Tallinna
Laagna Gümnaasium
Aisel
Agajeva
ISLAM Referaat
Õpetaja:
Piret Lass
Tallinn
2014
SISUKORDSissejuhatus…………………………………………………………………………………...3
1.
Islami teke…………………………………………………………………………………...4
2.
Muhamed …………………………………………………………………………………….5
3.
Meka linn……………………………………………………………………………………6
4.
Pühakirjad…………………………………………………………………………………...7
5.
Islami 5 põhisammast………………………………………………………………………..8
6.
Mošee………………………………………………………………………………………..9
7.
Kalender: tähtsamad pühad……………………………………………………………..….10
Kokkuvõte…………………………………………...………………………………………..11
Kasutatud
kirjandus…………………………………………………………………………...12
SISSEJUHATUSIslam ,
maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal
kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja
järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Maailma
6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad
moslemid märkimisväärse
osa: nende ligikaudne arv on 850 miljonist 1 miljardini. (M. S.
London ,,Islam’’ 2001)
Aafrika
ja
Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks
paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alžeerias, Egiptuses,
Iraanis , Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias.
Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil,
Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias,
Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam’’ 2001)
Nii
nagu juudi ja
kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd
väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest
pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik
moslemeid kuulub
sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk
sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad šiia sekti ja neid
kutsutakse šiiadeks. Sellest on
tuletatud sõna „šiit“, mida
kasutatakse läänemaades. Suurimat šiitide rühmitust tuntakse 12
šiia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning
moodustavad suuri
kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias.
Väiksemaid šiitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises
riikides. (M. S. London ,,Islam’’ 2001)
1.
ISLAMI TEKEIslami
religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas,
Araabia poolsaare
loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka
suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju,
kaamelikaravane ning
linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia
kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate
kord valjemad, kord
vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade,
värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud
kõrbetolmuga – niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi
veetis oma noorusaja islami
prohvet . (M. S. London ,,Islam’’
2001)
Mediinas
sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas
mošeesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna
Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka,
puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu
kujulise pühamu nurka
meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse
kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase
palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S.
London ,,Islam’’ 2001)
2.
MUHAMEDMohammadibnAbd
Allah (pilt 1) sündis Mekas umbes 570. Aastal ning kuulus päritolult
Banu Hašimi-nimelisse linnaaraablaste sugukonda.
Muhamedi isa suri
umbes samal ajal, kui poiss sündis, ning ema siis, kui Muhamed oli
kuueaastane. Orvuke saadeti vanaisa
hoole alla, ning kui ka vanaisa
paari aasta pärast suri, jäi poiss oma onu Abu Talib Hašimi
sugukonna peaks ning vaesel ja vanemateta Muhamedil ei paistnud tema
võimu all olevat erilisi tulevikuväljavaateid. Kes
olekski osanud
arvata, missuguse suuna tema elu kord võtab?(M. S. London ,,Islam’’
2001)
Muhamedile
meeldis üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes
neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi
ilmutas ennast
peaingel Gabriel, kes
ulatas talle raamatu ning käskis
lugeda. Lisaks teatas
ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala
prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates
hakkas Muhamed vastu võtma
ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste
pühakirja Koraani
salme , mis kestis kokku 22 aastat. Samal ajal
hakkas Muhamed ka jutlusi
pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse,
religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras
tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on
araabia keeles Allah). Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende
kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade
kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning
põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on keerukad
mustrid ja
kalligraafia. (M. S. London ,,Islam’’ 2001) 1
. pilt: MuhamedMuhamed
sai endale palju järgijaid. Oli ka neid, kes jätkasid muistsete
jumalate austamist ja ei soovinud Koraani käskude järgi elada. Nad
tundsid end ohustatuna ning hakkasid Muhamedi järglasi taga
kiusama .
Selle tulemusena siirdus Muhamed koos järglastega 622 aastal pKr.
Mediinasse. Siirdumist Mediinasse peeti niivõrd otsustavaks
pöördepunktiks, et see valiti islami ajaarvamise alguseks.(M. S.
London ,,Islam’’ 2001)
3.
