Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem. Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür. Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti. Sõja ajal hukkasid sakslased ligi 2000 Eesti juuti. Viimastel andmetel aastast 2000. elas Eestis 2145 juuti. Eeti Juudi Kogukond asutati 1989. aastal ning seda juhtis Cilja Laud.
konflikt tamiilidest hindudega osutab vastandumisele hinduistliku tsivilisatsiooniga. 2 TUND Grupitöö palverändurid pesevad enda jalu külmas vees ja koguvad raha et reisida himaalaja mägedesse ning on õnnelikud et saavad olla gangese jõe sünnipaigas. sõjast lastuud afkanistaanis on vana mehe uhkus retsiteerida koraani, moslemite püakirja. arvatavasti jälgib suuem osa maailmast mõne maailausundi või pülisrahva usulisi kombeid. suurim usuline kogukond on roomakatoliku kirik usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu usuliste tavade täitmistesse, näiteks mungad ja nunnad teised järgivad usulise kombeid ainult kindlatel aegadel. elavate usundite maailm on väga lai. usud õpetab et materiaalne maailm ei ole ainus tõelisus. mõned hülgavad usu et leida midagi paremat aga teisi innustab usk teha maailma paremaks. mida on islam alati julgustanud? teadusliku uurimustööd mis saj
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
West Churchman (süsteemi teoreetik) organisatsioon, kui sotsiaalne süsteem Norbert Wiener (matemaatik) keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju läbi tagasiside silmuste Süsteem alamsüsteemide kihistunud kogum 1. Üksikisik 2. Meeskond (grupp) 2 3. Organisatsioon 4. Ühendused, alliansid, 1 3 organisatsioonide ühendused 5. Kogukond (community) 6. Ühiskond, rahvus Süsteem: sisend-väljund tagasisideprotsess Sisendid: Väljundid: Juhtimisprotsessid · töö organisatsioonis · kaubad · maa · teenused · kapital tagasiside Keskkond Mõisted: · entroopia · sünergia
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel?
valdava osa rahvastikust talupojad. Euroopa eri piirides oli nende elujärg väga erinev-see sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Nii nagu linnade kängumine oli varakeskaegse kriisi üheks tunnusjooneks, annab nende taastumine märku Euroopa uue õitsengu algusest. Linnnadest kujunes jõud, aga ka ühiskonna, mentaliteedi ja kultuuri arengut. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud: usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Kirik kui organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavsti võim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas
Rudolf Steiner Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner'i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse. 2.1 Lühike eluloo kirjeldus Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitl...
Selleks tuleb ühiskonda ja kaasinimesi teenida ja gurude armu taotleda. Jumal on ülim õpetaja. Sugu ja kast ei ole oluline. Oma ego tuleb alla suruda, suruda alla himu, viha, uhkus, ahnus ja materialism. Alates Nanakist kuni 18. sajandini on olnud 12 gurut. Kaks 17.sajandi guru ´t hukkusid märtritena, sundides ettevaatusele islami suhtes. Keskne tempel (Kuldtempel) asub Amritsaris. Üldse ruum, kus asub pühakiri, on gurdvara (tempel, pühakoda). Kogudus, kogukond – khalsa. Initsiatsioon 14-16-aastaselt. Kõik sikhi mehed kannavad nn. 5 k-d: Keša – lõikamata juuksed Kangha – kamm juustes Kara – raudkäevõru (Jumala ühtsus ja tõde) Kirpan – väike mõõk või pistoda (võitlus rõhumise vastu) Kattšha– põlvpüksid (valmidus ratsutada lahingusse). Kultuselu tunnused kujunesid 18. -19.sajandil: Püha pesemine, kevadpüha pidamine, suitsetamise keeld, rituaalselt tapetud looma liha söömine, pikkade juuste ja habeme kandmine,
Keelkonnad on Indoeuroopa, põhjagermaani, idaskandinaavia. 2) Norra keelt kõnelevad naaber riigid. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. 3) Norra keelt kõneletakse: Norras, Rootsi, Isalndil ja Taanis. 4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra tähestikus on ainult kolm tähte mida pole meie tähestikus (Æ Ø Å) ja tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Alates 1951
