Ajaloo konspektid (0)

Ajaloo konspektid
Sissejuhatus
Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks.
Esiaeg ehk Muinasaeg – kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise , kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 – 3000 a. Ekr)
Vanaaeg – Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega.
Rekonstruksioon – Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine.
Etnoloogia – Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid.
Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. - 21.
1 – I
4 - IV
7 - VII
10 - X
13 - XIII
16 - XVI
19 - XIX
2 - II
5 - V
8 - VIII
11 - XI
14 - XIV
17 - XVII
20 – XX
3 - III
6 - VI
9 - IX
12 - XII
15 - XV
18 - XVIII
21 - XXI
Pidevalt märgitakse mingite aastate asemel sajandeid! Proovi aru saada kuidas teha aastaid sajanditeks!
689 eKr – 7 sajand
313 pKr – 4 sajand
100 pKr – 2 sajand
334 eKr – 4 sajand
1210 pKr – 13 sajand
2000 pKr – 21 sajand
74 eKr – 1 sajand
1918 pKr – 20 sajand
2001 pKr -21 sajand
Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj. Või näiteks 100 panen esimesele ühe juurde ja kaks viimast võtan ära saan 2 saj. Ma ei tea kuidas teie aru saate aga mina saan nii!
Muistsed kütid, kalastajad ja korilased
Umbes 40 tuhat a. Tagasi toimusid nüüdisinimeste elus olulised muutused:

• Ehitati püsivaid eluasemeid
  
• Õpiti looma kauneid kunstiteoseid
  
• Tööriistad muutusid täiuslikumaks.
  

Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses ( korilus , küttimine, kalapüük).
Sugukond – on omavahel suguluses olemate perekondade ühendus.
Sugukonna elu juhtisid vanemad ja auväärsemad liikmed. Arenesid tööriistad:
Kivist - oda, nooleotsad
loomaluudest - nõelad, harpuunid.
Esimene koduloom oli koer.
Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed
Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi nõiasõnu, mis pidi kindlustama jahi kordaminekut. Lisaks trummidele kasutati ka vilepille.
Paljud loodusrahvad usuvad, et kõigil olenditel ja loodusesemetel on hing. Seda uskusid ka muistsed inimesed. Hinged ja vaimud kas abistasid või ohustasid inimest.
Usuti, et sugukond põlvneb mõnest loomast.
Koopamaalingud kujutasid tavaliselt jahiloomi. Pildid on joonistatud väga osavalt. Vanasti valmistati ka loomade ja inimeste kujukesi.
Rituaal – Usuline kombetalitus
Esimesed suured asulad
Põlluharimine tõi suuri muutusi:

• Inimesed õppisid ise toitu kasvatama
  
• Toit oli mitmekesisem
  
• Paremad elutingimused
  
• Rahvaarv kasvas tänu sellele
  

Põlluharijate eluviis muutus paiksemaks kuna läheduses olid ju põllud.
Kuidas kujutati ette jumalaid?
Enamasti kujutati neid ette inimestesarnastena, ent palju võimsamatena. Arvati, et õnnetused tabavad inimesi siis, kui jumalad on nende peale pahaks saanud.
Metallide kasutamine
u 5000 eKr õpiti Lähis – Idas metalli kasutama. Algas metalliaeg , mis kestab tänaseni. Esimene metall oli vask – pehme metall , kulub kiiremini kui kivi.
Vasele lisati juurde tina – pronks, see oli kõvem ja vastupidavam. Ajastut, mil tähtsaim metall on pronks nim pronksiajaks.
U 1100.a eKr tuli kasutusele raud – tööriistad ja relvad, nimetatakse rauaajaks.
Raud oli veelgi vastupidavam. Rauda sepistati, aeti kuumaks, taoti kõval alusel seni kuni saadi vajalik ese.
Põlluharimise, karja kasvatuse ja metallide kasutusele võtmisega muutus inimeste töö tõhusamaks, elujärg paranes .
Tööriistad muutusid üha keerukamaks, vaja oskusi mõned inimesed pühendusid tööriistade valmistamisele, ning neid tehti kõigi kogukonna liikmete tarbeks.
Koos varude kogumisega ( viljasaak , kari) hakkas kujunema eraomand . Oma vara s.o põlde, loomi pärandas perekond põlvest põlve edasi.
Ühiskond kihistub:
Esimene kõrgeim kiht ülikud – kõige rikkamad , juhtisid ja korraldasid kogukonna elu.
Lihtrahvas – põlluharimine, karjakasvatus , käsitöö.
Orjad – kuulusid omanikule, tegit tema heaks tööd.
(sõjavangid, võlgatesse sattunud vabad inimesed)
Mesopotaamia
Mesopotaamias (tänapäeva Iraak ) voolab läbi kaks jõge Eufrat ja Tigris . Nende jõgede ümbrust nimetatakse Mesopotaamiaks, mis Kreeka keeles tähendab jõgedevaheline maa.
Jõgede ümbruse pinnas oli pehme, niiske, sest jõevool, üleujutused kandsid põldudele rammusat mulda. Seega oli maad kerge harida, seeme kandis head saaki. Umbes 3500
a. ekr tekkis seal põlluharimisel põhinev kõrgkultuur.
Kõrgkultuur e tsivilisatsioon – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine, käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riigid, tuntakse kirja ja luuakse kõrgetasemelisi kirjandus – kunstiteoseid.
Inimesed õppisid jõe ümbruse vilja kandvat ala laiendama.

• Rajasid tammi ja kanaleid , et vesi pääseks kuivematele aladele .
  
• Seal, kus vett liiga palju, juhiti vesi kanalitega eemale.
  

Maad kobestati kõplaga peagi ader ; metallist tööriistad, relvad, merel ,jõgedel purjepaadid; ratas ja vanker.
Mesopotaamia lõunaosas elas sumeri rahvas, kes rajas ka Mesopotaamias esimesed linnad ja riigid.
Riik – Suur ja hästi organiseeritud kogukond millel on oma maa – ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord.
Kuna põllud andsid head saaki, siis kasvas elanike arv. Uruk – esimene suur linn. Linna elanike ühist tegevust juhtisid ülikud. Linnadest kujunesid riigid. Igast suuremast Sumeri linnast sai omaette riigi keskus. Selliste linnriikide kooseisu kuulus linn ise ja seda ümbritsev maa – ala koos põldude, küladega.
Igal linnal oli oma kaitsejumal , kelle auks püstitati Tsikuraat – astmik püramiid, mille tipus paiknes pühamu.
Sumeri ühiskonnakihid:
Kuningad – Juhtis sõjaväge, peeti maapeal jumala aseikuks.
Preestrid – Kandsid hoolt, et kohustused jumalate vastu täidetud saaksid, juhtisid suurt templi majandust.
Ülikud – Kuulusid uhked linnamajad, suured põllud, loomakarjad.
Vabad talupojad – Harisid põlde ise, kanalites tööl, sõjas abis, pidid saagist templile tasuma .
Käsitöölised, kaupmehed – Omal käel tegutsesid, osa templi heaks oma varast.
Sõltlased – töötasid kuninga, ülikute heaks, said töö eest päevatasu, oma maavaldusi polnud.
Orjad – Vähesel määral.