MEKA LINNMuhamedi
sünniajal oli Meka (pilt 2) Lääne- ja Kesk-Araabia hõimude tähtis
usukeskus. Kolmele kõige populaarsemale ja tähtsamale jumalannale
pühendatud
pelgupaik asus
Kaaba nime all tuntud ehitises, kus
hoiti erinevate jumalate ja jumalannade pühakujusid. Kaaba oli rajatud
ümber müstilise musta kivi, mis oli tõenäoliselt meteoriitset
päritolu ja kõigi ümbruskonna hõimude kultusobjekst. Iga aasta
külastavad need hõimud Mekat, et näha Kaabat. Niisugust
palverännakut nimetati hadžiks ning selle osaks oli rituaalne käik
ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam’’ 2001) 2
. pilt: Meka linna aerofotoMeka
oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid
tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune
vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat
kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam’’
2001)
Muhamed
sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt
individualistlikuma suunas tekitas paljudel keerulisi küsimusi
ümbritseva maailma suhtes. Need ei olnud niivõrd küsimused raha ja
võim, kuivõrd maailma tähenduse ja indiviidi
saatuse kohta.
Traditsiooniline mõtteviis ei võimaldanud neile küsimustele
vastuseid leida. See oli
paljudele vaimse ebakindluse ajajärk.
Lohutuseks pöördusid paljud kristlusse või judaismi, mis oli
levinud Araabia poolsaarele.(M. S. London ,,Islam’’ 2001)
4.
PÜHAKIRJADMuhameedlaste
püha raamat
Koraan (pilt 3), mille vastu näidatakse ülimat austust
käsitledes ja
hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase
kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab
moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga
lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning
teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks,
mitte aga Koraaniks endaks.
(
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html ) 3
. pilt: KoraanKoraan
koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi
jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka
periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse
järjekorras. Alguses on
pikemad peatükid ning ühtlasi ka
hilisemad . Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on
võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54).
Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi.
Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi,
ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani
tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise,
sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab
juhiseid igaks elujuhtumiks.
(
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
Koraan
sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal
juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest,
taevasse minekust,
kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest hoolimata
süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et
nad on rikkunud varasemaid ilmutusi, muutnud
tekste ning
tegelenud väärtõlgendamisega.
(
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
Teist
moslemite pühakirja nimetatakse
Sunna ´ks, mis valmis 9. sajandil.
Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud
(lood ja ütlused kannavad
nimetust hadith). Seda kasutatakse
elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu.
(
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
Kolmas
islami alustalasid on Šariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks,
mis põhineb Koraanil ja sunnal. Šariaad määrab ära kogu
moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Šariaad
vastuvaidlematult täitmiseks. Šariaati tõlgendavad ainult
asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet.
(
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
5.ISLAMI
5 PÕHISAMMAST1.
Usutunnistus, śahada - La ilaha
illa Allah wa-
Muhammad rasul
Allah. Pole Jumalat peale
Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga
moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu
jooksul.
(
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
2.
Rituaalne palve,
salat . Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes
samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve
sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid
prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle!
(
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
3.
Iga-aastane paastumine ramadani kuus,
saum . Sellega mälestatakse
Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud
muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva
esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö,
"väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb
festivaliga, moslemite tähtsaima
pidupäevaga.(
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
4.
Palverännak Mekasse,
hadz .
Oodatakse , et iga
muslim , vähemalt kord
elus, võtab ette palverännaku Mekasse.Seal sooritab paverändur
erinevaid rituaale: Seitsmekordne käimine ümber Kaaba, seitsmekorde
edasi-tagasi käik Safa ja Marwa künka vahel , käik Arafati mäele,
Meka lähedal
asuvas Mina külas sümboolne “Saatana kividega
loopimine”, teine seitsmekordne käimine ümber Kaaba.Mekasse
võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see islami püha linn
suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku.
Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma
koduukse kohale sümboolne palmioksa
kujutis.(
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m) 4
. pilt: Kaaba pühamu5.
Almuste jagamine,
zakat . Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt
tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte
sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena
arvestatakse: teravili,
puuvili , kaamelid-kariloomad-lambad-
kitsed ,
kuld ja hõbe,
vallasvara . Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud,
vabadust taotlevad
orjad , vabatahtlikult pühas sõjas osalejad,
palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse
riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha,
väljaarvatud vähesed erandid riikide osas.