mõistlikumasse paika poleks paigutada? Näiteks sinna, kuhu "Jõulutunneliga" raha korjatakse? Või selle küla eelarvesse, kuhu laulvad näitlejad igal aastal raha korjavad? Kui aga eestlasel erakondade ning erakonnaliikmete ahnusest lõplikult kõrini saab, läheb ja valib ta Brüsselisse Indrek Tarandi. Kohe peale seda, kui on teinud internetipanga kaudu väikese annetuse paljulapselisele perele, kes tulekahju tõttu on lageda taeva alla jäänud. Kogukond oma liikmeid hätta ei jäta, käigu need seal Toompeal või kolm korda päevas taksoga valijatega kohtumas. Üldiselt eelistab eestlane paikne ja vaikne olla. "Ela ise ja lase teistel elada" põhimõte kehtib täpselt niikaua, kui keegi kallale üritab tulla. Siis tuleb eestlasele riik meelde ja tulemuseks on Vabadussõda. Selle koha pealt on eestlane üsnagi soomlase sarnane ning vastastikku on ikka üksteisele appi tuldud, eriti kui oht ida poolt on ähvardanud. Soomlastel
Ramadaanikuul ei söö ega joo moslemid terve kuu jooksul kordagi päevavalges, ka loobuvad nad seksuaalsuhetest. Ramadaan lõpeb paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ning vahetatakse kingitusi. Neljas tugisammas on heategevus, mida mõned praktiseerivad ka ramadaani lõpu pidustustel. Viiendaks tugisambaks on palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik moslemid peavad sooritama vähemalt korra elus. Pärast Muhammadi surma kehtestas moslemite kogukond valitsuse ja seadused, juhindudes Koraanist ning sunnast, saadiku sõnalistest ja käitumuslikest ilmutuse tõlgendustest. Seadused koostasid teoloogid. Sufid on moslemid, kes otsivad vahetut ja isiklikku Jumala tunnetamist. Mõned neist läksid nii kaugele, et neid süüdistati arvamises, et hing ja Jumal on üks. Seetõttu on arvatud, et sufismi ja islami seadust järgiva elukorralduse vahel on vastuolu. Tegelikult vastuolu puudub,
diktatuurirežiimide rahastamine. Kohalikud ettevõtted ei suuda harg- maiste hiidudega konkureerida.Arengumaades on tooteid turustatud ja müüdud agressiivsel moel, mis Lääne riikides oleks lubamatu. Poliitika mõjutamine. 3. Mis on ettevõtete ühiskondlik vastutus? CD lk 152 Üldjoontes tähendab vastutus seda, et ettevõte arvestab oma tegevuses erinevate sidusrühmade (töötajad, omanikud, kliendid, tarnijad, kohalik kogukond, valitsus) vajaduste ja ootuste ning looduskeskkonnaga. Vastutus võib tähendada tegevuse negatiivse mõju vältimist või vähendamist ja töötajatest hoolimist, aga ka aktiivset tegevust erinevate sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamisel. 4. Õiglane kaubandus (ingl fair trade , kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) - mis see on? Mis oli selle loomise eesmärgiks? Missuguseid nõudeid esitatakse selle kauba tootmisel? Missuguseid õiglase kaubanduse kaupu Eestis müüakse
seati sisse ka Saaremaal. Eestimaal taastati kogukonnakohtud alles 1866. Kohtud likvideeriti 1889. kohtureformiga. Ühtseks kogukonnaks sidus ka vastutus magasivilja varumisel ning vaeste hoolekanne. · Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädas laenu võtta. Talupoegadel tuli ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus mõlemad olid talupoegade ühisomandid, mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus. · Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Need saateti külakorda- talust talusse. Hiljem hakati ehitama vaestemaju. Palju sõltus veel mõisnikust: ta oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b
Arengukava kohaselt on Kernu valla peamiseks eesmärgiks koostöö tugevdamine era-, kolmanda ja avaliku sektori vahel. Turismiasjaliste arvates on oluline ühisturundus, mis tähendab, et turismipaketi koostamisse hõlmatakse mitu teenuspakkujat. Sihtkoha turismimajanduse asjalisteks on Kernu vallavalitsus, turismiettevõtjad, kohalik kogukond, rahastajad ja investorid. Turismiettevõtjate eesmärgiks on pakkuda erinevaid teenuseid ja tooteid sihtkohta külastavatele inimestele. Kohalik kogukond korraldab üheskoos üritusi ja projekte, mis meelitavad piirkonda nii välis-kui siseturiste. Näiteks viivad Kernu valla turismiasjalised üheskoos Ruila Põhikooliga läbi Unustatud Mõisate projekti. Oluline on koostöö Lääne-ja Harju Koostöökogu ja piirkonna turismiettevõtjate vahel. Kernu valla ürituste, objektide ning uute arendusprojektide rahastajad on Kernu Vallavalitsus, Pria 900, EAS, erainvestorid, MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise
a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud
teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Hitler elas oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass
puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel
truudus ning sellega kaasnev iseloomulik elulaad. Rüütlikultuuris oli olulisel kohal ka meelelahutus. Meelelahutuse alla kuulus näiteks 10.-13. sajandil väljakujunenud turniir ning lisaks veel silmapaistvad kirjanduslikud allikad, nt. kangelaslaulud, rüütliromaanid. Need mängisid väga suurt rolli rüütellike vooruste väljakujunemisel. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ning valitsemises. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12
tänuvõlgu. Lähedaseim on liit abikaasade vahel ja lastega, kuid suurim tänuvõlg on inimesel oma vanemata ja riigi ees. Vanemad on andnud inimesele elu ja riik võimaldab elu isamaal, mis seob üheks nii suhted laste, vanemate, sugulaste kui sõpradega olles kõigile ühine. Järjestades tänuvõla alusel on esikohal nagu toodud isamaa ja vanemad, nende heateod kohustava enim, edasi lapsed ja perekond ning seejärel sugulased, kellega hästi läbi saadakse ning siis kogukond. Nõustudes Cicero arutluse loogikaga on tänasel päeval valdavalt säilinud vanematega seotud kohustuste olulisus. Kohustusi riigi ees ei julgeks tänasel päeval kohustustega vanemate ees võrdsele tasemele või isegi olulisemaks tõsta. Riik ja kodumaa on igale kodanikule oluline ja on kindlasti neid, kellele kõige olulisem, kuid vabas heaolu ühiskonnas kaldutakse riiki sageli iseenesestmõistetavana võtma. Cicero poolt mainimata või mainitud läbi selle, et isekus ei ole
Vana-Kreeka Tegi:Cheremisinov Andrey Õpetaja:Alina Deretsinskaja Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väär...
Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab väärtus? Mis on norm ja sanktsioon? Mille poolest erinevad formaalsed normid mitteformaalsetest? Mis on sotsiaalne staatus ja roll? Mis tähendab sotsiaalne grupp? Mida tähendab institutsioon? Mida tähendab organisatsioon? Mida tähendab kogukond? Millised neli komponenti iseloomustavad antiikaja eelsotsioloogiat.*sotsialiseerumine, polis, klass, ideaalne riik? Kuidas näeb välja Platoni kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus? Miks Platon ei pooldanud demokraatiat? Milles seisnevad Aristotelese sotsioloogilised ideed? Millised on Renesanssi sotsioloogia peamised iseärasused.*
Et sünniks seaduslikud lapsed, Poliitiliste sidemete sõlmimiseks. Ta oli kodune ja pidi lapsi kasvatama. Mõisted: Alfabeet- tähestik Akropol- oli Vana-Kreeka linnriigi keskele ehitatud kindlus Agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades Aristokraat- parimate võime pooldaja, enamasti tähendab ka suursugust inimest Kreeka linnriigid (õ lk 102-109) 1.Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? Polis oli väike kogukond 2.Võrdle Ateena ja Sparta ühiskonda ATEENA ( eesotsas:10strateegi) (riigivõimuorgan:rahvas, rahakoosolek)(võim: 500 liikmeline nõukogu) SPARTA (eesotsas:kaks kuningat)(riigivõimuorgan: )(võim:geruusia) 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? 1) valiti rahvakoosolekul hääletusega. 2)määrati liisu teel 4.Millised elanike kihid olid Spartas? a)spartiaadid(kohalikud vabad elanikud)
Tallinna puhul oli tegemist kantonistide koondumiskoha ning Eesti rikkaima juudi kogukonnaga. Hiljem asusid siin ka kõik Eesti juutkonna seisukohalt olulised institutsioonid (Kultuurinõukogu, Kultuurvalitsus, Eesti Juudi Usuasjade Valitsus). Pärast Teist maailmasõda alustas Tallinnas tegevust Eesti NSV ainuke juudi sünagoog. 1997. a elas pealinnas 77% Eesti juutkonnast, siin paiknevad tähtsaimad juudi kultuuri- ja haridusasutused (Eesti Juudi Kogukond, juudi kool jne), samuti juudi kalmistu. Üldlevinud arvamuse järgi on juudid väga osavad ärimehed ja asjaajajad ning suudavad leida raha ja lõigata kasu kõikjalt. Selle arvamuse juured ulatuvad kaugele minevikku. Keskajal oli Euroopas näiteks raha väga vähestel - kuningail, feodaalidel kuid mitte lihtrahval. Rahaasju tuli siiski kellelgi korraldada, ja et juutidel puudus maaharimise õigus, võisid nad tegelda rahavahetamise ja laenuandmisega (nimetatud ka liigkasuvõtmiseks)
rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma
rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma
Tunded tekivad esimesest pilgust, esimesest vastatud naeratusest. Paljudel juhtudel koliti armastatuga mujale linna, et rahus armastust nautida, sest elatud kohas oleks armunuid altkulmu vaadatud ja neist seljataga räägitud. Ka Kitty ja Levin abiellusid suurest armastusest. Sellel ajal jäädi abiellu varanduse ja laste pärast, lahutusi esines harva. Kuid kui Anna ja Vronski suhtest Aleksei teada sai, ei mõelnud Aleksei lahutuse peale, vaid lubas Annal ja Vronskil kohtuda nii, et kogukond sellest teada ei saaks. Kui Vronski hakkas Aleksei majas Annaga kohtuma ja Aleksei Anna rasedusest teada sai, vihastas Aleksandrovits ning otsustas naisest lahutada ning võtta nende abielust sündinu poeg endaga kaasa. 21. sajandil ei suhtuta petmisesse nii leebelt. Kui suhtes üks osapool teist petab, puruneb suhe või abielu 90protsenti. 10-ne protsendi suurune on juhus, et paar kokku jääb, sest antud juhul ei suudeta probleemist üle olla ning osapoolt, kes pettis ei suudeta enam usaldada
mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu 20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt mitmesuste kohustuste kollektiivses kandmises 21. magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta 22. külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25
* moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida jälgivad nii valitsetavad kui valitsejad Eesti Vabariik * riik hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Eesti Vabariik * õigusakt juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm konstitutsioon * määrus/otsus täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord
Lääne-Euroopast tuli suurmood - varrukateta liistik. XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood. Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880
veel korduvalt, et elaks pigem ,,vaba jumala loomana" metsas huntide keskel kui sealses pingelises ja valelikus õhkkonnas. Mina arvan, et tegelikult Tiina ei olnud libahunt. Esiteks ei usu ma selliste ebamaiste olendite olemasolusse arvan, et neid ei saanud olemas olla ka 19. sajandi alguses- ning teiseks arvan ma, et kõik need kahtlustäratavad juhtumid olid lihtsalt juhuslikud kokkusattumused. Tiina oli lihtsalt teistsugune ja seetõttu arvas kogukond õigeks olevat talle midagi juurde mõelda, teades, et tüdruk ei hakka selliste mõttetuste ümberlükkamiseks vaeva nägema. Nii jäigi ekslikult mulje, et neiu on soend ja murrab salaja ümbruskonnas loomi. Tiina oli oma elu algusaastad vabana kasvanud (st. mitte orjarahva hulgas) ja võis tõepoolest metsloomadega, sealhulgas ka huntidega hästi läbi saada ja mõnda aega nendega metsas kõrvu elada, aga ise ta hunt küll olla ei oleks saanud. Ta käitus ju inimeste hulgas üsnagi
Inimesed kommuunis on uskumatut terved ja energilised. Meie inimesele võib see osutuda vastuvõetamatuks, kuid selle eluviisi mõistmiseks ongi vaja oma mõttemaailma natuke ümber kujundada. On ehk harjumatu, et kuigi sa ei teeni oma igapäevase tööga praktiliselt mingisugust tulu, on sinu jaoks kaubad, mida võrgustik toodab, tasuta. Kuigi sul pole pangas kontot, makstakse kinni sinu haiguste ravi ja su laste koolitus kus iganes koolis, kui kogukond selles õppimist kasulikuks peab. Kuigi sul pole pensionifondis raha, võimaldatakse sulle senise kvaliteediga elu su päevade lõpuni. Kui sa tahad reisida, oled alati oodatud peatuma mõnes Asoke harukommuunis. Kuigi nende kontodele ei laeku igakuiselt suuri summasid, on neil olemas kõik eluks vajalik, samas puudub neil mure homse päeva ja tagasimaksmist vajava pangalaenu pärast ning nad sisustavad oma päevi igavust tundmata kõige muuga peale arvutimängude ja rämpstoidu.
Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia, milano, umbes 100 000 elanikuga. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult suurem. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Keskaja alguses oli kristlus pigem linnareligioon, alles aasta 1000 paiku olid enamik Euroopast kristlased. Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui. organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks
· Rajasid tammi ja kanaleid, et vesi pääseks kuivematele aladele. · Seal, kus vett liiga palju, juhiti vesi kanalitega eemale. Maad kobestati kõplaga peagi ader ; metallist tööriistad, relvad, merel ,jõgedel purjepaadid; ratas ja vanker. Mesopotaamia lõunaosas elas sumeri rahvas, kes rajas ka Mesopotaamias esimesed linnad ja riigid. Riik Suur ja hästi organiseeritud kogukond millel on oma maa ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Kuna põllud andsid head saaki, siis kasvas elanike arv. Uruk esimene suur linn. Linna elanike ühist tegevust juhtisid ülikud. Linnadest kujunesid riigid. Igast suuremast Sumeri linnast sai omaette riigi keskus. Selliste linnriikide kooseisu kuulus linn ise ja seda ümbritsev maa ala koos põldude, küladega.
Ilmselt võib seda pidada suuresti selle süüks, et juba varajases nooruses tajus ta enda kohustust riigi ees. Valitsejana oli ta aga väga otsusekindel, vahel kirjeldatakse teda ka absoluutse monarhina, kuid rahva ees autoriteeti tal oli. Kuna tema valitsusala koosnes paljudest erinevatest rahvastest tekkis kuskil pidevalt mingisuguseid probleeme ning Felipe II rändas väga palju oma valdustes. Näiteks Hispaanias oli pidevaks probleemiks mauride kogukond, kes olid Felipe II eelkäijate poolt sunniviisiliselt ristiusku pööratud. Mauride ülestõusu 1569. aastal Granadas lahendas oskuslik kuningas nad oma maalt välja saatmise ja teistesse provintsidesse hajutamisega. Veel oli Felipe II suhteliselt hea ka riigi majandamises. Vaatamata sellele, et Hispaanial oli tollal palju valdusi, oli riik hõreda asustusega, mistõttu makse laekus vähe. Sellest tulenevad raskused ületas Felipe II küll rahvale ebapopulaarselt,
teostamisega. Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus) 380 000 pensionäri on eestis. Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu. Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis. Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegelebki ennekõike kogukonna elu reguleerimisega. Kogukond (küla;linna;üliõpilas) Haldus on alati orienteeritud avalikele huvidele – st, et avalikud huvid ja nende järgimine, ehk meie kõigi huvid, peavad olema haldustegevuse kandvateks põhimõteteks. Haldus on aktiivne ja tulevikkus suunatud tegevus. Halduse sisuks on alati konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks. Eksisteerib ulatuslik kontroll halduse tegevuse üle. (Riiklik järelevalve riigi poolt) Avalik haldus oma ül lahendamisel kulutab rahalisi vahendeid.
Nii et kui järgmine aasta peaks alampalk muutuma muutub ka meie vallas summa alates millest võib tulla küsima toetust. Suurlinnades on see summa tunduvalt väiksem sest arvatavasti on seal inimesi kes vajavad rohkem abi rohkem. Eks ole ka sellepärast parem elada väiksemas kogukonnas kus ka asjade ajamine toimub palju kiiremini kui linades. Suureks plussiks on kõikide tundmine mis lihtsustab asjade ajamist ja pettuseid esineb vähem. Väiksem kogukond hoiab alati rohkem ühte. Valla pakutavad teenused ja toetused: · Lapsehoiuteenust mida osutatakse valla lasteaias ja on ka lapse tugiisiku teenust kuid hetkel meil ei ole tugiisikut vaid alles on 1 isiklik abistaja. · Sotsiaalnõustamist mis on mõeldud kas peredele või üksik isikule kõrvalise abi toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. · Võlanõustamist mida osutatakse kõigile vallas elavatele isikutele kes seda soovivad
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi inimese arusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund
Itaalia suuremates linnades (kolmas tabel). 9 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Keel: Itaalia riigikeel on itaalia keel. Populaarsed on siin ka inglise ja prantsuse keel. Ehkki itaalia keel on normeeritud, kõneleb umbes 60% rahvastikust murret. Religioon: Suurem osa (ca 83%) Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, ülejäänud osa moodustavad protestandid ja juudi kogukond, kasvav moslemitest immigrantide kogukond ja mitteusklikud. Riigikord: Itaalia on kahekojalise parlamendiga demokraatlik vabariik. Riigipea on president, kelle valib seitsmeks aastaks parlamendi ja kohaliku omavalitsuse esindajatest moodustatud valimiskogu. President on Giorgio Napolitano, peaminister on Romano Prodi ja iseseisvuse saavutas Itaalia 17. märts 1861 aastal. Turism: Itaalia Riigi sissetulekuallikatest moodustab suure osa turism. Itaalias käib rohkem kui
Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal (reviiril)) Reviir maa-ala või territoorium, mis toitis ära kogukonna ning mille piires kogukond ümber paiknes. Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades. Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka. Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili. Haudadest on leitut ka hauapanuseid, nt ripatseid, tööriistu. Seega oli nendel ka mingisuguseid religioosseid kujutlusi. Neoliitikum kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks peetakse savinõude valmistamise algust.
