Brasiilia (0)

kool
Brasiilia
Nimi
Klass
Õpetaja:
koht
Asukoht ja reisihind
Sao Paulosse on kõige mõtekam minna lennukiga. Lennupiletite hinnad algavad 1100€ kuni 1900€.
Brasiilia riigi üldinfo
Pindala: 8 511 960 km2 (5. maailmas)
Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas)
Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.)
Haldusjaotus : 26 osariiki
Riigikeel : Portugali keel
Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD)
Riigitähis: BRA, BR
Religioon : 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised).
Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda.
Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa – Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire .
Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tšiili ja Ecuador . Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana ( Guajaana ), Venezuela , Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja " Kolmikliidu " vaheline konflikt 1860.a.
Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade ( Liibanoni ja Süüria) elanike arvu.
450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a. vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas.
80% Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku. Seda linnapiirkonda ületab elanike arvukuselt ületab vaid Tokio .
Inimesed
Läbi oma ajaloo on brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid . Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna.
Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed. Lõuna Brasiilias võib suhtumine olla veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev. Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu.
Rahvastik
Riigi rahvaarv ja selle muutus.
Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis. Brasiilia rahvaarv on juuli kuu 2013.a seisuga 201 009 622 inimest. Seega on Brasiilia rahvaarvu järgi 6.kohal maailmas.
Laste osatähtsus Brasiilia rahvastikus on küllaltki suur – 24,2%, vanurite osatähtsus on 7,3%. Antud riigis on vananev rahvastik. Brasiilias on ülekaalus naised. 2013.aasta andmete põhjal on 98 meest 100 naise kohta.
Sündimus on madal - 14,97%, s.o 133.koht maailmas; suuremus on samuti madal - 6,51% , s.o 152.koht maailmas. Loomulik iive on suur – 8,46%. Keskmiselt sünnitakse 1,81 last ühe naise kohta, s.o 153.koht maailmas.
Brasiilia inimeste keskmine oodatav eluiga on 73,02 aastat, s.o 127.koht maailmas, sh meeste keskmine oodatav eluiga on 69,48 aastat ning naiste eluiga on 76,74 aastat. Migratsiooni saldo on -0,17, st ülekaalus on väljaranne. Riigi rahvaarv aeglaselt suureneb (0,83% aastas).
Brasiilia on demograafilise ülemineku III etapil (rahvastiku vananemine ). Riigi rahvastikupoliitika peab olema suunatud sündimuse säilitamisele samal tasemel.
Rahvastiku paiknemine . Linnastumine .
Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23 in/km². Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Tšillis ja Perus. Võrreldes maailma keskmisega, s.o 53 in/ km², on see madalam arv. Suur rahvastiku tihedus on Brasiilia kiirde-, ida- ja lõunaosas. Rahvastik paikneb Brasiilia territooriumil väga ebaühtlaselt. Peaaegu 75% inimestest elab kaldaäärsetes rajoonides. Rajoonides, kus kasvab suhruroog, elab 100 in/ km². Kuna lõunas paiknevad kohviistandused, seal ka märgatavlt tõuseb rahvastiku tihedus.
Linnades elab 87% kogu rahvastikust (2010.aasta andmed). See näitab, et linnastumise tase on kõrge. Seega linnastumise tempo on aeglane - 1,1% aastas. 2011.aasta andmetel on suurema rahvaarvuga järgmised linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikke), Rio de Janeiro (11,836 mln elanikke), Belo Horizonte (5,736 mln elanikke), Porto Alegre (4,034 mln elanikke). Sao Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel. Rio de Janeiro asub Guanabara lahe ääres. Belo Horizonte asub Brasiilia Kagu osas, teede ristmikul ristmik ]. Samiti selle linna piirkonnas on rahvuspargid ja looduskaitsealad . Porto Alegre asub Brasiilia Lõunas, viie jõe deltas.
Brasiilia ajalugu
Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiseti tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased ). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822.
Kultuur
Brasiilia on suur ja väga erinev geograafia, ajaloo ja inimeste suhtes. Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika . Sellised stiilid nagu choro, samba ja bossa nova loetakse Brasiilia päritolu stiilideks. Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust capoeira tõid Brasiiliasse Aafrika orjad. Candoble ja Umbanda on aafrika juurtega religioonid , mis on üleelanud ebaõigluse ja tagakiusamise ning on Brasiilias endiselt märkimisväärselt tähtsal kohal. Nende sektide pühakodasid kutsutakse terreiros’teks ning neist mitmed on külastajatele avatud.
Põliselanike jälgi võib leida kõikjal Brasiilia kultuuris, köögist sõnastikuni. Kõigis Brasiilia osades elab veel põliselanikke, kuigi neist paljud on mõjutatud lääne kultuurist ja nende keel on väljasuremise ohus. Rahvusliku identiteedi loomisel mängib olulist rolli veel ka Globo – suurim riiklik televisioonikanal. Televisioon on tähtsaim infoallikas brasiillastele.
Brasiilias kasutatav keel
Ametlik keel on portugali keel, mida räägib terve rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid , kelle järglased räägivad nüüdseks portugali keelt emakeelena. Brasiilia portugali keelel on mõned häälduserinevused portugalis räägitava keelega ning samuti on piirkonniti veidi erinev släng, kuid omavahel mõistetakse teineteist siiski suurepäraselt. Euroopa portugali keelt on brasiillastel raskem mõista, kui vastupidi, kuna Portugalis näidatakse mitmeid brasiilia telekanaleid. Hispaania keele oskajad saavad reeglina Brasiilias hakkama, eriti Lõuna Brasiilias.
