Juudi tavad ja kobed (0)

Juudid on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustasid seal Iisraeli riigi. Tänapäeval elavad juudid paljudes maades. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Mišna ehk suuline toora , mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma.
Sõna " juut " on tulnid heebreakeelest yehudi, mis tõlgituna tänendab 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist , peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest.
Juutide kalander koosneb 354 päevast. Juutide ajaarvamine aglab maailma loomisest. Iga uus juutide aasta algab kümne "aukartust pakkuva päevaga". Need kümme päeva kestavad uusaastast (1. tišrist) kuni lepituspäeva jom kipur'ini (10. tišri).
Juudaism ja haridus sulavad tihedalt kokku. Teadmisi edastavad lastele vanemad, eelkõige isa. Juba lapsepõlves pööratakse erilist tähelepan õppimiele, eelkõige Toora tundmisele, väga tätis on ka heebrea keele oskus. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaism soovib õiglast ja rahumeelset elu kõikidele maailma rahvastele. Juudi pühad raamatud rõhutavad, et selle eesmärgi saavutamiseks on oluline oma eluviisi parandada. Õigeusklikud juudid – need, kes tõlgendavad pühasid kirju väga rangelt – peavad oma igapäevases elus kinni paljudest käskudest, mis käivad ka rõivastumise ja söömise kohta. Näiteks ei söö nad sealiha ega limuseid. Ent on palju juute , kes ei järgi seadusi nii rangelt. Kõik juudid kasutavad jumalateenistusel heebrea keelt. See on ühtlasi juutide kodumaa Iisraeli riigikeel . Kuid juute elab ja töötab kogu maailmas ning nad kõnelevad paljusid keeli. Neid ühendavad tugevad perekondlikud tavad ja elu korraldavate seaduste järgimine, kus nad ka iganes ei elaks.
Juudi jumalateenistus toimub sünagoogis. See on paik, kus palvetatakse, uuritakse
pühakirja ja korraldatakse perekondlikke sündmusi – abiellumist ja bar mitzva’t
(noorukite pühitsemist täiskasvanuks). Religioosses mõttes saab juudi poiss
täisealiseks 13-ja tüdruk 12-aastaselt, neid sündmusi tähistatakse peodega.
Sünagoogis asub ettelugemiseks kasutatav poodium või lugemispult. Toorarull kantake
puldile ja rullitakse lahti. Ettelugemine toimub heebrea keeles ja loevad seda ette
mehed. Tänapäeval mängib jumalateenistusel olulist rolli eespalvetaja, kuid mitte rabi .
Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi
seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut – talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad
toorat. Talmud sisaldab juhendeid, kuidas järgida juudi tavasid ja mõista seadusi.
Väga tähtis on juutidel palvetamine. Palvetamist peetakse vestluseks jumalaga.
Rääkida tuleb aga kindlate reeglite järgi. On koml palvetamisaega: hommikul , lõunal ja
õhtul. Palvetamine on justkui kahekõne jumalaga, milles inimeste monoloog ühendub
Jumala dialoogiks inimesega. Juudid tunnevad väga suurt aukartust oma esivanemate
eest. Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal elupäeval britmila ehk ümberlõikus. Täiskasvanuks saab poiss juudi usu järgi 13-aastaselt ja tüdruk 12-aastselt. Abiellumine toimub spetsiaalse katte ehk hupaa all. Mikve on bassein, mida kasutatakse rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad ennast naised enne pulmi. Samuti ka pärast menstruatsiooni või sünnitust.Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerušalaim ehk Jeruusalem . Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür.
Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti. Sõja ajal hukkasid sakslased ligi 2000 Eesti juuti. Viimastel andmetel aastast 2000. elas Eestis 2145 juuti. Eeti Juudi Kogukond asutati 1989. aastal ning seda juhtis Cilja Laud.