ihade, aga ka deemonlike jõudude meelevallas. Civitas terrena on sisemiselt alati konfliktis ja selles valitseb tegelikult permanentne sõjaolukord. Seetõttu on "maine rahu" (pax terrena), mida, tõsi küll, kasutavad ka Jumala riiki kuuluvad inimesed, siiski vaid illusioon, sest rahu pole mõeldav ilma õigluseta, tõelist õiglust pole aga mõtet maisest riigist otsida, nagu seda näitab ajalugu. Kuid ka civitas Dei pole kogukond, mille kohta võiks väita, et seda iseloomustab püsiv rahuseisund, sest mõlemad civitas'ed on sedavõrd teineteisega seotud, et toimub pidev võitlemine (bellare) vagade ja mittevagade inimeste vahel. Selles sõjas pole aga riigil ja riiklikul võimul inimeste jaoks mingit põhimõttelist tähendust, sest põhiline on siin inimese usk, tänu millele ta kuulub (või ei kuulu) civitas Dei juurde. Heaolu ja rahu ei tulene inimese jaoks riiklikust organisatsioonist, vaid usust
küttides ja jälitades looma karju, jõudsid siia ka inimesed. See juhtus umbes 9000 eKr. Mesoliitikum 9000 eKr-5000 eKr. Mitte ainult eestist vaid ida ja lõuna poolt on leitud arheoloogiline kultuuri (arh leiud on ühesugused) mille nimi on Kunda kultuur. Enne 6500 eKr asula kohti oli leitud sisevee kallastelt. Inimesed tegelesid eeskätt küttimisega (mets). Tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Inimesed elasid sesoonnsetes külades ehk kogukond vahetas elupaika teatud piirkonna sees vastavalt aastaajale ja kuidas on parem süüa hankida jne. Reviiriks nimetatakse seda ala, kust kogukond elatist hankis ja mille piires asukohta vahetati. 6500 eKr asustus laheneb siseveekogudelt rannikule, sest metsaküttimisega hakati tegelema mereküttimisega eeskätt hülgejahiga. Sesoonsed külad asenduvad aastaringsete küladega. Kokku on Eestis leitud mesoliitikumist umbes 100 külakohta. Inimeste arv külas sõltus sellest, palju toitu oli
Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus, kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum Kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr
Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA) Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis.
01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid o Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis o 1881 aastal 85% o 1951 aastal 51% o 2011 aastal 32% MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) o ,,Maarahvastik" on pigem: Noorem Vähemharitum Haigem Hõivatud
sotsiaalsete gruppide vahel sotsiaalne aktseleratsioon – Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) – suhtevõrgustikes ja – praktikates osalemise aja tihenemine, kaasnev sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla Gesellschaft/Gemeinschaft-tüüpi sotsiaalsed suhted (F.Tönnies) - Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad Orgaaniline ja mehhaaniline solidaarsus (E
Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus ühe isiku või grupi ostusoov.
6 Suure muutuse indiaanlaste ellu tõid hobused. Nendega sai liikuda kiiremini ja nad olid ka tugevamad. Eriti kiindunud olid hobustesse kütt-sõdalased. Suvel käis ta hobust ujutamas ja talvel kattis ta ratsu piisoninahkadega. Sõtta minnes tehti hobustele peale sõjamaalingud, mille märgitel olid kindlad tähendused. Hobused olid suureks abiks ka jahil. Komantsi naised käisid koos meestega antiloobijahil. Tänu hobustele suutis terve kogukond piisonikarjade kannul püsida. Hobused surid jääajal välja. 16. sajandil tõid hispaanlased loomad uuesti mandrile. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8. klassi muusikaõpik Karolina Sepp jt. ENE 3. kirjastus "Valgus" 1988. "Põlisameeriklased" Judith Simpson jt. http://www.miksike.ee/ http://vana.miksike.ee/elehed/3klass/6Sihid/elutuba/indiaanlased.htm 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