Hügieen Brasiilias
Kraanivesi ei ole Brasiilias üldiselt joodav. Joomiseks sobib pudeli-, filtreeritud või keedetud vesi, ning mineraalvesi . Ka joogisse lisatud jää ei tohi olla kraaniveest!
Puuviljadest tasub eelistada neid, mida saab koorida või pesta puuvilju keedetud veega,
Turistmipiirkondades on hügieenistandard üldiselt kõrge ja enamasti piisab elementaarsete puhtuse ja hügieeninõuete täitmisest, et hoiduda nakkustest
Et nakatutakse eelkõige veest või toidust, peaks vältima söömist tundmatus, ebasanitaarses kohas. Eriti kriitiliselt tuleks hinnata tänavakaupmeeste poolt pakutavat. Külmadele salatitele tasub eelistada kuumtöödeldud liha ja kala, ettevaatlik tuleks olla ka piimatoodetega
Brasiilia rahvusköök
Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi siin on palju kohalikku päritoluga sööke, on palju toodud kaasa ka immigrantide poolt. Brasiilia rahvustoit on feijoada , suur ports pajarooga, mis on tehtud mustades ubadest ja sealiha lõikudest (kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid . Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle „raske” toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat.
Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest.
Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches’iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid – coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel . Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu- singi võisai. Pão-de- quejo – jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga.
Kohvi ja tee
Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias nii olulisel kohal, et selle järgi nimetatakse söögiaegu (nagu riis Hiinas, Jaapanis ja Koreas ), hommikusööki nimetatakse café da manhã (hommikukohvi), café com pão (kohvi saiaga) või café da tarde (pealelõuna kohvi) tähendab kerget pealelõunast einet. Cafezinho (väike kohv) on väike tass kanget kohvi, mida pakutakse restoranides tavaliselt peale sööki (see on tavaliselt tasuta, kui viisakalt küsida).
Chá, ehk tee portugali keeles, on tavaliselt assami tee ( oranz , heledavärviline). Mõnedes teepoodides ka kohvikutes on ka Earl Gray’d ja rohelist teed. Mate on jook, mis sarnaneb teele, suure kofeiini sisaldusega. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, tema kuum, kibe sugulane, on populaarne lõunas. Tererê , on selle joogi veel üks külm versioon .
Kliima ja aastaajad
Kuigi Brasiilia asub troopikas elab üle 60% elanikkonnast jahedama kliimaga piirkondades-kas kõrgplatool või ookeani rannikul. Jahedama kliimaga on platoolinnad Sao Paolo, pealinn Brasilia või Belo Horizonte, ookeanituulte poolt jahutatud Atlandi rannikul nagu Rio de Janeiro, Recife ja Salvadoris võib kohati siiski esineda ka suurt kuumust. Lõunapoolsetes linnades nagu Porto Alegra ja Curtiba sarnaneb kliima Lõuna Euroopale .
Amazonase piirkonnas on alati niiske kuid tempertuurid tõusevad harva üle 32oC.
Aasta keskine on 22-26oC ja ei ole suurt erinevust jahedamate ja kuumemate kuude vahel.
Palavaim on Brasiilia kirdeosas, kus kuivaperioodil , mis kestab maist novembrini tõuseb temperatuur sageli 38oC –ni ja rohkem.
Atlandi ookeani rannikul Recifest Rio de Janeironi kõiguvad keskmised temperatuurid 23o-27oC-ni
Sisemaa kõrgplatool 18o-21oC. Riost lõuna pool on temperatuuri kõikumised aastaaegade lõikes suuremad ja aasta keskmine temperatuur madalam langedes 17-19oC –ni. Vihmarokeim on Amazonase piirkond (üle 2000 mm aastas), ülejäänud Brasiilias on aasta keskmine sademete hulk 1000 ja 1500 mm vahel. Kõige kuivem on maa kirdeosas, kus vihma sajab harva ja niiskus aurustub kiiresti.Vihmasem periood kestab detsembrist aprillini .
Kuna Brasiilia asub lõunapoolkeral on aastaajad Brasiilias meile vastupidised st. et juuni, juuli, august on talvekuud , 22.dets.-21.märtsini aga kestab suvi; sügis on 22.märtsist-21 juunini; talv 22.juuni-21.september; kevad algab septembris ja kestab 22.sept.-21.dets.-ni. Seega saabume meie Brasiiliasse kevadel. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski soe aastaringselt .(13-18oC).
Loodus
Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks:

• põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ja kuhu ulatuvad ka Guajaana mägismaa haruahelikud,
  
• ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa.
  

Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva , Brasiilia mägismaa kagunõlvul kasvab troopilist vihmametsa, siseosades on valdav põõsassavann (kampo), kirdeosas kuiv hõrendik (kaatinga) ja lõunas araukaariamets. Kokku katavad metsad Brasiilia territooriumist 64%.
Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas : taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1. linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde.
Maavarad
Brasiilias leidub rauamaaki, niklit , kroomi , mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine.
Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta - ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/brasiilia.ht m
http://wiki.gomaailm.ee/wiki/brasiilia/
http://www.reisiguru.ee/riikID/114
http://www.germalo.ee/reisiinfo/brasiilia/
http://www.lennupiletid.ee/et/lennupiletite-broneerimine/s1
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Yanika/Brasiilia_rahvastik