Uusaeg (2)

Ptk 20-24 (lk 128-157)
1) Muudatused pärast Katariina II surma
Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid.
19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu „Balti provintsiaalseadustik“
2) Kubermangude valitsemine
Olulisim võimuesindaja kubermangus – KUBERNER ( allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja  viitse- ehk asekuberner . Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile)
Olulisemad asutused kubermangus  kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi , heategevus), politseivalitsus.
3) Talurahvaseadused
Eestimaa
1802 – õigus vallasvarale, koormisi ei võinud tõsta ja talu ära võtta
1804 – talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus keelatud.
1816 – kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said endale perekonnanimed
1856 – mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile.
Liivimaa
1804 - talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised kirjas vakuraamatutes.
1819 – kaotati pärisorjus
1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile.
4) Talurahva omavalitsuse kujunemine
*19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus – vallakogukond.
1. keskne institutsioon – vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid)
2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel – viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta
3. vaestehoolekanne – toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi
4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit.
5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt  teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne)
*Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks
*Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3) teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus
5) Talude päriseksostmine
1850. a – Lõuna Eestis (Viljandimaal)
1860-1870 – Põhja-Eestis
20. sajand - Saaremaa
6) Passiseadus
1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus.
Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale
7) Muutused 17. sajandil
a) meresõidus
19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel.
19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes.
b) kaubanduses
1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi)
Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid . Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu
c) tööstuses
Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas.
Eestis algas villatöötlemine – suur nõudlus kalevi järele.
Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla
Tekstiilitööstuse kõrval ka masina- ja metallitööstus. Keskus Tln-s.
Lisaks Narvale oli Ida-Eestis keskuseks ka Kunda ja Aseri, kus avati tsemendikeskused.
8) 19. saj koolisüsteem
4-astmeline süsteem!
1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes
9) TÜ ülesehitus 19.saj
Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles.
4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond)
Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi)
10) Kuulsad RL tegelased
J.V. Jannsen – hakkas välja andma Postimeest ( Perno – 1857, eesti – 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator
Jakob Hurt – 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees
Carl Robert Jakobson – kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises
Johann Köler – Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile
L. Koidula – näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile
11) RL organisatsioonid ja sündmused
Laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865)
Estonia (1865)
Endla (1865)
Koit (Vilj-1869)
Kennel (Võrus-1881)
Eesti Põllumeeste Selts (1870)
Eesti Kirjameeste Selts (1872) – uue kirjaviisi juurutamine, kooliraamatute väljaandmine, eesti keele edendamine
1864. a palvekirjade aktsioon – vene tsaarile Aleksander II-le. Eestvedajateks A. Peterson ja J. Köler.
1869 (18-20jun) – Esimene üldlaulupidu Tartus. 50 aastat pärisorjuse möödumisest!
1870ndail -1880ndail – Eesti Aleksandrikooli loomine
1872 – Eesti Kirjameeste Selts
12) Tülid RL ajal
J. Hurt  C. R. Jakobson (usuprobleemid)
J. V. Jannsen   C. R. Jakobson (sakslus)
J. Hurt   J. Köler (Aleksandrikooli rahad)
*5a hiljem Köler ja Jannsen Venemaal tööl, Jakobson ajas Eestis oma asja, rajas talu jne, kuid 1882. suri.
13) Venestamine Eestis 1881-1894 Aleksander III ajal
Manasseni revisjon (1882)
Uued kindralkubernerid! Riias – M. Zinovjer, Tlns – S. Šahhovskoi
Ametiasutustes vene keel, õppekeeleks vene keel
1888. avati Aleksandrikool venekeelsena
TÜ-st sai Jurjevi ülikool
Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal )
Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv („Valgus“ Tln) ja Ado Grenzsten („Olevik“)
14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid
Karskusseltsid
Eesti Üliõpilaste Selts – 1884 Otepääl õnnistati sinimustvalge lipp
Karl August Hermann – toimetas Tartu Postimeest
Hugo Treffner – rajas 1893. a Tartusse poistekooli
Villem Reiman – Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusliikumine