Indiaanlased (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Ameerika põliskultuurid

seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes

Ajalugu

13

doc

Ameerika põliskultuurid

seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes

Ajalugu

Kommentaarid (0)