olulise 17 suurendamise arvel, mis pidi kiiresti kaasa tooma koguprodukti kasvu ja tööpuuduse vähenemise. (Kallas, 1999: lk. 836). Ettevõtte tulumaksu sisulise kaotamise üheks oluliseks tulemuseks pidi olema SKP ümberjaotamise vähenemine. Siin lähtuti a priori seisukohast mida väiksem on SKP ümberjaotamine ühiskonnas, seda parem. Seda seisukohta ei saa aktsepteerida ei sotsiaalsest (see tähendaks mainimisväärse osa inimeste eksistentsi füüsilist lõppu) kui ka
43. D i i e. surutist ti t iseloomustavad: i l t d 44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu: a) tõusufaas; b) tipp e. haripunkt; c) langusfaas e. retsessioon, d) madalseis e. e alang c) stagnatsioon. stagnatsioon Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon Phillipsi kõvera kaudu SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu kui Q < Q* Ù U > U*, siis p kui Q > Q* Ù U < U*, siis p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?
Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust () suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda ------------------ 348 firmat on Hiinas rahvusvaheliselt liikuvatest. www.made-in-china.com Hiina majandus kasvas ekspordi ja investeeringute mõjul esimeses kvartalis 9,5 protsenti, mis on rohkem kui oodati. Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) maht ulatus 3,14 triljoni jüaanini ehk 4,55 triljoni kroonini. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid 23 protsenti ulatudes 1,1 triljoni jüaanini. Maakonniti mastel aastatel on Mandzuuria majanduses olnud stagnatsioon. Seetõttu on keskvalitsus algatanud kampaania "Taaselusta Kirre". Põhiline vahend majanduse ergutamiseks on erastamine, mida kasutatakse Hiina majandusreformides mujalgi. Üldnäitajad: Heilongjiangi sisemajanduse kogutoodang oli 2003
Nt. EL laienemine, keskkonna kaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti infotehnoloogia areng. Ärielu mõjutavad trendid on nt. üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb nt eri detaili valmistamine ise riigis · majanduslikud arengueeldused seotud krediidi saamise võimaluste. Minimaalse ja keskmise töötasu suruse, inflatsiooni ja rahvusliku koguprodukti muutumisega. · Sotsiaal-kultuurilised arengueeldused võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised · Poliitilised ja õiguslikud arengueeldused seonduvad seadusloomega (mida õigusaktid lubavad, mida keelavad ). valitsus poolt tehtavail soodustused ja subsiidiumid
Kas nimetatud väide on õige või väär? Vali üks vastus. a. Õige, sest raha liigub Eestist välja Väär b. Õige, sest mitteresidentide poolt toodetud tooteid ja osutatud teenuseid ei arvestata SKP koosseisu Väär c. Väär, sest SKP arvestus toimub territooriumil toodetud toodete ja osutatud teenuste hulga alusel Õige d. Väär , sest osa võõrtöölisi loovad pered Eestisse ja hakkab ka raha jääma Eestisse Väär SKP •Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. •SKP selgitab palju kaupu ja teenuseid Eestis antud ajaperioodil toodeti. 6. b Question 6 Isikliku tarbimise kulutuste ja isiklike säästude summa: Vali üks vastus. a. Võib olla suurem või väiksem kasutatavast tulust Väär b. Võrdub isikliku kasutatava tuluga Õige c. Võrdub rahvatuluga Väär d
Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC) TC = FC + VC Tabel 7.1, õp. lk. 149 Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu (marginal cost, MC) MC = (TC)/ (TP) Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP
ligikaudu teise poole logistilistest kuludest. Arvestatav kulude põhjustaja, mis sageli jääb arvutustes arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. Kaotatud müügi all mõeldakse sellist tegemata jäänud müüki, mil ei suudetud tarnida kliendile õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad arvestatava osa logistilistest kogukuludest. Arvestades logistiliste kulude määra sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, moodustavad need sellest keskmiselt 14 15%. Sisemajanduse koguprodukti all mõeldakse riigis teatud perioodil toodetud kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumust tarbijahindades (km = 0). Logistiliste kulude määra muutumise arengutrendid European Logistics Association (ELA) viib iga kolme aasta järel Euroopas läbi logistikauuringu. Uuring rajaneb kirjalikel küsitlustel ja intervjuudel, millega selgitatakse muu
Temppeliaukio Kirik on üks turistide poolt enimkülastatud paiku Soomes. Tuntud ka kui ,,kaljukirik", kuna kirik on ehitatud kalju sisse. Kirik on kasutuses ka tänapäeval. · Uspenski Katedral Erakordne Uspenski Katedral asub Katajanokka saarel. Katedral on suurim õigeusukirik Lääne-Euroopas. Kiriku siseinterjöörist õhkub venelikkust, seda väljendavad ka kuldsed sibulkuplid. Majandus Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja
, et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: Tarbimiskulutused (C ) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul(nende rahaline väärtus) Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