(
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
6.
MOŠEESaabudes
Jathribi oli saadik Muhamedil esmane ettevõtmine ehitada lihtne
mošee (pilt 5). See oli lihtne ehitus, mis väljendas varase islami
kasinuse
ideaali . Katus toetus puutüvedele, kivi tähistas palve
suunda ja prohvet
seisis jutlust pidades puutüvel. Kõik hilisemad
mošeed lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam
Eestis’’ 2008) 5
. pilt: Sinine MošeeErinevalt
ristiusu
kirikust , mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mošee
suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas
vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise
vahel,
seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha,
kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mošee, kuna
Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Mošeedel
on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning
saal palvetamise
jaoks. Igas mošees on koht, kus on võimalik end enne palvetamist
pesta. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Reede
keskpäevaks kogunevad moslemi mehed palvetama ning jutlust kuulama.
Ka naised käivad mošees palvetamas, kuid see ei ole kohustuslik.
Mošees on naistele eraldatud ala, mis asub sageli ülejäänud
palvesaalist kõrgemal. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Kõik
moslemid palvetavad näoga Kaaba pühamu poole. Mošeedes tähistab
palve suunda mihrab- süvend seinas, mis on mošee kõige tähtsam
paik. (,,Islam Eestis’’ 2008)
7.
KALENDER: TÄHTSAMAD PÜHAD
622.
aasta 13. Septembrit loetakse islami ajaarvamise alguseks. (,,Islam
Eestis’’ 2008)
Islami
kuukalendris on 12 kuud ning kalendriaastas on 354 päeva, seega on
islami aasta 11 päeva lühem kui päikeseaasta. (,,Islam Eestis’’
2008)
1.
kuu: muharram
Ašura: sel päeval tähistatakse iisraellaste
põgenemist Egiptusest. Šiidid tähistavad sellel päeval Ali poja
Husseini märtrisurma Kerbera lahingus 680. aastal. (,,Islam Eestis’’
2008)
3.
kuu:
rabi al-auual
Saadiku sünd: Muhammadi sünnipäeva
tähistatakse kaheteistkümnendal päeval. (,,Islam Eestis’’
2008)
9.
kuu:
ramadaan
Terve
kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei
joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest.
Laylat al-Quadr:
Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27.
Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui
parimat tuhandest kuust.
(,,Islam Eestis’’ 2008)
10.
kuu: šauual
Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega šauual’i
alguses lõpeb
paastuaeg . Sel päeval palvetatakse koos, tehakse
üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis’’
2008)
12.
kuu: dhu al-hidža
Sel kuul toimub palverännak hadž
Mekasse.
YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad
palverändurid wuquf’i ehk Jumala ees seismise Arafati
mäel.
Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga
meenutatakse ohvrijäära, kelle Jumal saatis Ibrahimile
ohverdamiseks tema poja asemele. Nende pidustustega lõpeb hadž..
(,,Islam Eestis’’ 2008)
KOKKUVÕTEIslami
usk leiab praktilise väljundi igapäevases elus. Islam õpetab nii
seda, kuidas elada päevast päeva, kui ka seda, mis on elu mõte ja
eesmärk. Islam ei tee vahet sakraalse ja profaanse vahel, kogu elu
on tervik, mis peab olema allutatud Jumala tahtele. Moslemi elu kõiki
külgi normeerib islami õigus, mille aluseks on pühakiri Koraan,
prohvet Muhamedi sõnad ja teod ning õpetlaste üksmeel. (,,Islam
Eestis’’ 2008)
Islamiusulised
peavad paastukuuramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära
palverännakul pühas linnas-Mekas(Saudi-Araabia). (,,Islam Eestis’’
2008)
Tänapäeval
on islam suuruselt teine religioon maailmas: arvatakse maailmas
elavat 2 miljardit usku tunnistavat moslemit ja see arv kasvab
jõudsalt. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Islam
on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. (,,Islam
Eestis’’ 2008)
KASUTATUD
KIRJANDUS1.
Matthew S. London ,,Islam’’ 2001
2.,,Islam
Eestis’’ (
koostaja : Toomas
Abiline ) 2008
3.
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m
4.
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html 12
Kõik kommentaarid