Inimese kronoloogia kokkuvõte 10 kl (0)

Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad , kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala.
Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele . Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega.
Inimese kronoloogia:

6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid -hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest

5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused . Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad.

2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS.

2 miljonit aastat tagasi Homo erectus , tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor

700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees . Keerukate tööriistade valmistamine.

750 000 kliima külmenemine – jääajad.

250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased . Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi.

100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse

200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga . Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama enam luud ja sarve,hakati valmistama käepärasemaid tööriistu. Tähtsaks sai ka kalapüük.

60 000 – 50 000 a. Tagasi asustati Austraalia

45 000- alguse sai nüüdisinimeste asustus Euroopas

15 000 a. Tagasi levis inimeasustus Euroopa ja Aasia põhjaosasse

8500 a, tagasi mindi üle põllumajandusele ja karjakasvatusele. Peagi ka kudumine ja savinõude valmistamine

5000 eKr vase töötlemine Lähis-Idas

3500 eKr kujunes piltkiri

3000 eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Mesopotaamias ja Egiptuses

2500 eKr kasutusele võeti pronks

1500 eKr raua toorsulatus

1200 eKr levis raua töötlemis oskus üle Lääne-Aasia ja Euroopa
Inimese lähimad sugulasliigis on inimeahvid. Inimene kui liik Homo Sapiens kuulub primaatide ehk esikloomade seltsi, hominiidide ehk inimlaste sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Kahejalgsuse teke on ülimalt oluline edasise evolutsiooni seisukohalt, kuna see vabastas käed igasugusteks muudeks tegevusteks.
Kunsti sünd
Vanema kiviaja lõpuosast pärinevad kujukesed ja koopamaalingud . Tuntumad asuvad Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Leitud on ka erinevaid kujukesi, millest populaarsemad on Veenuse kujukesed-rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefuguurid. Kunsti teke näitab inimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet-
Põhjapoolsete alade ning Ameerika asustamine
Umbes 15 000-12 000 a. tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsete liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Mitmed jääaegsed suurimetajad )mammutid, arkt. ninasatvikud). Merevee tase tõusis tänu mandrijäää sulamisele . Koos taimestiku ja loomastikuga rändasid ka inimesed põhja poole. Põhja Euroopa ja Eesti said esimest korda inimasustuse. Asustati ka Siberi ala, arvatakse, et u 15 000 a. tagasi rändasid inimesed sealt ka Ameeriksse.
Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. –skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele. Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer.
Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond - sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.